1-18-4277/131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-4277 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Indrek Jeereti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Indrek määruskaebus Jeeret (ik 37210312765), RESOLUTSIOON Jätta Indrek Jeereti määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tunnistati I. Jeeret süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja teda karistati 3 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, mille eest karistati teda 1 aasta pikkuse vangistusega. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti I. Jeeretile liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja I. Jeeretile mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Seda suurendati Tartu Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a otsusega mõistetud kandmata 9 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ning I. Jeeretile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. I. Jeereti karistusaeg algas
9. jaanuaril
10. a ja lõppeb
11. aprillil
12. a.
13. Tartu Vangla esitas
14. aprillil
15. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Jeereti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Tartu Maakohtu
17. mai
18. a määrusega jäeti I. Jeeret vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I. Jeereti isik ja tema varasem elukäik välistab tema ennetähtaegse vabastamise.
19. I. Jeeret kannab karistust varguste, mis on toime pandud süstemaatiliselt, sisse tungimise teel ja grupis, toimepanemise eest ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise eest. On positiivne, et I. Jeeret tunnistab toime pandud kuritegusid, osaleb vangla majandustöödel ja töötab avavanglas ning on läbinud sotsiaalprogrammi. Vabanemise korral on I. Jeeretil olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Ta on omandanud keskhariduse ja metallitöö eriala.
20. Käesolevalt töötab I. Jeeret Kane Metall AS-is, kus töötas ka eelmise vangistuse ajal. Vabanedes aga katkestas töösuhte. Kuigi I. Jeeret soovib vabanemise korral töötamist nimetatud firmas jätkata, siis firma esindaja sõnul näitab I. Jeereti varasem käitumine, et vanglast vabanemisel võib tema motivatsioon töötamiseks kaduda. Kutseoskused võimaldavad süüdimõistetul vabaduses leida endale sobiva töökoha, samuti on võimalus võtta ennast arvele Töötukassas. Kuigi I. Jeeretil on väidetavalt Kane Metall AS laojuhatajaga vabanemisel tööle asumises kokku lepitud, siis vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe puudumisel ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetavale vabanedes töökoht garanteeritud.
21. I. Jeeretil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab liitkaristust varavastaste kuritegude toime panemise eest. Samaliigilisi kuritegusid on ta ka varasemalt toime pannud. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega ja ta on varasemalt korduvalt pikemaaegselt vanglas viibinud. Samuti vabastati I. Jeeret Tartu Maakohtu
22. oktoobri
23. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid alustas kõigest kümme päeva pärast vangistusest vabanemist katseajal uute samaliigiliste kuritegude toime panemist. Vangistus kui spetsiifiline karistusliik seega I. Jeeretit kuritegelikult teelt eemale ei hoia. Kuna I. Jeeret on vabaduses jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist lühikeste ajavahemike järel, ta on kuritegusid toime pannud ka katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas korduv pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (natukene üle 3 aasta ja 4 kuu) I. Jeeretist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Maakohtu hinnangul esineb I. Jeereti puhul jätkuvalt väga suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks võimalik piisavalt maandada ka läbi kriminaalhooldusele allutamise.
24. Nimetatud ohule viitavad eelkõige isiku varasem elukäik, sealhulgas katseajal toime pandud arvukad kuriteod ning varasemate pikaajaliste vanglakaristuste mõju puudumine kinnipeetava käitumisele vabaduses. Samuti on I. Jeereti vastu väga suures ulatuses rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. I. Jeeret on tunnistanud, et ta on varguseid toime pannud eelkõige äraelamiseks ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Süüdimõistetu pani kuritegusid toime ka siis, kui linn maksis tema elamispinna kommunaalkulusid ja üüri ning ta sai Töötukassalt toetusi. Seega on I. Jeeret oma varasema käitumisega selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning kriminaalhooldust ei saa pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. I. Jeeret on kohtule ka varasemalt lubanud pöörduda õiguskuulekate eluviiside juurde, kuid need lubadused on jäänud paljasõnalisteks. Seega ei ole maakohtul ka alust arvata, et sotsiaalprogrammi läbimine oleks muutnud oluliselt kinnipeetavas aastakümnete jooksul juurdunud kriminaalseid mõttemalle. Sellist muutust ei toimunud ka varasemate vangistuse jooksul. Samuti moodustavad I. Jeereti tutvusringkonna kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta on koos kuritegusid toime pannud. Asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt pannud kuritegusid toime grupis, suurendab maakohtu hinnangul 2 oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab I. Jeereti tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
25. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt puuduvad andmed selle kohta, et I. Jeereti kuritegelikku käitumist oleksid mõjutanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Samas on süüdimõistetu tunnistanud, et ta on minevikus tarbinud narkootikume stabiilselt ning aasta jooksul enne vangistust on kasutanud Sudafedi narkootikumina.
26. aprillil
27. a aset leidnud ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil väitis I. Jeeret, et pani kuritegusid toime Sudafedi süstimise tõttu. Järelikult on süüdimõistetu käitumist kohtu arvates vabaduses mõjutanud ikkagi ka sõltuvusainete tarvitamine, mis on olnud ilmselgelt süütegude toimepanemise soodusteguriks. Ka karistusregistri teatisest nähtub, et I. Jeeretit on mõned kuud enne vanglasse sattumist, s.o
28. jaanuaril
29. a karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguse käitlemise eest. Seega esineb maakohtu hinnangul jätkuvalt suur oht, et I. Jeeret jätkab vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist, mis oluliselt suurendab uute süütegude toimepanemise tõenäosust.
30. I. Jeeretile on määratud distsiplinaarkaristusena noomitus selle eest, et kinnipeetav soovis töölt avavanglasse toimetada temale mittekuuluvaid esemeid. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust I. Jeeret täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristus. See tähendab, et kinnipeetaval on distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. Siinkohal ei ole oluline, mis põhjusel kinnipeetav rikkumise toime pani, kuna ta ei ole määratud karistust vaidlustanud.
31. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on maakohus seisukohal, et I. Jeereti ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. I. Jeereti puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada väga suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid I. Jeereti isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. I. Jeereti ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu. MÄÄRUSKAEBUS
32. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Jeeret, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
33. Maakohus on liigselt tuginenud tema minevikule. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Ta teab, mis tagajärjed oleksid uue kuriteo toime panemisel. Ta ei kavatseks kriminaalhooldus nõudeid rikkuda. Ta ei tarvita narkootikume. Sudafed on käsimüügiravim. Teda ei ole narkootikumide käitlemise eest karistatud. Toime pandud distsiplinaarrikkumine ei olnud tõsine, vaid teda taheti lihtsalt millegi eest karistada. Ta ei suhtle enam distsiplinaarkorras karistatud isikutega. Ta on 3 piisavalt kaua vangistuses veetnud, et enda hoiakuid õigukuulekuse suunas korrigeerida. Ta töötab avavanglas ja käib tööl. Vabanemise korral jätkaks ta seal töötamist. Tema vabanemisfondis on üle 1100 euro. Võlgnevusi on ta tasunud juba üle 2500 euro. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
34. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja I. Jeereti kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4