Obsah (9)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 189§ 387§ 180§ 313§ 306

1-21-2975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2975 (20231702748) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Soldatovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.11.2020, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva.
2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Aleksandr Soldatovile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksandr Soldatov temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Aleksandr Soldatovile määratud 1 aasta ja 6-kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.05.
5. Aleksandr Soldatovilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, 1 mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Aleksandr Soldatov, 1-21-2975, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksandr Soldatovile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. 1 DVD-plaat fotodega sündmuskohalt (tl 21) jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Aleksandr Soldatovit (Soldatov) süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.11.2020.a kella 02:50 ajal xxxx juures suunaga xxxx poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,31 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,19 mg/l) ja põhjustades liiklusõnnetuse. Oma tahtliku tegevusega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise tegevusega pani Aleksandr Soldatov toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Soldatov selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2 KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 ettenähtud süüteo inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Aleksandr Soldatov juhtis 29.11.2020 kella 02:50 ajal xxxx juures suunaga xxxx poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,31 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, (lõplik tulemus 1,19 mg/l)). Kahtlustatava Aleksandr Soldatovi ütluste (tl 33 ja pöördel) kohaselt tunnistab ta, et juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis. 28.11.2020 oli ta külas ja tarvitas alkoholi ehk viina. Kolme peale jõid nad ära umbes veerand pudelit. Pudeli maht oli 1 liiter. Enne sõitmist oli möödunud umbes üks tund aega ja siis ta otsustas sõita tanklasse, kuna suitsud said otsa. Kohast, kus ta viibis oli tanklani maad paar kilomeetrilt. Enne rooli taha istumist tundis ta ennast hästi, kuid teadis, et päris kaine ei ole. Ta jõudis sõita umbes 500 meetrit ja juhuslikult sõitis pargitud sõidukile sisse. Tema sõbranna O., kes oli temaga autos teatas juhtunust numbrile
3. Politsei tuli kohale ja pani ta puhuma. Näit oli 1,3 mg/l ringis. Peale seda toimetati ta jaoskonda, kus ta puhkus tõenduslikku alkomeetrisse. Väga kahetseb juhtunut. Rohkem ta nii ei tee. Lubab, et edaspidi käitub ta korralikult ja joobes olles sõitma ei lähe. Tunnistaja I. P.i ütluste (tl 22-23) kohaselt parkis ta oma sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx 28.11.2020 kell 20:35 oma kodu ette aadressil xxxx. 29.11 kell 03:16 sai ta telefonikõne Häirekeskuselt ning tal paluti õue minna, kuna tema autoga oli avarii juhtunud. Ta läks koheselt õue ja seal ootas teda juba politsei ja kohale saabus avariigrupp. Avarii põhjustaja oli politseinike väidetel alkoholijoobes. Avariipõhjustaja sõiduk xxxx seises tema auto ees olles avarii käigus lükanud tema autot ca 5 meetrit edasi. Esmase vaatluse käigus sai kahjustada tema auto esiosa. Tunnistaja O. Z. ütluste (tl 24-27) kohaselt istus ta 29.11.2020 autos koos Aleksandr Soldatoviga, kuulasid muusikat ja tarbisid alkoholi. Seejärel tahtsid nad sõita xxxx tänava ümber ning xxxx tänaval sõitis Aleksandr Soldatov otsa xxxx. Peale avariid Aleksandr alkoholi ei tarvitanud. Aleksandr juhtis sõidukit xxxx xxxx. Kahjustusi saanud sõiduki registreerimisnumber oli xxxx. Tunnistaja E. L. ütluste (tl 28-29 ja pöördel) kohaselt oli ta 29.11.202 teenistuses koos patrullpolitseinik K. M. ning kell 03:08 said B-prioriteediga väljakutse xxxx tänavale xxxx, kus üks sõiduauto oli parkivale sõiduautole otsa sõitnud ja juht pidavalt olema joobes. Kohale jõudes oli näha, et sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx oli otsa sõitnud sõiduautole xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Suund oli xxxx juures xxxx tänava suunas. Kohale jõudes oli juht koos kaasreisijaga õues auto juures. Juhiks osutus Aleksandr Soldatov, kelle juuresolekul ja temaga rääkides oli tunda alkoholilõhna, samuti olid isikul tasakaaluhäired. Eeltoodud tõendikogum kinnitab, et sõiduk, mille juhikohal Aleksandr Soldatov istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Aleksandr Soldatov mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt peeti Aleksandr Soldatov kinni 29.11.2020 kell 03:12 xxxx juures (tl 7-8). