1-20-8041/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-8041 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Heiki Pehlaku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Heiki Pehlaku (Pehlak; isikukood 36611116516) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata ja Heiki Pehlaku kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Heiki Pehlaku määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60,48 eurot, sh käibemaks 10,08 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Heiki Pehlaku kanda.
9. Heiki Pehlakul tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu
11. novembri
12. a otsusega tunnistati Heiki Pehlak süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Heiki Pehlaku karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamine
13. septembril
14. Kohtuotsus jõustus
15. detsembril
16. Seega algas Heiki Pehlaku karistusaeg
17. septembril 2020 ja lõppeb
18. jaanuaril
21. mail 2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid Heiki Pehlaku enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
22. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Heiki Pehlaku ennetähtaegset vabastamist.
23. Tartu Maakohtu
24. juuni
25. a määrusega jäeti Heiki Pehlak mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 4.
26. Heiki Pehlakut iseloomustab positiivselt distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel osalemine ning alkoholi kuritarvitamisest tingitud tagajärgede ja tagasilanguse ennetamise teemadel struktureeritud vestluste läbimine. Vangla iseloomustuse kohaselt on Heiki Pehlak erialalt maaparandaja ja metsaoperaator ning tal on pikaajalised töökogemused. Samas puudub tal kindel vabanemisjärgne töökoht. 4.
27. Ehkki vabanemisjärgse elukoha olemasolu osas on vangla iseloomustus mõnevõrra vastuoluline, on elukoht tal siiski olemas. Heiki Pehlak elas enne vangistust aadressil XXX. Tänasel päeval on ta üheks kinnistu ühisomanikuks (kinnistu kuulub tema ja õe ühisomandisse), vabanemisjärgselt plaanib ta sinna naasta. 4.
28. Elukoha olemasolu, laitmatu käitumine vanglas, erinevate teemadega struktureeritud vestlustel osalemine ja erialased oskused iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud üles Heiki Pehlakut positiivselt iseloomustava teabe. 4.
29. Karistusregistri
30. juuni
31. a teatise kohaselt on Heiki Pehlakul 4 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab Heiki Pehlak karistust mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Kinnipeetavat on ka varasemalt mitmel korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise, lähisuhtes toime pandud korduva kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. Heiki Pehlak on ka varasemalt viibinud pikemat aega (Tartu Maakohtu
32. novembri
33. a otsuse nr 1-18-7667 alusel 1 aasta 5 kuud 23 päeva) vangistuses. Vähem kui 8 kuud pärast vanglast vabanemist pani kinnipeetav toime uue kuriteo. Eelnev osutab sellele, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna Heiki Pehlak on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist lühikeste ajavahemike järel, ta on kuritegusid toime pannud katseajal ja üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole seni vanglas viibitud aeg süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on Heiki Pehlak selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Varasema käitumise valguses jäävad süüdimõistetu poolt kohtuistungil antud lubadused elada edaspidi õiguskuulekalt paljasõnalisteks. Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Heiki Pehlaku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. 4.
34. Vangla iseloomustuse kohaselt on Heiki Pehlaku käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud aastatepikkune alkoholsõltuvus. Ka Heiki Pehlak ise on tunnistanud, et alkoholi 2 tarvitanuna ta ei suuda ennast valitseda ning käitub vägivaldselt. Kuigi Heiki Pehlak tunnistab, et alkoholi liigtarvitamine on tema elu osaliselt ära rikkunud, siis alkoholi kuritarvitamises ta otseselt midagi halba ei näe ning sellest loobuda ei soovi. Enda sõnutsi suudab ta ka mitte tarvitada, kui seda ise soovib. Kohtuistungil avaldatu kohaselt saab ta aru, et on just alkoholi pärast vanglasse sattunud, mistõttu soovib alkoholist loobuda ja on nõus vajaduse korral pöörduma alkoholivastasele ravile. 4.
35. Arvestades Heiki Pehlaku senist suhtumist alkoholi ei ole tõenäoline, et ta vanglast vabanedes alkoholi tarvitamise lõpetaks. Varem vabaduses olles pole ta pidanud vajalikuks sõltuvusravile pöördumist, samuti pole aidanud sõltuvusest vabaneda ka varasem pikaajaline vanglakaristus ja selle jooksul läbi viidud tegevused. Vangla iseloomustuses on märgitud, et eelmise vangistuse kandmise ajal läbis ta muuhulgas ka alkoholitarvitamist käsitleva sotsiaalprogrammi, mida ta ka ise kinnitab. Seega pole suure tõenäosusega ka senise vangistuse jooksul läbitud vestlused ja muud sekkumised avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. 4.
36. Programmides ja sõltuvusravis osalemine võib olla tulemuslik ainult siis, kui nendes osaleja ise soovib alkoholi tarvitamisest vabaneda. Heiki Pehlaku kohtuistungil avaldatu, et ta edaspidi alkoholi enam ei tarbi ja on nõus minema ravile, ei ole tema varasemat käitumist arvestades veenev. Seega ei annaks tulemusi ka katseajaks täiendavate lisakohustuste määramine. Süüdimõistetu varasema käitumise valguses esineb jätkuvalt väga suur oht, et ta jätkab vabaduses alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
37. Tartu Maakohtu
38. juuni
39. a määruse peale esitas määruskaebuse Heiki Pehlaku kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastataks Heiki Pehlak enne tähtaega vangistusest. Määruskaebuse põhjendused olid järgnevad. 5.
