Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juuni 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Kersti Liiva Krim

§ 199lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati 3 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Dmitri Vihrinile mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.05.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-793 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Dmitri Vihrinile mõistetud vangistuse algust tema kinnipidamisest s.o 20.02.2020. 21.05.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Dmitri Vihrin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise üle. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Dmitri Vihrin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Dmitri Vihrin tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Dmitri Vihrin tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt pole siiski põhjendatud. Dmitri Vihrin kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 Dmitri Vihrin temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 3 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Esmalt tekitab küsimusi, kuhu kinnipeetav vabanemisel elama asuks. Vangla märgib, et rahvastikuregistri andmeil on süüdimõistetu elanud xxx, xxx, xxx ja xxx. Omab alates 21.06.2019 kehtivat sissekirjutust aadressil xxx. Kinnistusraamatu andmeil on korteri omanikud kinnipeetava isa V. V. ja tädi A. K.. Süüdimõistetu elas nimetatud aadressil umbes ühe aasta enne vangistust. Korter kuulus eelnevalt isiku vanaemale, kes suri 2018.a. Enne xxx kolimist elas enda sõnul umbes pool aastat koos elukaaslase ja tema lastega üürikorteris xxx. Vabanedes elukoht puudub, kuid isikul on võimalus asuda elama Xxx rehabilitatsioonikeskusesse. Vanglal olemas Xxx poolt kinnitus, et nad on valmis vastu majutusteenusele koos nõustamisteenusega. 15.06.2021 kohtuistungil D.Vihrin avaldas, et tal pole elukohta, kuid ta tahaks, et riik selle talle annaks. xxx korter on isa oma ja kinnipeetav ei tea, kas isa võtab teda enda juurde elama või mitte. Xxx tänaval pidid üürilised detsembrini sees elama ja nii kauaks võiks ta ise minna äkki xxx. Seega ei saa jaatada üheselt, et isikul on olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on kohtu hinnangul Dmitri Vihrini puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Dmitri Vihrin kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud väga kõrge. Kriminaalkorras on tema 36-eluaasta jooksul karistatud 10 korral, neist hetkel 2 kehtivat karistust. Vanglas viibib oma elu jooksul juba
3. korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust eluviisides kaasa toonud. Valdavalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid on esinenud ka vägivalla komponendiga kuritegusid ja narkootikumidega seotud kuritegusid. Hetkel kannab vangistust varguse toimepanemise eest. Käesoleva kuriteo ajendiks puudulik probleemilahendusoskus, majandusliku kasu saamise soov, kuritegelikud hoiakud. Soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Kuriteod on toime pandud etteplaneeritult ja tahtlikult. Vangla viitab iseloomustuses ka pooleliolevatele kriminaalasjadele, prokuratuuri seisukohas vastavat asjaolu kajastatud pole. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. On positiivne, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud korrektne. Samuti on ta täitnud töökohustust. Tõsine murekoht on joovastid, nii alkohol kui ka narkootikumid. Tartu vangla märgib, et süüdimõistetu proovis esimest korda alkoholi 12-aastaselt. Enne vangistust tarvitas alkoholi iga päev, joobeseisundis oli pidevalt. Peamine alkohol mida tarvitas oli õlu. Ühe õhtuga võis ära juua 5-6 pudelit. Hindab end ka ise alkoholisõltlaseks. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poolt diagnoositud alkoholisõltuvus, mille tarvitamisest on olnud ka deliiriumit ja jälitusmaaniat. Süüdimõistetu tarvitas enda sõnul alkoholi viimati vanglasse saabumise päeval 20.02.
4. Tunnistab, et on alkoholijoobes olles toime pannud kuritegusid - 18.12.2018 ähvardas joobeseisundis kahte isikut noaga. Samuti tunnistab, et alkoholijoobes olles muutub vägivaldseks. Rehabilitatsioonis praeguse vangistuse ajal osalemiseks motivatsioon vähene või puudub sootuks. Narkootikumide tarvitamise kohta märgitakse iseloomustuses järgmist. Narkootikume hakkas tarvitama 15-aastasena. Narkootikumide tarvitamist alustas kanepiga, millele järgnes mitmete erinevate ainete proovimine, nagu näiteks heroiin, fentanüül, Alfa-pvp. Heroiini tarvitas veeni kaudu umbes 8 aastat. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poolt diagnoositud uimastisõltuvus. Viimasteks põhiuimastiteks märgitud amfetamiin ja fentanüül. Isiku ütluste kohaselt tarvitas amfetamiini (süstides) viimati kinnipidamise päeval, so 20.02.
5. Aineid tarvitas peaaegu igapäev süstides ning esines ka segatarvitamist. Samuti on tarvitanud veeni kaudu Alfa-pvp, väidetavalt harva ja kui võimalus oli. Aine tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud, saanud ka üledoose, kuid ei oska öelda mitmel korral on neid olnud. Tunnistab sõltuvust. Isik on ka varem läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja 12 sammu. Samuti enda sõnul on olnud rehabilitatsioonil sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses Viljandi haiglas. Lisaks on ta vangistuse alguses olnud paar kuud metadooniravil. Ka praeguse vangistuse ajal on valmisolek muutusteks väga madal või suisa olematu. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ajavahemikul 29.03- 19.04.
6. Läbiviija arvamusest nähtub, et programmi eesmärk jäi saavutamata, seega ei saa ka lugeda programmi läbituks. Kogu programmi vältel tunnetatavad keskendumisraskused. Viimasel kohtumisel tõi siiski välja soovi muutusteks, kuid põhjendada seda ei osanud. Eeltoodust nähtub, et süüdimõistetu on nõus programmides osalema, kuid samas ei teadvusta programmide vajalikkust. Ennetähtaegsel vabanemisel tahab ja ei taha ka elama asuda Lootuse Külla. Keskusse suundumise soov näib olevat ajendatud pigem kindla elukoha puudumisest kui tõsisest soovist sõltuvusega tegeleda, kuigi keskuses oleks süüdimõistetul võimalik osaleda nõustamisel. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tahab siirduda elama rehabilitatsioonikeskusesse detsembrini, sest kuskil pole elada. Siit nähtub ilmekalt, et kinnipeetav eeldab rehabilitatsioonikeskuselt üksnes sotsiaalabi ning ei soovi ise vähimatki enese mõtte- ja käitumismallide muutmiseks teha. Paraku on rehabilitatsioonikeskuse xxx näol tegemist keskusega inimestele, kes on sattunud sõltuvusse narkootikumidest, alkoholist, mänguautomaatidest või muudest elulistest probleemidest. Keskuse asukatel on lepinguga sätestatud päevarežiim ja konkreetsed tegevused, muu hulgas religioossed ettevõtmised ja tööteraapia, mis aitavad neil sõltuvusest vabaneda. Keskuse sisekord on karm ja vähe vabadusi võimaldav ning sellesse keskusesse elama asuval isikul eeldatakse motivatsiooni olemasolu oma elu muutmiseks, tööle asumiseks ning valmidus loobuda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Dmitri Vihrin on justnimelt isik, kes vajab süsteemset abi alkoholi- ja narkootikumide sõltuvuse kontrolli alla saamiseks, kuid esmalt on vaja kinnipeetaval seda mõista. Kokkuvõtvalt kohus nõustub vangla poolt avaldatuga, et Dmitri Vihrinil eksisteerib üksnes väline motivatsioon. Kinnipeetava varasem käitumine on näidanud ilmekalt, et ta on osav kohustustest kõrvale hiilima. KIS andmetel on ta korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid need ei ole probleemideta sujunud – süüdlane on rikkunud korduvalt kohustusi, tarvitas narkootikume ning on toime pannud ka uue kuriteo. Hetkel puudub alus arvata, et isiku suhtumine kriminaalhooldusesse on muutunud. Murettekitav on ka süüdlase suhtumine ühiskonda/kogukonda, see on negatiivne, kuna isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ning välja on kujunenud kriminaalne eluviis. Vangla märgib sedagi, et praeguse vangistuse jooksul on registreeritud mitmeid intsidente kinnipeetava poolt allumatuse ja ametnike solvamise kohta, mistõttu on käesolevalt alustatud isiku suhtes mitmeid kriminaalmenetlusi. Süüdimõistetu ei ole muutusteks valmis ning motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub. Selliselt iseloomustatud isikult võib suure tõenäosusega oodata uute kuritegude toimepanemist. Ka ei räägi kinnipeetava kasuks kindla töökoha puudumine, ametlik töökogemus on ääretult olematu, puuduvad tõendid, et süüdimõistetul oleks enne praegust vangistust olnud püsiv töökoht. TÄITIS andmetel võlgnevusi on tal 9297 eurot. Samuti puudub kinnipeetaval positiivne ja õiguspäraste eluviisidega tugivõrgustik lähikondsete näol. Vastupidi, vangla iseloomustuses on täheldatud, et tutvusringkonda kuuluvad narkootikume tarvitavad ja kriminaalkorras karistatud isikud. Peab sellist suhtlusringkonda normaalseks. Vangla andmetel suhtleb ka Tallinna Vanglas oleva kinnipeetavaga kirjateel. Kindel töökoht ja legaalne sissetulek aitaks kinnipeetaval aega sisustada, elatist teenida, võlgu tasuda ning ühtlasi jätaks see vähem ruumi kuritegeliku eluviisi harrastamiseks. Kahjuks see kõik süüdlasel puudub. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel karistuse kandmisega jätkata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik