1-20-187/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-187 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2021 määrus süüdimõistetu Roberts Matuļēvičsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Roberts Matuļēvičs (isikukood 38007280067) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sh käibemaks 10 (kümme) eurot 80 senti, vandeadvokaadi abi Andres Veskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Roberts Matuļēvičsilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse. Süüdimõistetu Roberts Matuļēvičsil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 16.01.2020 kohtuotsusega karistati Roberts Matuļēvičsit KarS § 184 lg 2 pde 1, 2 järgi 3 aasta 8 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati Tartu Maakohtu 21.01.2019 otsusega mõistetud 3 kuu 27 päeva pikkuse vangistusega ja kohtuotsuste kogumis mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvestati isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 06.05.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 03.05.
9. Maakohtu määrus
10. Tartu Maakohtu 28.05.2021 määrusega jäeti R. Matuļēvičs vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
11. R. Matuļēvičs kannab liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. R. Matuļēvičs on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud määratud karistusest pisut üle 2 aasta, s.o 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
12. Vabanedes asuks kinnipeetav elama aadressile XXX . Rahvastikuregistri andmeil ei ole isikut ühelegi konkreetsele aadressile sisse kirjutatud, vaid on elukohaks märgitud Eesti. XXX aadressil asuva eluruumi puhul on tegemist 3-toalise eramajaga. Majas on olemas WC, kuid pesemisvõimalused puuduvad. Saun asub ca 50 m kaugusel majast. Elukohas on eluks vajalikud tingimused tagatud. Tegemist on äiale F.B. ile kuuluva eramajaga, kus elab ka ämm ja neli alaealist last (kinnipeetava lapsed). Ämm on sama kriminaalasja raames karistatud suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Kriminaalhooldaja andmetel äi ja ämm on andnud nõusoleku isiku eeltoodud aadressile elama asumiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele nõuetele. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. 2.
13. On positiivne, et isikul on vabanemisel kindel elukoht ning säilinud on suhted perega. Kindel elukoht ning suhted perega olid isikul ka enne kinnipidamisasutusse jõudmist. Toetavad lähedased ei ole teda kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud. Vastupidi, isiku lähedasi (ämm O.B. ja elukaaslane M.B. ) on sama kriminaalasja raames kriminaalkorras karistatud. Seega süüdlase lähedased tolereerivad kriminaalset eluviisi ning neist pole süüdimõistetule tuge õiguspärase eluviisi hoidmisel. 2.
14. R. Matuļēvičsit on kriminaalkorras karistatud kaks korda, kuid esimest korda kannab karistust vangistuses. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud ühel korral sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kuriteo ajendiks on puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus. Käesolevalt kannab karistust korduvalt grupis ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemise eest. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli puudulik probleemilahendusoskus, grupi mõju, majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Kuriteod on ajas muutunud raskemaks, kuna viimase kuriteoga on kaasnenud suurem ühiskonnaohtlikkus. Kuriteod on toime pandud etteplaneeritult ja tahtlikult. Maakohtu hinnangul on R. Matuļēvičsi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda seda piisavalt. 2.
15. Maakohus leidis, et süüdimõistetu seadusekuulelikkust mõjutab eelkõige joovastite tarvitamine. Esimest korda proovis süüdimõistetu alkoholi 15-aastasena. Varasemast riskihindamisest nähtub, et psühhiaatrile on isik rääkinud, et tarvitas alkoholi 3-4 korda nädalas – 100g viina. Samuti nähtub, et alkoholi taluvus oli 1 liiter ning vajadus oli nii alkoholi kui ka kanepi järgi. Kainena tekkisid võõrutusnähud, mistõttu vajas rahusteid ja antidepressante. Praeguse riskihindamise ajal väitis isik, et tal alkoholiga probleemi ei olnud. Tarvitas alkoholi ainult tähtsate sündmuste ajal ja õhtuga võis tarvitada kuni 0,5 liitrit kanget alkoholi. Viimati enda sõnul tarvitas alkoholi
