(4)tema suutmatust vangistuses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda, puudub kohtul kindlus, et ta suudaks seda teha ka vabanemisel järelevalve all olles.
- D. Slavnovi tutvusringkonna moodustasid kriminaalkorras karistatud isikud ning positiivselt mõjutavad sõbrad tal puudusid. Kohtuistungil väitis D. Slavnov, et on oma endiste tuttavatega suhted lõpetanud. D. Slavnov on tarvitanud narkootilisi aineid
- aastast alates – muu hulgas on ta süstinud amfetamiini. Raha narkootikumide jaoks omandas D. Slavnov kuritegelikult. Positiivne on asjaolu, et D. Slavnov on liitunud sõltlastele mõeldud programmiga „SÜTIK“ ning saanud tugiisiku, kes aitab tal resotsialiseeruda vabanemisel. Samas ainuüksi nimetatud asjaolu ei garanteeri, et D. Slavnov vabanemisel narkootikume tarvitama ei asu ja seeläbi uusi kuritegusid toime ei pane. D. Slavnovi senist elukäiku vaadates nähtub, et tal puuduvad reaalsed oskused tulla toime ilma kuritegusid toime panemata ning ta kordab juba tehtud vigu, õppimata varasemate tegude tagajärgedest. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Slavnov, paludes end ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- D. Slavnov tunnistab, et ta ei ole kõige parem kinnipeetav. Samas usub ta, et igal inimesel peaks olema võimalus tõestada, et ta on võimeline muutuma. Ta on vanglas pikka aega endaga võidelnud ning on muutnud oma elu. Tal on üks ettekanne ebakorrektse suhtlemise tõttu valvuriga, kuid sellest on möödas juba aasta. Ta läbis programmid ja vestluse psühholoogiga ning teab, mida peab vabanedes tegema. Ta on invaliid: viimaste aastatega on avastatud psüühilised, vaimsed ja mõned füüsilised kõrvalekalded. Ta on 40-aastane ja tal on kaksteist kohtulikku karistust. Ta ei otsi endale õigustusi, kuid on elanud juba kaheksandast eluaastast saadik tänaval ning üritas seal ellu jääda. Selline eluviis viis teda vargusteni. Ta sai küll aru, et see on halb, kuid ta tahtis süüa. Nii sattus ta 13-aastaselt vanglasse, kus oli parem kui vabaduses. Pärast seda hakkas ta aeg-ajalt uuesti vanglasse sattuma ja harjus sellise eluviisiga. Vabaduses ei olnud tal kedagi. Vanglas proovis ta narkootikume ja tal tekkis narkosõltuvus. Ka abiellus ta narkomaaniga. Ta palus oma naisel narkootikumide tarvitamine lõpetada, kuid too keeldus ja nad läksid lahku. Mõne aja pärast sai ta tuttavaks uue neiuga ja abiellus temaga. Ta armastab oma naist ja last, kes ootavad teda juba kolm aastat. Tema naine kardab, et ta ei suuda D. Slavnovi veel ühte aastat oodata.
- D. Slavnovi ei ole varem ennetähtaegselt vabastatud ja ta ei ole seda ka palunud. Nüüd palub ta end usaldada ja on kindel, et saab hakkama kõikide määratavate kohustustega. Lisaks on ta nõus elektroonilise valvega ning soovib käia erinevates programmides, et vabaneda narkootikumidest. Tal on tugiisik ja töökoht ning ta hakkab läbima programmi narkomaaniast vabanemiseks ja ühiskonnas kohanemiseks. Ka naine ja laps vajavad väga tema tuge. Ringkonnakohtu seisukoht
- D. Slavnovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16) 3