1-18-3601/83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3601 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Roman Pisarenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Pisarenko (ik 37707030333), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega tunnistati R. Pisarenko süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi, mille eest karistati teda 6 aasta pikkuse vangistusega. Samuti karistati teda KarS § 178 lg 11 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse korras 4 aastani. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega mõistetud kandmata 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ja R. Pisarenkole mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat a 3 kuud vangistust. R. Pisarenko karistusaeg algas
11. novembril
12. a. ja lõppeb
13. veebruaril
14. a.
15. Tartu Vangla esitas
16. mail
17. a maakohtule taotluse R. Pisarenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
18. Tartu Maakohtu
19. juuni
20. a määrusega jäeti R. Pisarenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. R. Pisarenkot on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja vangistuses on ta teistkordselt. Ei ole alust arvata, et vangistus, kui spetsiifiline karistusliik, suudaks R. Pisarenkot hoida õiguskuulekal teel. Karistust kannab R. Pisarenko noorema kui neljateistaastase isiku pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildifailide ja videofailide hoidmise ja valmistamise (pildistamine) ning noorema kui kaheksateistaastase isiku vägistamise eest. Kuritegude dünaamika on ajas raskemaks muutunud, kuna kannatanute arv on suurenenud ja noorim kannatanu oli kuriteo toimepanemise ajal nelja aastane. Tegude ajendiks oli seksuaalne motiiv ja need on toime pandud puudulike probleemlahendusoskuste tõttu.
22. R. Pisarenko puhul on positiivne, et ta on vangistuses eeskujulikult käitunud, tal on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht, säilinud toetavad suhted lähedastega ja tema tutvusringkond koosneb valdavalt õiguskuulekatest inimestest. Samas aga tuleb toime pandud kuriteo asjaolusid arvestades tõdeda, et antud teguritele ei saa ülemäära suurt kaalu omistada. Maakohtu hinnangul on R. Pisarenkost lähtuv kuritegude risk suur.
23. Ta vägistas elukaaslase nelja aastase poja ja omas ning valmistas pornograafilisi faile oma enda 12 aastasest tütrest. Tegemist on raskete kuritegudega, mis ei ole seotud töö, eluaseme, tutvusringkonna või päritolupere toe olemasoluga. Alaealiste suhtes seksuaalkuritegusid kinnipidamisasutuses toime panna ei olegi võimalik. Nimetatud eriomased kuriteod eeldavad teatavat eelsättumust ega seostu ka agressiivsuse või impulssiivsusega, mille puhul võiks reegleid järgivast käitumisest kinnipidamisasutuses järeldada ka paranenud võimekust vabaduses samalaadsetest kuritegudest hoiduda. Pigem eeldavad need etteplaneerimist ja manipulatiivset käitumist.
24. Kõnealuste spetsiifiliste kuritegude toimepanemisest hoidumine saab toimuda läbi isiku poolt probleemi tunnistamise, enda käitumise kriitilise analüüsi ja tõsikindla motivatsiooni muutuste nimel pingutada. Sellist motivatsiooni R. Pisarenko poolt ei ilmne. Vangla iseloomustusest nähtuvalt venitas isik kohtuotsusega võetud kohustuse (KarS §75 lg 2 p 5 kohaselt alluma ettenähtud ravile ja läbida enda poolt finantseeritud seksuaalsuunitluse häirete raviprogrammi enda valitud psühhiaatri või seksuoloogi poolt) läbimisega. OÜ Arstlik Perenõuandla psühhiaatri I. Rammuli päringuvastusest nähtub, et R. Pisarenko käis vastuvõtul ajavahemikul
25. novembrist
26. a kuni
27. augustini
28. a neljal korral. Arsti hinnangul puudus R. Pisarenkol haiguskriitika, ravisättumus ja empaatia ohvri suhtes. R. Pisarenko eitab mõlemat kuritegu, pidades end elukaaslase kättemaksu ohvriks. See, mida süüdistuse kirjelduse kohaselt kuritegu nelja aastasele poisile põhjustas, jätab isiku ükskõikseks. Oma 12 aastase tütre ja tema sõbrannade paljalt rannas või kodus pildistamises ei näinud isik samuti midagi keelatut. Kohtuistungil selgitas R. Pisarenko, kuidas ta on mõistnud igati oma käitumise keelatust ja ei ole rumal inimene ning annab endale aru, et enam nii ei tee. Ta läbis ka programmi „Uus suund“, mis aitas vaadata teisiti elule, et teistele ei tohi halba teha. Tal ei olnud selleks programmi vaja, et aru saada, et vägistamine ei ole hea tegu, sest ta suudab ka ise asjadest aru saada, kuid programm oli kasulik. Kinnipidamisasutuse iseloomustamise koostamise ajal antud programm läbitud ei olnud ning läbiviijapoolset hinnangut programmi mõjust isikule esitatud ei ole. Arvestades, et
29. a koostatud psühhiaatri vastuse kohaselt puudus kinnipeetaval ravi läbimisel igasugune haiguskriitika, võime teadvustada oma teoga tehtud kahju ja mõista selle raskust, ei saa isiku ütlusi arvestades pidada usutavaks ka käesoleval ajal, et isik tegelikult mõistab antud probleemi tõsidust ja toime pandud tegude raskust. Nii märkis R. Pisarenko, et tegelikult programmi vaja ei olnudki ja sai juba enne asjadest aru. Paraku varasemalt ei ole isik 2 siiski enda probleemi tunnistanud ega tee otsesõnu seda ka hetkel. Ta kinnitab vaid, et saab aru, et põhjustas kannatanutele kahju ja tal on vangistuses raske.