17. aastal isikut on väärteokorras karistatud joobes juhtimise eest. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Enda sõnul kinnipeetav alkoholi tarvitamises probleemi ei näinud ning sõltuvust ei tunnista. R. Matuļēvičs proovis esimest korda narkootikume 14-aastaselt – marihuaanat suitsetas mõnel korral. Enne käesolevat vangistust tarvitas kanepit – nii üksinda kui seltskonnas. Isiku sõnul kanepit ta igapäevaselt ei tarvitanud, tarvitas vahel 1-2 korda nädalas. Enda sõnul noorena on proovinud ühel korral amfetamiini. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Varasemast riskihindamisest nähtub, et Tartu Vangla psühhiaatrile on isik 2 rääkinud, et tarvitas kanepit igapäevaselt kuni 2 korda päevas 0,5-1 g. Kainena tekkisid isikul võõrutusnähud, mistõttu vajas rahusteid ja antidepressante. Vestlusel väitis kinnipeetav, et mõistab, kuidas narkootikumide tarvitamine tekitab kahju nii temale kui ka teistele ja ta on valmis loobuma nende tarvitamisest, soovides oma käitumist muuta. Enda sõnul soovib läbida sotsiaalprogrammi 12-sammu. Vestlusel kinnipeetav väitis, et ise ei ole ta narkootikume müünud vaid ainult tarvitas neid. Väidetavalt hankis ja müüs narkootikume tema naine ning temal oli ainult narkootikumidele juurdepääs. Samal vestlusel avaldas, et 2015-2019 oli sissetulekuks narkootikumide müügist saadav tulu. Ise isik oma süüd seoses praeguse kuriteoga ei tunnista ja pisendab seda. Samas kohtuotsuses on välja toodud episoodid, mille kohaselt isik andis narkootikume ka edasi. R. Matuļēvičs tunnistab siiski probleemi ning on huvitatud ka sellega tegelemisest. Paraku aga ei saa käesoleval ajal isikut ennetähtaegselt vabastades pidada piisavaks tema suutlikkust iseseisvalt sõltuvusest vabaneda. Kinnipeetav märkis ka ise, et ta soovib abi, talle on määratud tugiisik ja ta soovib ravi. Paraku on soov asuda ravile üldsõnaline, konkretiseerimata programmi või raviasutust. Seejuures lähedastest tuge oodata ei ole mõtet. Süüdimõistetu sõltuvus erinevatest joovastitest on väga pikaaegne ja tõsine. Ilmselgelt ilma konkreetse toetuseta/ravita ei ole lootust tarvitamist kontrolli alla saada. Läbimisel on vangistusasutuses sotsiaalprogramm 12 sammu, kuid tagasisidet läbiviijalt ei ole, mistõttu ei saa teha tõsikindlaid järeldusi isiku tegelikust motivatsioonist sõltuvuse ohjamisel. 2.
18. Isikul puudub kindel töökoht ja erialane haridus. Vestlusel väitis, et viimased 7-8 aastat Eestis elades ei ole ta töötanud seoses käe ja selja vigastusega. Isiku sõnul elades Inglismaal 2009-2014 töötas. Töötamise kohta puuduvad andmed Töötamise registris. 16.04.21 seisuga on isikul K-raha andmeil tasumata nõudeid 22516 eurot, Täitise järgi on nõudeid 22808 eurot. Vabanemisfondis on 809 eurot. Vestlusel oli motiveeritud oma nõudeid maksma, kuid tuginedes sellele, et isikul puudub vabanedes töökoht, on vaid osaline töövõime, mille tõttu ta ei saa tööd teha, puudub erialane haridus ning et ta ei ole ka varasemalt nõudeid tasunud, siis on see väheusutav. Rahalised raskused aga võivad taaskord viia R. Matuļēvičsi õiguspärase eluviisi hülgamiseni. 2.
19. Tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks käesoleval hetkel on väike. Maakohus ei olnud kindel, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik läbida sotsiaalprogramme ning osaleda teistes rehabiliteerivates tegevustes, mis ehk suudavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta seadusekuulekamaks. Määruskaebused
20. Tartu Maakohtu 28.05.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Matuļēvičsi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt käitumiskontrolli ning elektroonilise valve kohaldamisega. 3.
21. Määruskaebuses korratakse üle, et süüdimõistetul on formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks täidetud ning samuti on tal olemas garanteeritud elukoht. R. Matuļēvičsi lapsed on hetkel vanavanemate hoole all, kuna elukaaslane kannab samuti karistust kinnipidamisasutuses. Perekonna taasühinemine on käesoleval ajal vajalik, kuna vabanedes saaks kinnipeetav pakkuda hoolt ja tuge laste kasvatamisel. Kuna keegi sugulasi valida ei saa, ei saa kriminaalse taustaga perekonnaliikmete olemasolu olla määrav kinnipeetava vabastamise otsustamisel. 3 3.
