Obsah (8)

§ 121§ 263§ 274§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-2537 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlu

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta vangistusega,

§ 263

lg 1 p 1 järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 274

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2018–10.12.2018 ja 09.08.2019– 10.08.2019, s.o 4 päeva vangistust, karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX .

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel oli V.

Lukin kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. 2. Harju Maakohtu 16.09.2020 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele V.

Lukinile Harju Maakohtu 29.04.2020 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, mille alguseks loeti tema kinnipidamine 25.08.

2. Karistuse kandmise aja lõpp 20.08.
4. Viru Maakohtu 31.05.2021 määrusega jäeti V. Lukin ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu ning elektroonilise valve tingimused. 4.
5. Maakohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimane karistus on talle mõistetud avaliku korra raske rikkumise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest ema suhtes. Materjalidest nähtub, et ka sellele eelnev kuritegu oli kehaline väärkohtlemine, mis oli toime pandud ema suhtes. Isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud vägivalla kasutamist oma ema suhtes, samuti on lisandunud vägivald võimuesindaja vastu ning avaliku korra rikkumine vägivallaga. 4.
6. Kõikide kuritegude puhul on olnud soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemilahendusoskus. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav tunnistab, et on alkoholijoobes käitunud vägivaldselt ning peaks vähem jooma. Kuigi isik läbis vangistuses sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, oli tema motivatsioon programmis osalemiseks madal ning läbiviija hinnangul ei näe isik probleemi alkoholi liigtarvitamises. Kinnipeetav on andnud nõusoleku vabanemisel pöörduda alkoholivastasele ravile. Samal ajal tunnistades, et on varem sel eesmärgil käinud nii Wismari haiglas kui ka Kordamedis, kuid alkoholiprobleemist ta siiski ei vabanenud. Arvestades varasemat ebaõnnestunud alkoholivastast ravi ning kinnipeetava iseloomustuses toodut, mille kohaselt ta ise ei näe probleemi oma alkoholi tarbimises ega leia, et alkoholi tarbimine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, puudus maakohtul kindlus, et isikul on olemas sisemine motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta on küll väljendanud, et alkoholi tarbimise vähendamine sõltub temast endast, kuid samas ka kohe lisanud, et see sõltub ka tema sõpradest. Iseloomustuse kohaselt kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda inimesed, kellel on probleeme alkoholi tarvitamisega ning kellega koos ka tema alkoholi tarvitas. Eeltoodu viitab sellele, et isik võib alkoholi tarvitamise osas olla mõjutatav oma tutvusringkonna poolt. 4.
7. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et isikule mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning korduvalt ka talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 25.08.2020 määrusega võeti V. Lukin kohtusaalist vahi alla, kuna ta oli ilmunud erakorralise ettekande arutamisele alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt puudus kindlus, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab korrektselt täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Samal ajal säilib ka risk, et isik 2 võib alkoholi tarbinuna asuda taas ema suhtes vägivalda tarvitama. Kinnipeetav on küll kohtuistungil kinnitanud, et ta ei hakka koos emaga elama, aga iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal elab kinnipeetava poolt esitatud aadressil olevas üürikorteris just tema ema ning korteris on olemas magamiskohad kahele inimesele, mistõttu ei saa välistada, et isik siiski jätkuvalt koos emaga elama asub. Isiku motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest seab kahtluse alla see, et ta püüab oma käitumisele leida õigustusi ning süüdistab juhtunus teisi, mis viitab sellele, et ta ei ole mõistnud oma vigu ja seda kuidas neid edaspidi vältida. 4.
8. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning töötab majandustöödel koristajana. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning tõenäoliselt ka võimalus asuda tööle Klimatek OÜ-s. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ja milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu V. Lukini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määruskaebus

1. Viru Maakohtu 31.05.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Lukini kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada V. Lukin tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole kohus seotud ei vangla ega ka prokuratuuri seisukohtadega. 5.
2. Isikut on võimalik õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, määrates isiku kriminaalhooldusele ja anda isikule võimalus realiseerida oma seisukohad, mida ta on kohtule avaldanud. Ennetähtaegse vabanemise mõte on selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla. Järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata, samuti sõltuvuskäitumisega tegeleda. Isiku üle on võimalik teostada kontrolli. Kriminaalhooldus ei saa ära hoida kõiki probleeme ja ka mitte uut kuritegu, kuid kriminaalhoolduse all olev endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Süüdimõistetu peab mõistma, et vähimagi rikkumise korral ja kriminaalhooldusametnikuga koostöö mittetegemise korral tuleb karistus lõpuni kanda vanglas. 5.
3. Elektroonilise valve tähtaeg saab olla üks kuu kuni 12 kuud, vastavalt sellele, mida kohus peab vajalikuks olevat määrata. Elektroonilisel valvel peab olema ka karistuslik eesmärk ja see valve peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama. Vaid sellisel juhul on elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud ja selle eesmärk täidetud. V. Lukin on nende nõuete ja tingimustega nõus ja valmis neid täitma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et V. Lukini kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas.
5. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 9 minutit ja määruskaebuse koostamisele ning esitamisele 29 minutit, mille eest taotleb tasu 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. 3 Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu määruse mahtu ning määruskaebuses üle korratud maakohtu seisukohti ning argumentide asjakohasust, on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 43,20 eurot hüvitada V. Lukinil. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 4