1-18-6678/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-6678 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Ahto Pindise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Ahto Pindis (ik 38409016522) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata K. Kooga Advokaadibüroole vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Ahto Pindisele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot).
8. Mõista Ahto Pindiselt menetluskuluna välja 97,20 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Ahto Pindisel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega tunnistati A. Pindis süüdi KarS § 4231 järgi ja talle mõisteti pärast eelvangistuses viibitud aja maha arvamist karistuseks 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Seda karistust suurendati Tartu Maakohtu
13. juuli
14. a otsusega mõistetud kandmata 11 kuud ja 29 päeva pikkuse vangistust võrra. A. Pindisele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Tema karistusaeg algas
15. jaanuaril
16. a ja lõpeb
17. novembril
18. a.
19. Viru Vangla esitas
20. mail
21. a Viru Maakohtule materjalid A. Pindise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
22. Viru Maakohtu
23. mai
24. a määrusega jäeti A. Pindis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
25. On positiivne, et A. Pindisel on kindel elukoht, vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogramme, omandab eriala ja osaleb majandustöödel. Samas ei hoidnud kindla elukoha olemasolu ära tema poolt kuritegude toime panemist. Vabanemise korral puudub tal kindel töökoht. A. Pindise puhul on riskifaktoriks alkohol. A. Pindisel on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Hetkel kannab ta liitkaristust samalaadsete süütegude toime panemise eest, s.o süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Taru Maakohtu
26. märtsi
27. a otsusega karistati A. Pindist KarS § 4231 järgi ja ta allutati käitumiskontrollile. Uue kuriteo pani ta toime juba
28. juulil
29. a. Tartu Maakohtu
30. juuli
31. a otsusega mõisteti talle KarS § 4231 järgi liitkaristuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku töö tundidega. Kuid ka see karistus ei olnud piisavalt tõhus, sest ta hoidis üldkasulikust tööst kõrvale ja eiras käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu tema karistus pöörati
32. septembril
33. a täitmisele ja ta pidi vanglasse karistuse kandmisele ilmuma
34. oktoobril
35. a. Reaalselt peeti A. Pindis aga kinni
36. jaanuaril
37. a, sest ta hoidis karistuse kandmiselt kõrvale. Muuhulgas pani ta käitumiskontrolli ajal, s.o
38. novembril
39. a toime uue samalaadse süüteo. Käitumiskontroll ei ole seega A. Pindise puhul piisav tagamaks tema õiguskuulekust. Maakohtu hinnangul võib A. Pindis jätkata kuritegude toime panemist. Samuti ei ole A. Pindisel veel täidetud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Ta ei ole asunud veel tööle, millega tekiksid uued tööoskused- ja harjumused. Samuti on talle ettenähtud kutsehariduse omandamine, s.o ta omandab hetkel puidupingitöölise eriala. Ennetähtaegse vabastamise korral jääks eksam tegemata ja eriala omandamata. Plaanis on veel vestlused ühiskonnas kehtivate normide järgimise vajalikkusest ja konfliktide lahendamise oskusest. MÄÄRUSKAEBUSED
40. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Pindise kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohtu seisukohad on põhjendamatud ja erapoolikud.