40. Heiki Pehlak väärib võimalust tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, võttes endale lisakohustusi, näiteks alluda alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldaja juures kontrollnõuete täitmisega probleeme olnud pole ja neid ka ei teki. Kuna Heiki Pehlak on ka enne karistusele kandmist töötanud, leiab ta kindlasti endale töökoha. Esimesena võtab ennast Töötukassas arvele ja seejärel otsib töökoha. Kuna isikul on keskeriharidus ja maaparandaja kutse, lisaks omandatud BCE järelkäru kutsetunnistusele, siis töö leidmine ei ole probleem ja see omakorda võimaldab vabaduses majanduslikult toime tulla. Seda enam, et tööharjumus on säilinud ka vanglas, kuna on osalenud majandustöödel. 5.
41. Kuna Heiki Pehlakul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, saab teha järelduse, et isik on suuteline alluma distsipliinile, s.o tingimisi enne tähtaega vabanemisel alluma kontrollile. Samuti on ta võimeline täitma talle pandud ja tema poolt vabatahtlikult võetud lisakohustusi. 5.
42. Heiki Pehlakul on olemas elukoht, mis kuulub tema ja tema õe ühisomandisse. 5.
43. Positiivne on seegi, et vangistuses viibimise ajal on ta saanud läbida sotsiaalprogrammi „Eluiviisitreening“ ja struktureeritud vestlusi. Tulenevalt psühhiaatrilisest diagnoosist saab ta ravi, mida on tal võimalik vabaduses jätkata. Heiki Pehlaku sõnul ongi nii, et kui närvid vastu peavad ja alkoholi ei tarvita, siis ei ole probleeme. Kuna on nõus minema alkoholismivastasele ravile, siis on võimalik seda asjaolu tasandada. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
44. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Heiki Pehlaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
45. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
46. aprilli
47. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
48. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole avaldatud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on maakohus välja toonud Heiki Pehlakut iseloomustavad arvukad positiivsed asjaolud, kuid sealjuures ka selgitanud, millest tulenevalt tuleb süüdimõistetul siiski jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus sisaldab peaasjalikult positiivsete asjaolude ülekordamist ja lootust, et riskid on maandatud. Seega soovitakse määruskaebuses sisuliselt faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu andmist, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega. Sellegipoolest toob välja olulisima.
49. Ringkonnakohus leiab, et Heiki Pehlaku käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samuti on ta läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi ning vabanemisel on tal olemas kindel elukoht. Kahtlemata iseloomustab eelnimetatu Heiki Pehlakut positiivselt. Küll ei tingi see tema vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, sest arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
50. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
51. aprilli
52. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
53. Maakohus on asjakohaselt leidnud, et juba Heiki Pehlaku kuritegelik minevik annab aluse kõrgendatud retsidiivsusriskist rääkimiseks. Süüdimõistetul on neli kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on ta juhtinud korduvalt joobeseisundis olles mootorsõidukit, käidelnud ebaseaduslikult tulirelva, ähvardanud ja toime pannud kehalise väärkohtlemise. Heiki Pehlak kannab kolmandat reaalset vangistust. Niisiis on eelmisedki vangistused osutunud viljatuks: need pole hoidnud Heiki Pehlakut õiguskuulekal teel. Seetõttu pole ka alust arvata, et praegune vangistus saab olema edukam. Tähelepanu väärib seegi, et Heiki Pehlak on kuritegusid toime pannud katseajal. Seega on Heiki Pehlakule varasemaltki antud võimalus vangistust vabaduses kanda. Kuivõrd Heiki Pehlak on tagajärgedest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist, on põhjust karta, et selliseid kuritegusid on temalt oodata edaspidigi. 4 Iseäranis küsimusi tekitav on määruskaebuses esitatud väide, et Heiki Pehlaku sõnul ongi nii, et kui närvid vastu peavad ja alkoholi ei tarvita, siis probleeme ei teki (vt käesoleva määruse p 5.4). Sisuliselt viitab seegi jätkuvale tagasilanguse ohule. Seda kinnitavad ka tema varasem elukäik ja korduv karistatus.
54. Maakohus on korrektselt leidnud, et alkoholi võib pidada kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks, mida on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ka põhjendatult arvesse võetud. Alkoholitarvitamine on varasemaltki mõjutanud Heiki Pehlaku toimetulekut, mis viitab väljakujunenud ja pikaajalisele probleemile. Kuigi süüdimõistetu on kohtuistungil avaldanud nõusolekut alkoholist loobumiseks, pole Heiki Pehlak selle probleemiga varasemalt püüdnud tegeleda. Seega suhtub ringkonnakohus süüdimõistetu sellessegi lubadusse skepsisega.
55. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Heiki Pehlaku puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist ja sellest tulenevalt jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
56. juuni
57. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
58. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 56 minutit. Selle eest soovib ta tasu 56 eurot, millele lisandub käibemaks 11,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotluses esitatud toimingu kestus 56 minutit on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Samas osutab ringkonnakohus, et minuti eest makstavaks tasuks on 0,9 eurot, mis tähendab, et 56 minuti eest makstava tasu suuruseks on 50,40 eurot (56x0,9), millele lisandub käibemaks 10,08 eurot. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada summas 60,48 eurot. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Heiki Pehlakult riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus 5