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga ja mõõtedokumentidega (tl 12-13) tõendab, et süüdistataval esines alkoholijoove väljahingatavas õhus lõpliku tulemusega 1,19 mg/l kohta (alkoholijoove 1,31 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l). Aleksandr Soldatov rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis 3 avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,19 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksandr Soldatovi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksandr Soldatov oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Aleksandr Soldatovi KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest (tl 33 ja pöördel) nähtub, et enne sõiduki juhtima asumist tarvitas ta koos O.ga alkoholi ja enne rooli taha istumist tundis ta ennast hästi, kuid teadis, et päris kaine ei ole, kuid tal oli sellest ükskõik ning sellest hoolimata otsustas sõidukit juhtima asuda. Juhtides sõidukit, teadis Aleksandr Soldatov, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Samuti kahetseb Aleksandr Soldatov puhtsüdamlikult juhtunut. Sellest järeldab kohus, et Aleksandr Soldatov pani süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta oli teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksandr Soldatov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 31) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2019 aasta jooksul oli 6148 eurot. Nende andmete põhjal on isikul olnud püsiv sissetulek. Samas selgitas süüdistatav kohtuistungil, et jäi pandeemia tõttu töötuks ning uue töökoha sai alles 07.04.2021, mil alustas tööd uuel töökohal. Lepingu järgi oleks kuutasu 1100 eurot, kuid täispalka veel saanud ei ole. Lisaks selgitas süüdistatav, et tema ülalpidamisel on ühes perekonnas kolm last ja teises perekonnas veel üks. Seega on süüdistataval ülalpidamiskohustusest tulenevad rahalised kohustused. Sellest tulenevalt muutuks rahalise karistuse kohaldamisel isiku igapäevaste toimingute täitmine ja enda ülal pidamine keeruliseks, samuti ka rahalise karistuse tasumine. Selliste isikuandmete esinemisel tõusetub kahtlus selle kohta, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita olukorras, kus süüdistataval on küll püsiv sissetulek, kuid tema töötasu jääb elatusmiinimumi lähedale. Kohtu hinnangul tuleb seda antud juhul eitada. Seega olukorras, kus süüdistataval on küll legaalne ja eeldatavalt ka püsiv sissetulek, mis on hetkel veel olnud lühiajaline, kuid süüdistataval puuduvad sissetuleku lühiajalisuse tõttu minimaalsed rahalised vahendid enda ja 4 ülalpeetavate ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd see asetaks inimese ebamõistlikult raskesse olukorda. Lisaks sellele tuleb süüdistataval tasuda ka kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu ning kuivõrd tegemist on liiklusalase süüteoga, millega kaasnes varaline kahju kahe sõiduki omanikule, on kindlustusandjal tagasinõude õigus süüdistatava vastu LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd liikluskahju tekkis süüdistatava poolt sõiduki joobeseisundis juhtimise tõttu, mis oluliselt suurendab ka rahaliste kohustuste suurust. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,19 mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on üle keskmise, kuivõrd piirmäära on ületatud olulisel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata üle keskmise suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et isikul puudusid süüteo toimepanemise ajal ja 5 puuduvad ka käesoleval ajal kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistataval puuduvad kehtivad karistused, s.h ka kehtivad väärteokaristused, ei ole süüdistatava käitumiskontrollile allutamine vajalik ning tema suhtes piisab KarS § 73 sätete kohaldamisest. Kohus loodab, et kohtuotsusega määratav katseaeg distsiplineerib süüdistatavat piisavalt selleks, et ka edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest.
5. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava selgituste kohaselt on ta asunud tööle, mistõttu peaks tal eeldatavalt olema ka rahalisi vahendeid menetluskulu hüvitamiseks. Lisaks sellele ei tule menetluskulu väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Süüdistatav pani toime tahtliku süüteo, millega ohustas teisi liiklejaid ja tekitas ka varalise kahju mitmele isikule. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ning asjaolu, et süüdistatav on äsja asunud tööle ega ole saanud veel kuutöötasu täies ulatuses, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus sündmuskoht ja sõidukid vaadeldud ning fotod on salvestatud DVD plaadile.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. DVD-plaadile on salvestatud fotod sündmuskohast ja liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest (tl 21). Seega on tegemist teabekandjaga, millele on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes

§ 126lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

6 Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7