41. Maakohus ei ole arvesse võtnud A. Pindise käitumist karistuse kandmise ajal. A. Pindis viibib vangistuses esimest korda. Käitumiskontrolli nõuete rikkumise ajal puudus tal vanglas viibimise kogemus. Nüüdseks on olukord teine. Ta on teadlik, et reeglite rikkumise korral satub ta uuesti vanglasse. Vanglas viibimise kogemus on piisav selleks, et ta edaspidiselt enam kuritegusid toime ei paneks ja käitumiskontrolli nõudeid ei rikuks. Põhjendused elukoha olemasolust on samuti puudulikud. Kas oleks parem, kui tal elukohta üldse ei oleks. Käesolevaks ajaks on A. Pindisel olemas ka kindel töökoht, mille kinnituseks on olemas garantiikiri. A. Pindis on motiveeritud töötama ja saab töötamise vajalikkusest aru. Mis puudutab individuaalses täitmiskavas ettenähtud edasisi tegevusi, siis motiveeritud töötaja ei vaja tööharjumuse omandamist. Ühtlasi jõuab ta ära teha puidupingitöölise eksami, sest maakohus teda ennetähtaegselt ei vabastanud. Konfliktide lahendamise oskuseid tal vaja ei ole, 2 sest ta ei ole vägivallaga seotud kuritegusid toime pannud. Tegemist on viimase võimalusega ennetähtaegselt vabaneda. Kriminaalhooldus aitaks tal resotsialiseeruda ja ta oleks vabanemise korral järelevalve all.
42. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu A. Pindis, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Enne vanglasse sattumist taastas ta juhtimisõiguse, et seadust rohkem mitte rikkuda. Ta soovib edaspidiselt seaduskuulekalt käituda. Ta kahetseb, et ennast liiga hilja käsile võttis. Ta on karistuse kandmise ajal eeskujulikult käitunud. Kuna see on tema esimene vangistus, hakkas ta tõsiselt mõtlema enda tegude tagajärgedele. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht. Ta soovib vabaneda, et perele toeks olla. Ta on valmis täitma kõiki kriminaalhooldusametniku poolt määratud kohustusi. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
43. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Pindist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
44. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole A. Pindist tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on A. Pindist iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et teda ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ja seda isegi hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest andmetest.
45. Kuigi A. Pindisel on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht, ta on läbinud temale koostatud individuaalset täitmiskava ning ta lubab edaspidiselt enam mitte kuritegusid panna, ei ole kriminaalkolleegium selles veendunud. Tema varasem elukäik räägib vastupidist. A. Pindisel on kolm kehtivat kriminaalkaristust süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kahel esimesel korral üritati tema õiguskuulekust tagada vanglakaristusest kergemate meetmetega, kuid tulemusteta. Tähelepanuväärne on, et ta rikkus kõiki temale koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ja sooritas lõpuks 447 tunnist vaid
46. Samuti oli tal probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Seega A. Pindis isegi mitte ei üritanud täita korrektselt kohtu poolt määratud kohustusi.
47. Ta jätkas kriminaalhooldusel viibides ka samaliigiliste kuritegude toime panemist ja lõpuks hoidis kõrvale ka karistuse kandmiselt. See viitab temas sügavalt juurdunud kuritegelikele hoiakutele. Läbi korduvate liiklusalaste süütegude ja katseaja tingimuste rikkumise näitas A. Pindis, et ta ei hooli kaasliiklejate turvalisusest, ta on impulsiivse käitumisega ja mõtleb vaid enda mugavusele. Isegi hirm lõpuks samaliigiliste süütegude eest vanglasse sattuda ei taganud tema õiguskuulekust. Vastupidiselt, ta jätkas kuritegude toime panemist ja lõpuks kadus üleüldse orbiidilt, et mitte mõistetud karistust kandma asuda. Ei ole välistatud, et sarnane käitumismuster ennetähtaegse vabastamise korral korduks, s.o A. Pindis mõtleks vaid enda heaolule ja hoiaks kriminaalhooldusnõuete täitmisest kõrvale. Seda enam, et ta on kriminaalhooldusnõudeid varasemalt korduvalt rikkunud, mistõttu eripreventiivselt vangistusest kergemad meetmed tema seaduskuulekust ei taga.
48. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus kindel, et A. Pindise ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, hoiaks teda seaduskuulekal rajal. A. Pindis tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3
49. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
50. mai
51. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
52. A. Pindise kaitsja vandeadvokaat K. Kooga taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 97,20 eurot (sealhulgas käibemaks 16,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 97,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Pindise kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4