Obsah (4)

§ 1§ 4§ 7§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1005

) on näinud sellise avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. 2

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. RVastS-i kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s sätestatud juhul (

§ 1

lg 3).

§ 4

järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

§ 7

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lõikes 3 täpsustatakse, et kui lõikes 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt.

§ 7

lg 3 kehtestab süüteomenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. Riigikohtu erikogu on 25.01.2019 määruses nr 3-18-1652 (p 9) leidnud, et

§-s 4 sätestatu viitab, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda

-s kehtestatud menetluskorrast. Samale seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka 08.10.2018 otsuses nr 3-18-400. Kolleegium märkis otsuse p-s 10, et seaduse reguleerimisala puudutavast

§-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka

eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Kolleegium järeldas, et materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes

-ga ei tähenda, et

-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (otsuse p 13). Seisukohta, et

eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse (sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu), on väljendanud ka Tallinna Ringkonnakohus 29.12.2015 määruses haldusasjas nr 3-14-52025 ja 01.03.2016 määruses haldusasjas nr 3-15-

2. Kuna seadus on näinud ette vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra, tulnuks halduskohtul kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalasjas nr 1-17-11182 maakohtu menetluse lõppemise tõttu tuleb kahju hüvitamise taotlemisel juhinduda

§-st 21. XXal on kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotlus

§ 21

lg 4 kohaselt võimalik esitada prokuratuurile, kui taotluse esitamata jätmiseks kohtumenetluses esinesid mõjuvad põhjused.

1. Kuna halduskohtul puudub pädevus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks, tuli jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus halduskohtu 11.06.2021 määruse põhjendusi, kuid XXa määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. (allkirjastatud digitaalselt) 3