22. Sõltuvusprobleemidega seonduvalt kinnitas R. Matuļēvičs kohtuistungil, et ta on valmis oma probleemidega tegelema ja narkootikumidel tema elus enam kohta ei ole. Kinnipeetav märkis, et vajab ja soovib abi. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks peab kinnipeetav oskama nimetada konkreetset programmi ja raviasutust. Määrav on kinnipeetava poolt oma sõltuvuse teadvustamine ja kindel soov ravile asuda. Erinevaid programme saab kinnipeetav läbida ka vabaduses viibides. 3.
23. Kinnipeetaval on läbitud programm Vihajuhtimine ja käesoleval ajal pooleli sotsiaalprogramm 12 sammu. Maakohus leidis, et kuna tagasisidet programmi läbiviijalt ei ole, siis ei saa teha ka tõsikindlaid järeldusi isiku tegelikust motivatsioonist selle ohjamisel. Kaitsja leiab, et kinnipeetav ei ole süüdi selles, et käesolevaks ajaks ei ole programmi läbiviija koostanud tema kohta tagasisidet. 3.
24. Maakohtu hinnangul on R. Matuļēvičsi puhul retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge, kuna R. Matuļēvičsit on varasemalt ühel korral karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Lisaks puudub kinnipeetaval probleemide lahendamise oskus, ta on impulsiivne. Viimane süütegu on toime pandud grupi mõjul ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku vabanemisjärgsed tingimused ja lisakohustused ei suuda seda riski piisavalt maandada. Maakohtu selline seisukoht ei ole põhjendatud ja on pigem oletuslikku laadi. 3.
25. R. Matuļēvičs on kohtuistungil selgitanud, et tal on terviseprobleemid ja osaline töövõime kaotus, kuid see ei takista teda vabanemisel tööd otsimast. Samuti avaldas kinnipeetav, et soovib vabanedes vaikselt hakata tegelema võlgnevuste likvideerimisega. R. Matuļēvičs ei saa likvideerida oma võlgnevusi kinnipidamisasutuses viibides. 3.
26. R. Matuļēvičsile on toimepandud kuriteo eest määratud piisavalt range karistus, mida ta kannab alates 06.05.
27. Eeldades, et karistuse peamine eesmärk on isiku mõjutamine selliselt, et isik ei paneks edaspidi toime õigusrikkumisi, siis on kaitsja seisukohal, et R. Matuļēvičsi puhul on karistus saavutanud oma eesmärgi. Kinnipeetav on karistust kandes käitunud eeskujulikult, ta on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides ja ta kahetseb oma tegu. R. Matuļēvičsi suhtumine ning tema püüdlused näitavad, et süüdimõistetu soovib oma elu muuta ja hakata seaduskuulekalt käituma ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Sisuliselt ei ole R. Matuļēvičsil rohkem kuidagi võimalik kinnitada, et temale määratud karistus on täitnud oma eesmärgi. Kõik kohtu poolt väljatoodud asjaolud (võlgnevused, kriminaalse taustaga lähedased jne) eksisteeriksid endiselt ka siis, kui isik vabaneks vangistusest tähtaegselt. Ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse R. Matuļēvičsi elukorraldust suunata ja selle üle järelevalvet teostada, veendumaks, et tema kohtus väljaöeldud plaanid ja mõtted saavad vabaduses viibides ka teoks. Rakendades erinevaid lisakohustusi on võimalik isik paremini taasühiskonnastada ja suunata teda õiguskuulekale teele.
28. Tartu Maakohtu 28.05.2021 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu R. Matuļēvičs, kes palub vaadata maakohtu määrus üle, teha uus otsus, anda süüdimõistetule võimalus ning vabastada ennetähtaegselt. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud. Maakohus toob välja retsidiivsusohtu, kuid vangla hinnangul on uue kuriteo risk 2 aasta jooksul 28%, mis ei ole üldse suur. Pärast vahistamist on süüdimõistetu kõik on varasemad tutvused lõpetanud. R. Matuļēvičs on vangistuses esimest korda ning selle aja jooksul on ta aru saanud, et vangla ei ole tema jaoks. Ta on aru saanud oma vigadest ning rohkem neid ei korda. Garanteeritud elukohas elavad süüdimõistetu lapsed, kes on talle väga tähtsad ja kelle kasvatamiseks peab ta oma elu muutma. Samas elukohas elab ämm, kelle karistus tingimisi vangistus on läbi ning ämm saab olla süüdimõistetule eeskujuks. R. Matuļēvičs kinnitab, et tunnistab oma süüd. Vangistuses on süüdimõistetu õppinud eesti keelt ja soovib sellega jätkata. 4 Ka sotsiaalprogramme, mis jäid pooleli, saab vabaduses läbida. Süüdimõistetu lubab kriminaalsele elule rohkem mitte mõelda.
29. Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2021 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 28.06.
30. Nimetatud ajaks esitas süüdimõistetu tunnistused sotsiaalprogrammi 12 sammu ja kursuse Sõltuvusteemaline loengute tsükkel läbimise kohta. Lisaks märgib R. Matuļēvičs, et ta ei saanud vahepeal covid-i ohu ja terviseprobleemidest programmides osaleda. Tegemist on esimese vangistusega, tal on vaja pere kasvatada, vanad suhted on katkenud ning ta tahab elada uut elu. Lähedased on abiks ning elukoht on garanteeritud. Sotisaalprogramme saab teha vabaduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
31. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tooduga ja leiab, et R. Matuļēvičsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning vastupidiseks seisukohaks ei anna alust ka esitatud määruskaebused.
32. Maakohtu määrus on asjakohane ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebustes esitatud seisukohta, et süüdimõistetu on väidetavalt nii muutunud, et uusi kuritegusid toime ei pane. Ka ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohtu määrus oleks põhistamata, sest sisuliselt ei nõustuta maakohtu järeldustega. Põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena. Samuti ei näe ringkonnakohus mõtet sellel, et kaitsja on üle korranud süüdimõistetu poolt formaalsete eelduste täidetuse. Kui formaalsed eeldused ei oleks olnud täidetud, siis ei oleks saanud maakohus ka materiaalseid eelduseid analüüsima asuda. Seejuures on maakohus selgelt märkinud, et formaalsed eeldused on täidetud. Lisaks karistuse rangus on määrav karistuse mõistmisel ning ärakantud karistuse aega arvestatakse formaalsete eelduste täidetusel.
33. Ringkonnakohus ei vähetähtsusta, et süüdimõistetu on osalenud teatud ulatuses individuaalse täitmiskava tegevustes ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid tegemist on üksnes ühe osaga, mida tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise kaalumisel kogumis arvestada. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis, sh tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nii on maakohus põhjalikult analüüsinud, et süüdimõistetul oli elukoht ka enne vangistust ning millised tingimused on elukohas, sh tõsiasja, et seal elab kriminaalkorras karistatud isik. Kaitsja väidab emotsionaalselt, et kriminaalse taustaga lähedased ei muutu kunagi. Oma tutvusringkonda on tõesti süüdimõistetul võimalik valida, sugulasi mitte, ja süüdimõistetu elab küll koos karistatud isikuga, kuid määrav ei ole mitte see, et süüdimõistetu ämm on kriminaalkorras karistatud, vaid see, et nad on kuriteo toime pannud koos. Seejuures on ka maakohus ära toonud, et tegemist ei olnud juhusliku kuriteoga, vaid tegemist oli etteplaneeritud ja tahtliku teoga. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, ei ole välistatud uue kuriteo toimepanemine. Seda enam, et ühine kuritegu oli toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti väidab süüdimõistetu järjekindlalt, et ta soovib osaleda laste kasvatamises ning määruskaebustest nähtub, et ka elukaaslane kannab käesolevat karistust. Seega esineb ringkonnakohtu hinnangul täiendav argument sellele, et lähedastest tugi isiku õiguskuulekale teele suunamise osas on pigem puudulik. Ka ei leia ringkonnakohus, et peaks andma R. Matuļēvičsist suuremat kaalu asjaolule, et tal on vaja kasvatada oma lapsi. Lapsed olid süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust, kelle kasvatamises ta osales, kuid ometigi ei ole see asjaolu suutnud mõjutada süüdimõistetu 5 käitumist seadusekuulekaks. Puuduvad igasugused argumendid käesoleval ajal teistsugusele seisukohale asumiseks. Samas tuleb arvestada, et kuigi isiku uute kuritegude riski tuleb peamiselt hinnata lähtuvalt käitumisest vangistuses ja individuaalse täitmiskava läbimisest, siis ei ole võimalik R. Matuļēvičsi täitmiskavast põhjapanevaid järeldusi veel teha, väitmaks, et ta on oluliselt muutunud. Kaitsja heidab ette, et vangla ei ole esitanud programmi läbimise infot, et selle eest ei saa „karistada“ süüdimõistetut. Ometi ei ole ka määruskaebuses tehtud midagi sellist, et maakohtu järeldus ümber lükata. Süüdimõistetu on küll vahepealsel ajal läbinud programme, kuid täpsem info programmide edukuse või abi osas jääb teadmata. Ka ei peagi süüdimõistetu oskama välja tuua täpseid programmide nimesid ja asutusi. Küll peab olema tal selge plaan sõltuvustest loobumiseks, kuid nagu ka maakohus on välja toonud, siis R. Matuļēvičsi puhul reaalset plaani muutumiseks ei nähtu. Üksnes soov muutuda, lähtudes maakohtu analüüsist süüdimõistetu sõltuvuste puhul, sõltuvuse tõsidusest ja pikaajalisusest uute kuritegude riski maandamiseks piisav ei ole. Lisaks tuleb kaitsja tähelepanu juhtida sellele, et uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik kunagi 100% ette ennustada, see on alati teatud määral oletuslik. Ometigi tuleneb see oletus süüdimõistetut iseloomustavatest asjaoludest.
34. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu käsitlusega seoses süüdimõistetu majandusliku toimetulekuga. Maakohus oli samuti kursis, et isikul on osaline töövõime, tal on hulgaliselt tasumata nõudeid ning garanteeritud töökoht puudub. Kaitsja toob välja, et see kõik ei takista süüdimõistetul vabaduses töökohta otsida. Töötamisest määruskaebuses R. Matuļēvičs ei räägi. Küll nähtub kohtuistungi protokollist, et läheb Töötukassasse, Eestis töötanud ei ole, aga on Inglismaal farmis. Tutvudes vangla iseloomustusega, siis töötamise kohta puuduvad andmed Töötamise registris. Peale vabanemist töökoht puudub. Isiku sõnul peamiseks ametlikuks sissetulekuks oli alates 2015 töövõimetuspension umbes 440 eurot. Samuti tunnistas, et elasid oma perega alates 2015 kuni 2019 narkootikumide eest saadud tulust. Kehva majandusliku toimetulekuoskust kinnitab majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegu. Seega ei ole vaatamata oma tervislikule seisundile pidanud süüdimõistetu vajalikuks varasemalt töötada või tööd otsida, vaid valis kuritegeliku eluviisi. Seega on jätkuvalt majanduslikust toimetulekust lähtuvalt suur risk uuteks kuritegudeks.
35. Maakohus ei ole arvestanud vangla välja toodud riskiprotsente, vaid on kujundanud retsidiivsusriski läbi KarS § 76 lg 4 asjaolude analüüsi. Vangla riskiprotsendid arvestamisele ei kuulu. Nimelt Riigikohtu lahendist asjas nr 1-09-14104 tuleneb, et esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Isegi kui kasutatud metoodika ja andmed oleksid teada, saaks riskihinnangut siiski kasutada vaid abistava teabena, sest hindamise tulem väljendub konkreetseid tegureid arvestavas statistilises tõenäosuses. Hinnang ei saa seisneda tõsikindlas teadmises, mis puudutab konkreetse isiku edasist käitumist. Oluline on märkida, et paljuski sõltub riskihindamise tulemus asjaoludest, mis võivad ajas muutuda. Asjaolude muutumise korral saab riski määra väljendada erinevalt, mis tähendab, et sellises olukorras ei vasta riskihinnang enam tegelikkusele. Seega ei ole maakohus põhjendatult sellele ka tuginenud. Olukorras, kus isik on toime pannud järjest uusi kuritegusid (2 kehtivat karistust) ning temale määratud tingimisi vangistus on ebaõnnestunud uue kuriteo toimepanemise tõttu, esineb kõrgendatud risk, et isik hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Korduv karistatus näitab, et süüdimõistetu ei oska ka oma käitumist õiguskuulekuse suunas juhtida. 6 Seega kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuigi R. Matuļēvičs on sõnas väljendanud soovi muutuda ning on täitnud vangistuses individuaalset täitmiskava ei ole võimalik kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis hinnates jõuda tulemuseni, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks käesolevas ajal viidud miinimumi või selleks oleks R. Matuļēvičsi puhul sobivaks meetmeks kriminaalhooldus.
36. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise eest (60 minutit) 64,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuses esitatut on kaitsjatasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
38. mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 7