Obsah (6)

§ 184§ 65§ 68§ 331§ 76§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5103 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Ko

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus viis aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati osaliselt Pärnu Maakohtu 30.07.2015 kohtuotsusega mõistetud raskemat karistust 5 aastat vangistus ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat ja 10 kuud vangistust. Maha arvati eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2014-23.12.2014 s.o 15 päeva ja

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse viibitud aeg 28.05.2015- 11.09.2015 s.o 3 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 7 aastat 6 kuud ja 1 päev vangistust. Ssamuti tunnistati isik süüdi

§ 331järgi ja mõisteti karistuseks vangistus kuus kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus suurendades mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.07.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata (kantud ajavahemik 11.09.2015-29.08.2016) osa, s.o 6 aastat 6 kuud ja 13 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 10 kuud ja 13 päeva vangistust. 22.03.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Pjotr Novaki isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla ei toeta Tartu Vangla Pjotr Novaki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Pjotr Novaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Pjotr Novaki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pjotr Novaki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Pjotr Novak kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Pjotr Novak temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 4 aasta 8 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 77

lg 2 ja § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Võimalikul vabanemisel kavatseb isik elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse xxx. Rehabilitatsioonikeskuse juhatajalt Y. M. sai kriminaalhooldusametnik 17.02.2021 suusõnalise nõusoleku isiku elama asumiseks antud aadressile. Rehabilitatsioon kestab keskuses 1 aasta, sellele järgneb 6 kuu pikkune adaptatsiooniaeg. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust (kriminaalhooldus, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jmt) viiakse läbi koos saatjatega, keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Pjotr Novak on kohustatud elama rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskuses xxx ning alluma rehabilitatsiooniprogrammile. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Pjotr Novakit on minevikus korduvalt karistatud ning ka kinnipidamisasutuses viibib ta järjekorras lausa
3. korda. Eelnev näitab, et temas on sügavalt juurdunud kriminaalsed hoiakud. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Kuriteod on eriilmelised: huligaansus, rööv, tahtlik tapmine, omavoli vägivallaga, mitmed varavastased kuriteod (mh kelmus, arvutikelmus ja võltsitud dokumendi kasutamine) ning viimased kuriteod on seotud narkootilise aine käitlemisega suures koguses. Praegu kannab karistust narkootikumide käitlemise eest suures koguses, millele on lisandunud narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine vangistuse ajal. Vägivaldsuse raskusaste on varasemaga võrreldes vähenenud, kuid suurenenud on ühiskonnaohtlikkus. Kuritegusid paneb toime nii planeeritult kui ka ette planeerimata. Eelnev näitab, et Pjotr Novaki saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohtu hinnangul on Pjotr Novaki puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohused ei maanda seda piisavalt. Kinnipeetaval puuduvad seadusekuulekad lähedased, kes suudaks motiveerida teda kuritegudest hoiduma. Kinnipeetava vend on samuti kriminaalse taustaga ning elukaaslane ja tütar olid kinnipeetaval toetava tugivõrgustikuna ka varasemalt, kuid see ei hoidnud teda eemal kuritegudest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada täidetuks. Kinnipeetaval oli materjalide kohtusse saatmise hetkel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust talle mitte ettenähtud kambris viibimise ja töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas. Samavõrd murettekitav on asjaolu, et isiku osalus rehabiliteerivates tegevustes ei ole kulgenud probleemideta. Nii on märgitud vangistusasutuse poolt, et suhtumine töötamisse on negatiivne, korduvalt tööst keeldunud, selle eest ka distsiplinaarkorras karistatud. Alustas sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening osalemisega 15.05.2018, kuid läbiviija katkestas programmi seoses puudumistega. Juhtumikorraldaja vestles kinnipeetavaga 10.01.2020 programmides osalemise valmidusest. Pjotr Novak on enda hinnangul motiveeritud kõikides programmides osalema. Tegeliku motivatsiooni ja valmisoleku programmides osalemiseks saab välja selgitada alles siis, kui tegevused algavad. Juhtumikorraldaja hinnangul on alust tõsiselt motivatsioonis kahelda, kuna on ka varasemalt endast jätnud mulje kui väga motiveeritud kinnipeetavast, kuid tegelikkuses ei osale ettenähtud tegevustes. 02.02.2021 oli valmisolek tegevustes osalemiseks taas madal. Põhjus, miks ei soovi sõltuvusrehabilitatsioonis osaleda on selles, et tarvitab endiselt metadooni, mis hoiab käitumise rahulikuna. Kui metadooni ei tarvita, siis on raskusi enda käitumise kontrollimisega, aga kuna seda tarvitab, siis ei oleks kasu Eluviisitreeningu programmis osalemisest. Leiab, et edasiseks arenguks peab metadoonist loobuma, kuid seda tema hetkel teha ei soovi, kui siis ainult 6 kuud-1 aasta enne vangistuse lõppu. Riigikeelde ei soovi minna, kuna on õppimiseks liiga vana. Tööle koristajana/toidujagajana ei kavatse asuda mitte mingil juhul - ei heiduta ka see, kui peab kartserikaristust kandma. Töövihiku amfetamiin täitmine toimus samuti konarlikult. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul, et isik ei ole tegelikkuses sisemiselt valmis edasise seadusekuuleka elu nimel pingutama. Tal puudub tahtejõud ja valmiolek tegelemaks probleemkohtadega. Kui aga isik ei ole ise valmis pingutama enda edasise heaolu nimel, ei saa pidada piisavaks üksnes vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse. Ilma isiku sisemise motivatsioonita, jääks suure tõenäosusega tulemuseta ka rehabilitatsioonikeskuse poolt pakutav. Samuti puudub isikul materjalidest nähtuvalt vabanemisel kindel töökoht. Kohtuistungil isik nimetas ühe ettevõtte, kus ta väidetavalt saab sõbra juures tööd, kuid kinnitavat infot selle kohta kohtule esitatud ei ole. Samuti ei saa märkimata jätta, et isik ei ole kinnipidamisasutuses näidanud üles valmidust töökohustust korrektseks täitmiseks. Seega on alust arvata, et ka vabaduses ei pruugi isik suuta hõlpsasti sobivat töökoht leida. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustavad isiku vaba aega produktiivselt. Ilma selleta on suur tõenäosus, et isik võib taas asuda toime panema kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Materjalidest nähtuvalt on suur murekoht isiku seadusekuulekusele joovastid. Isik alustas alaealisena alkoholi tarvitamisega ning 2003 aastal vanglas viibides proovis esmakordselt narkootikume. Peale seda jätkas isik tarvitamist. Majandusliku kasu saamise ja sõltuvuse rahuldamise eesmärgil on korduvalt suures koguses käidelnud narkootikume. Korduvalt vangistuse ajal tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kuigi kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et narkootikumidega teeb ta lõpparve, ei viita sellele tema käitumine vangistuse jooksul ja rehabiliteerivates tegevustes osalemisel. Vastupidi. Konarlikult kulgenud amfetamiini töövihiku täitmine ja sotsiaalprogrammide katkestamine, metadooni jätkuv tarvitamine viitavad selgelt puudulikule valmisolekule tegelikult narkosõltuvusega tegeleda. Kohus, arvestades eeltoodut, on seisukohal, et Pjotr Novaki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik