KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2021, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-1005 Haldusasi X kaebus Justiitsministeeriumi vastu kahju hüvitamise nõudes seonduvalt ministeeriumi 06.05.2021 vastusega nr 13-3/2531-2, millega jäeti kaebaja vastavasisuline taotlus rahuldamata Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
- Jätta X menetlusabi taotlus rahuldamata;
- Tagastada kaebus selle esitajatele läbivaatamatult;
- Saata käesolev määrus kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X esitas 11.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Justiitsministeeriumi vastusega nr 13-3/2531-
- Kaebaja nõuab 07.04.2021 esitatud taotluse rahuldamist ehk kahju hüvitamist. Kaebaja märkis, et tema kaebus tugineb põhiseaduse §-dele 13, 17 ja
- Tallinna Halduskohtu 24.05.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal tuli esitada vaidlustatud haldusakt või vastus ning selgitada mille vastu ministeerium oma keeldumisega eksis. Kaebuselt oli vaja tasuda (olenevalt nõudest) vastav riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.
- X esitas 31.05.2021 vastuse kohtumäärusele ning ka Justiitsministeeriumi 06.05.2021 kirja nr 13-3/2531-
- X esitas 04.06.2021 veel ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse menetlusabi saamise eesmärgil. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi ka HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
- HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ehk kui kaebus on täiesti perspektiivitu.
- Justiitsministeeriumi 06.05.2021 vastusest nr 13-3/2531-2 nähtuvalt esitas X ministeeriumile 07.04.2021 taotluse koos Harju Maakohtu 05.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-
- Justiitsministeerium selgitas eelnimetatud vastuses, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue eeldab vastavalt riigivastutuse seaduse paragrahvile 9 süülisust ning ministeeriumilt on võimalik RVastS § 15 lg 1 alusel välja mõista kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitis üksnes sel juhul kui on tuvastatud vastav kuritegu. Samuti on selgitatud, et kriminaalasjas tehtud otsuseid on võimalik kõrgema astme kohtus vaidlustada. Justiitsministeeriumi 06.05.2021 vastuses esitatud põhjenduste ning selgitustega tuleb nõustuda ning lähtuvalt eeltoodust on sellega seonduv kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Taolistes situatsioonides ei ole alust ka kaebajat riigilõivu tasumisest vabastada, mistõttu tuleb kaebaja 04.06.2021 menetlusabi saamise taotlus rahuldamata jätta. Arvestades aga kaebuse ilmselget perspektiivitust ei pea kohus põhjendatuks seda seaduses ettenähtud riigilõivu tasumise võimaldamiseks enam käiguta jätta, sest lähtuvalt eeltoodust võib taolise kaebuse ka koheselt tagastada viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktile
- (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.