) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 16.02.2018 leppetrahvinõudest nähtuvalt tuli see tasuda hiljemalt 02.03.
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (
lg 1-2).
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (
Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et kostja, sisenedes sõidukiga hageja hallatavatessse parklatesse Mere pst 6/8 (EP6, 1007,1006), Tallinn ja Mahtra (EP89, 1110), Tallinn, on sõlminud hagejaga lepingud parkimistingimustes ette antud tingimustel. Hageja poolt opereeritava parkla 3 sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud mitmeid liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator hageja on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja on esitanud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes (dtl 46-53). Seega pidi kostjale olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks Sõiduki parkimise näol. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele
Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kuna kostja sisenes sõidukiga hageja hallatavatesse parklatesse ja parkis seal ilma parkimistasu maksmata, oli hageja õigustatud nõudma kostjalt parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi tasumist.
on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena
mõttes.
on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust.
lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja leppetrahvinõue kogusummas 60 eurot põhjendatud ja tõendatud.
² lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt
Hagi kohaselt kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus saatis hageja Transpordiametile päringud Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostas päringu Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Andmete päringud olid tasulised. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma
lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot, võttes arvesse, et hageja on teostanud kostja isiku teadasaamiseks 4 tasulisi päringuid. On veenev, et hagejal ei oleks leppetrahvide sissenõudmiskulu tekkinud, kui kostja oleks oma kohustusi vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi nõude 60 eurot ja võla sissenõudmiskulud 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja märgib, et ei ole nõus menetluskulusid summas 95 eurot tasuma põhjusel, et hageja ei olnud hagi esitamisele eelnevalt kostjat tekkinud võlgnevustest teavitanud ning hageja ei nõustunud kompromissiga. Hageja märgib, et pöördus enne hagimenetlust kostja poole kompromissettepanekuga, millest kostja loobus, nõustudes maksma ainult põhinõude. Kohus, võttes arvesse, et hagi kuulub rahuldamisele, jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja tunnistas kostja nõuet osaliselt, puudub alus teistsuguseks menetluskulude jaotuseks. On tõendatud, et hageja jättis leppetrahvinõuded sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 37 ja 45). Lisaks saatis hageja kohtueelselt nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile, kuid see tagastati hoiutähtaja möödumisel (dtl 60-62). Kohus märgib, et tulenevalt rahvastikuregistri seaduse §-st 98 vastutab isikuandmete õigsuse eest rahvastikuregistris isik. Seega on hageja teinud kohtueelselt kõik mõistliku, et kostjat nõudest teavitada. Kostja ei tasunud kohtueelselt hagejale võlgnevust, mistõttu pöördus hageja kohtusse. Asjaolu, et pooled ei jõudnud kohtueelselt kompromissile, ei anna alust jätta menetluskulusid käesoleval juhul hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagi kohaselt on hageja menetluskulud 95 eurot. Hageja märgib, et on tasunud hagilt riigilõivu 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Käesoleva asja hind oli 75 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist, on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu. Hageja ei ole hagis täpsustanud, milles seisneb ülejäänud 20 eurot menetluskulu. Võttes arvesse, et hagejat esindas hagimenetluses enda töötaja, puudub TsMS § 175 lg-st 2 tulenevalt alus välja mõista nimetatud kulu lepingulise esindaja kuluna hagimenetluses. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu 5 kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesoleval juhul läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas kokku 95 eurot, so 75+20, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 95 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.