← Eesti

1-18-7200/60

Obsah (4)§ 199§ 118§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.mail 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Margit Pärn (kirja

§ 199lg 2 p 7,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

Samuti mõisteti ta süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest arvestati maha Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3, mistõttu ärakandmisele kuulub liitkaristus 4 aastat vangistust alates 02.06.2018. 13.04.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Vassili Sinilnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Vassili Sinilnikovi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et ei soovi ennetähtaegset vabastamist, elukohta tal pole. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vassili Sinilnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vassili Sinilnikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vassili Sinilnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vassili Sinilnikov kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vassili Sinilnikov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 11 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt on süüdlane vabanemise korral kindla elukohata. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik soovib vanglast vabanemise korral asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse X. Kriminaalhooldaja andmetel rehabilitatsioonikeskuse X juhatuse liikme O. I.a sõnul on isikul vabanemisel võimalik asuda elama aadressil xxx asuvasse rehabilitatsioonikeskusse, mis pakub majutusteenust. Majutusteenuse eesmärk on pakkuda ajutist majutusvõimalust vanglast vabanenule, kellel elukoht puudub või see ei ole vabanemiseks sobilik. Majutusteenuse kestvus on kuni 6 kuud, võimaluse korral on võimalik ka teenuse pikendamine veel kuni 6 kuuks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on arvestades isiku senist käitumist küsitav, kas isik suudab täita keskuses olevat ranget sisekorda - vastasel korral tuleb majast ja teenuselt lahkuda ning kliendi ja keskuse vahel sõlmitud leping tühistatakse. Kohtuistungil 18.05.2021 kinnipeetav kinnitas, et tal puudub elukoht – rehabilitatsioonikeskusesse ei soovi enam minna elama ja ta ei soovi vabaneda. V.Sinilnikov leidis, et parem kannab karistuse ära, sest teab, et vabanedes läheb kohe varastama ja narkootikume tarbima. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks ja tahaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vassili Sinilnikov tuleb jätta temale Harju Maakohtu 12.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7200 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.