Obsah (7)

§ 120§ 121§ 64§ 65§ 68§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8501 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Pro

§ 120

lg 1 järgi 2 kuu vangistusega ja

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati J. Paramonovile mõistetud karistust 1/3 ehk 6 kuu 10 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.12.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 17 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 4 päeva ning lõplikult kuulus ärakandmisele liitkaristus 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. 02.06.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Juri Paramonovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla ei toeta Juri Paramonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Juri Paramonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Juri Paramonovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist ennetähtaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri ja kaitsja arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Paramonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Juri Paramonov kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p 9 elektroonilise valve kohustusega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Juri Paramonov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 11 kuu, so üle 1/3 mõistetud karistusajast ning nõustunud

§ 75lg 2 p 9 elektroonilise valve kohustusega.

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressile xxx. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub X OÜ-le. X OÜ juhatuse liige I. K. andis 27.04.2021 oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelvalve seadme paigaldamiseks ja kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Juri Paramonovit on kriminaalkorras karistatud kuus korda ning ka vangistusasutuses on ta järjekorras neljandat korda. Eelnevalt on teda karistatud mõrva, varguste, kelmuse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest, varguste, omandamise, röövi ja narkootilise ja aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevalt kannab karistust lähisuhtes kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest. Juri Paramonov on noor meesterahvas, kelle elukäiku iseloomustavad järjepidevad ja rasked vägivallakuriteod. Et oleks põhjendatud Juri Paramonovi ennetähtaegne vabastamine, peab uute kuritegude risk olema tema puhul väga madal. Kohtu hinnangul see nii ei ole. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemisel kindel elukoht ning tema käitumine kinnipidamisasutuses on olnud reeglite kohane. Sellegipoolest ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava isikut, teisi vabanemisjärgseid asjaolusid ja varasemat elukäiku arvestades põhjendatud tema vabastamine käesoleval hetkel. Kuigi isiku kinnitusel on tal tööle vabanemisel võimalik asuda, ei ole kohtule vastavasisulist garantiikirja esitatud. Ka kinnipidamisasutus ei ole kinnitanud võimalust Juri Paramonovil kindlasse ettevõttesse tööle asuda. Töö ja stabiilne sissetulek sisustaks isiku aega produktiivselt ning võimaldaks maandada uute majandsusliku kasu saamise eesmärgil toime pandavate kuritegude tõenäosust. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast oli minevikus olnud alkohol ja narkootikumid. Kinnipeetav on varasemalt valdava osa kuritegudest toime pannud alkoholijoobes, sealhulgas vägivallakuritegusid. Peale ema surma, aastast 2015 alates enam ei tarbi, varasemalt tarbinud 3-4 korda aastas. Läbinud varasemast edukalt sõltuvuskäitumist maandava sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Näitab motivatsiooni loobuda alkoholi tarvitamisest, kaks viimast kuritegu toime pandud kainena. Narkootikumide tarbimine on olnud pigem juhuslik. Peamiselt on tarbinud kanepit ning proovinud amfetamiini, kuid seda mitte regulaarselt. Isiku sõnul tarvitas viimati kanepit aastatel 2018-
3. Põhjuseks suhte purunemine. Kinnipeetav on joovastite mõju all minevikus korduvalt kuritegelikult käitunud, kasutades neid ka probleemilahendusvõttena. Samas on viimased 2 kuritegu toime pandud kainena, seega kuigi alkohol on isiku puhul soodusteguriks, eksisteerib ka arvestatav risk uuteks kuritegudeks kainena. Suurim murekoht seega on isiku sisemised käitumismustrid, vägivaldsus ning vähene enesekontroll. On vähe sedavõrd noori inimesi nagu Juri Paramonov, kes on toime pannud juba nii mitu rasket kuritegu, sh mõrva. Kõnekas on, et isik jätkab vägivaldset käitumismustrit ning on suunanud selle vägivalla oma kõige lähedasemate suunas ning viimane kuritegu seisneski elukaaslase kehalises väärkohtlemises ning ähvardamises, mis oli toime pandud lapse juuresolekul. Kuigi materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav nimetanud last motivatsiooniallikana, ei ole tegemist isiku jaoks uue asjaoluga. Isik pani hoopis lapse ees tema ema suhtes kuriteo toime, mis viitab, et ta siiski ei mõista, millist kahju ta teeb lapsele, kes peab pealt nägema oma isa poolt ema kallal vägivallatsemist ega suuda ka lapsele väärikaks eeskujuks olemise nimel enda käitumist ohjeldada. Samuti on kinnipidamisasutus välja toonud, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, oma tegu põhjendab ka armukadedusega ja süüdistab ohvreid mõningal määral. Oma kuritegelikule käitumisele püüab leida õigustusi (abikaasa tarvitas alkoholi, armukadedus) ja seletusi. Kohtuistungil märkis süüdistatav vaid, et ei osanud emotsiooni tagasi hoida. Selle oskuse järjepidev puudumine aga võib Juri Paramonovi puhul taas viia uute kuritegudeni. Kui isik ei ole olnud valmis täiel määral vastutust võtma ning teadvustama toimepandu lubamatust, puudub alus arvamaks, et ta on oma varasemast väärkäitumisest õppinud. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Juri Paramonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades Juri Paramonovi suhtumist ning varasemat pikaaegset kriminaalset käitumist, on äärmiselt suur tõenäosus, et isik jätkab kriminaalsel teel ning käesoleval ajal karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Materjalidest ei ilmne uut motivatsiooniallikat, millel võiks põhineda isiku edasine seadusekuulekas käitumine. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Juri Paramonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.06.2021 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 17.06.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 153,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 153,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Juri Paramonovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik