) § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Sergei Stepanov tunnistati süüdi ka
p 4,6 järgi ja mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust.
lg 1 alusel loetakse Sergei Stepanovile mõistetud üksikkaristusest raskeima osalise suurendamise teel lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistust.
juunist
järgi ning liitkaristuse mõistmises
Sergei Stepanovile
Karistusaeg algas 08.06.2010 ja see lõpeb 08.06.2022. 13.04.2021 esitas Tartu Vangla kohtule materjalid Sergei Stepanovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla ei toeta Sergei Stepanov tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu soovib vabaneda enne tähtaegselt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Stepanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Stepanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sergei Stepanov kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Stepanov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 10 aasta ja 10 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtuvalt puudub tal käesoleval ajal vabanemisjärgne elukoht. Vabaduses olles puudus kinnipeetaval kindel elukoht, elas juhututtavate juures. Lühiajaliselt saaks isik käesoleval ajal elada oma ema juures, kuid tegemist ei oleks püsiva elukohaga. Seega puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samas nähtuvad asja materjalidest mitmed kinnipeetava vabastamist toetavad ning isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on ümber paigutatud avavanglasse, kus probleeme ei ole esinenud. Samuti töötab ta OÜ-s X ning enda kinnitusel naudib seda tööd ning tahaks seal töötamist jätkata ka pärast vabanemist. Ka alkoholitarvitamisse puutuvalt on kinnipeetaval seadusekuulekad eesmärgid, mille teostamise eeldusena näeb ta elukohta uues keskkonnas. Kuivõrd esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et antud juhul on mõistlik määrata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühem tähtaeg kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s 4. Selle aja jooksul on võimalik isikul leida sotsiaaltöötaja/tugiisiku kaasabil vabanemisjärgne elukoht näiteks mõnes Tartu tugikeskuses või üüripinnal, et järgmisel asja arutamisel oleks isikul olemas kindel ja kontrollitud elukoht. Samuti märgib kohus, et Sergei Stepanov on isik, kes võiks kaaluda vabatahtlikule elektroonilisele valvele allumist. Isik on pikalt olnud ühiskonnast eraldatud ning elektrooniline valve võimaldaks parema järelevalve isiku üle vangistuse järel ning pakuks ka lisatuge vabadusega kohanemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sergei Stepanov tuleb jätta vabastamata temale Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2011 lahendiga asjas nr 1-10-15441 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning tema suhtes tuleb määrata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks lühem tähtaeg kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s 4. Vanglal tuleb esitada kohtule materjalid 4 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.