Obsah (5)

§ 120§ 47§ 121§ 45§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1038 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla keelamiseks piirata vangi

) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse (keelata vanglal õiguste rikkumine) ning nõuab esialgse õiguskaitse korras kaebaja 03.05.2021 taotluse (pöördumine ja nõusolek avavanglasse paigutamiseks) lahendamiseks diskretsiooniotsuse tegemist. Seega saab järeldada, et kaebaja soov on lisaks keelamiskaebusele esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse nõudena esitatud kohustamiskaebus. Kaebusest järeldub kaebaja tahe saavutada tema avavanglasse paigutamine. 7. Vastavalt

§ 120

lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7.1. Olen seisukohal ,et kaebaja kohustamiskaebus ei ole lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja on käesoleval juhul esitanud taotluse-pöördumise tema avavanglasse paigutamiseks, kuid vangla pole seda lahendanud ja taotlus on menetluses ehk vastav otsus on veel tegemata. Seejuures ei nähtu, et vangla oleks taotluse lahendamisega käesoleval juhul ka viivitatud (vt järgmine punkt). Selgitan, et VangS § 20 lg 1 mõttes saab kinnipeetava avavanglasse paigutamine alata kas vangla initsiatiivil (Justiitsministri 25.03.2008 määrus nr 9 „Täitmisplaan“ § 17.2 lg 1) või kinnipeetava taotluse alusel (VangS § 20 lg 1). Kuigi kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust avavanglasse ümberpaigutamiseks, tuleb jaatada tema õigust kaalutlusvigadeta otsustusele. Kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise 1 Vastustaja 19.05.2021 menetlusdokumendi lisa 1 2 menetluse eesmärgiks on mh valmistada kinnipeetav ette vanglajärgseks eluks, nn tema taasühiskonnastamine võimalikult suurel määral (VangS § 6, § 20 lg 1). See regulatsioon on loodud mh ka kinnipeetava huvides. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Antud juhul pole vaidemenetlust algatatud ning selline õigus on kaebajal alles taotluse lahendamise kohta tehtud otsuse tegemisel või taotluse lahendamisega viivitamisel. Kui kinnipeetava ümberpaigutamine jääb vangla initsiatiivil algatamata, tuleb kinnipeetaval esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus nõudega kohustada ümberpaigutamist otsustama (VangS § 11 lg 5, HMS § 72 lg 1 p 3).

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui selle esitaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja kohustamiskaebus kuulub nimetatud alusel tagastamisele. Kaebajal on edasiselt võimalik vangla poolt taotluse lahendamisel esitada taotluse lahendamise kohta tehtud haldusakti peale esmalt vaie ja vaide lahendamise kohta tehtud otsuse peale kaebus halduskohtule ning kui menetlus jääb algatamata, siis esitada vanglale vaie avavanglasse paigutamise otsustamiseks. 7.

1. Selgitan täiendavalt, et avavanglasse paigutamise menetlus on reguleeritud eelviidatud justiitsministri määrusega „Täitmisplaan“ ning selle § 172 lg 4 kohaselt teavitatakse kinnipeetavalt nõusoleku saamisel ümberpaigutamise menetluse alustamisest koheselt vanglat, kuhu kinnipeetavat kavatsetakse paigutada (sihtvangla). Teates märgitakse ümberpaigutatava kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning lisatakse kinnipeetava arvamus ja vastuväited ümberpaigutamise kohta, kui need on esitatud, ning vangla seisukoht nende kohta. Sama sätte lg 5 kohaselt annab sihtvangla kümne tööpäeva jooksul arvates ümberpaigutamise teavituse saamisest kirjaliku arvamuse kinnipeetava sobivuse kohta ümberpaigutamiseks avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ja tagasiside kinnipeetava vastuvõtmise võimaliku aja kohta. Sama §-i lg 6 kohaselt teavitab ümberpaigutamist mittetoetava arvamuse korral lähtevangla sellest kinnipeetavat kolme tööpäeva jooksul arvates sihtvangla arvamuse saamisest ning esitab omapoolse eelotsustuse ümberpaigutamise suhtes. Määruse § 172 lg-st 7 ja 8 tuleneb, et kinnipeetaval on õigus kolme tööpäeva jooksul arvates arvamusest teavitamisest esitada lähtevanglale oma arvamus ja vastuväited ning lähtevangla vormistab kümne tööpäeva jooksul pärast sihtvanglalt arvamuse saamist põhjendatud otsuse kinnipeetava avavanglasse paigutamise kohta. Arvestades, et kaebaja 03.05.2021 taotlus registreeriti 04.05.2021, ei saa olla nimetatud tähtajad möödunud.
2. Olen seisukohal, et kaebaja on esitanud kohtule ka keelamiskaebuse ennatlikult ja ka see pole käesoleval juhul lubatav (kaebajal puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus). Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 45 lg 1 kohaselt võib esitada keelamiskaebuse üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Keelamiskaebus ei ole

§ 45

lg-ga 1 mõeldud olukordadeks, kus isik ei ole kasutanud tühistamiskaebust või see on jäetud rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole keelamiskaebus lubatav, kuivõrd kaebaja 03.05.2021 taotlus on vangla poolt veel menetluses ning lahendamata. Seejuures ei nähtu, et vastustaja oleks taotluse lahendamisega viivitanud. Kaebajal on võimalik kaitsta enda õigusi taotluse lahendamise kohta tehtava haldusakti või taotluse lahendamisega viivitamise hilisemal vaidlustamisel esmalt kohustuslikus vaidemenetluses (VangS§ 1¹ lg 5) ning seejärel vajadusel kohtumenetluses tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p-st 1, tagastan kaebuse keelamisnõude osas selle esitajale läbivaatamatult. 9. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (

§ 249lg 1 ja lg 3 ls 1).

Selgitan siinkohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on küll lubatav ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2), kuid käesoleval juhul pole asjas vaidemenetlust algatatud.

3 10. Riigilõivu asjas tasutud ei ole. Selle asemel on kaebaja esitanud kohtule taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (menetlusabi taotlus). Ka selle taotluse jätan kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 4