30. Ka kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt on isiku hoiakud murettekitavad. Nii on välja toodud, et isik vähendab oma süüd toimepandud kuriteos ja ei näe oma käesolevas teos kuritegu. Karistust peab R. Pisarenko ebaõiglaseks. R. Pisarenko tegi mingil määral koostööd kriminaalhooldusametnikuga: läbis sotsiaalprogrammi „Uus Suund“, pöördus seksuoloogpsühhiaatri vastuvõtule, kuid on samas manipuleeriv, aeg-ajalt häiritud meeleolus ja väljendab vimma karistussüsteemi vastu. Katseajal tehti talle kirjalik hoiatus Eesti territooriumilt ilma ametniku loata lahkumise eest. Samuti on viimane seksuaalkuritegu toime pandud katseajal. Eelkirjeldatu näitab, et R. Pisarenkol puudub haiguskriitika, tema mõtlemine ja toimimine on enesekeskne ning see tõstatab põhjendatud kahtlusi tema suutlikkuses katseaega ja käitumiskontrolli nõuetekohaselt läbida.
31. R. Pisarenkot ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Asja materjalidest ei nähtu, et temas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Ta ei teadvusta tegelikult enda seksuaalsuunitluse probleemi tõsidust ega ole valmis sellega põhjalikult tegelema. Ilma selleta, õigustades enda käitumist ja veeretades vastutust kolmandatele isikutele, on suur tõenäosus, et isik asub oma varasemat kriminaalset käitumist kordama. Maakohus ei ole veendunud, et R. Pisarenko vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine, sealhulgas elektroonilise valve kohaldamine, oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
32. Maakohtu määruse peale kaebuse R. Pisarenko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
33. Tema ema tervislik seisund on halb ja viimane vajab tema materiaalset ning moraalset tuge. Tema perekond on pandeemia tõttu raskes olukorras. Tema vajab omakorda perekonna tuge seksuaalsuunitluse häirega seotud probleemi lahendamiseks. Tema perekond saaks teda resotsialiseerumisel aidata. Ta saab enda probleemist aru ja vajab konkreetset abi. Vangla ei saa teda selles osas enam aidata, sest venekeelt kõnelevaid psühholooge seal ei ole. Ta soovib vabanemise korral spetsialisti poole pöörduda. Maakohus tugines tema vabastamata jätmisel
34. a pärit andmetele. Sellest on möödas viis aastat ja need andmed ei ole aktuaalsed. Tema ellusuhtumine on muutunud positiivses suunas.
35. a suri tema isa ja tema ema jäi täiesti üksinda. Ta on pere ainus ülalpidaja.
36. a sattus ta vanglasse ja läbis sotsiaalprogrammi „Uus suund“. Vangistuses ei ole tal võimalik resotsialiseeruda ja kaotab enda perekonna. Vanglas on ta pidevas stressis ema tervise pärast, kes vajab igapäevases elus abi. Tal ei ole võimalik aidata ka enda tütart, kes jääb ilma korterist, kuna kaotas pandeemia tõttu töö. Ta soovib enda elu muuta ja seksuaalsuunitluse häire kontrolli alla saada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et R. Pisarenko ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu 3 hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad (vt käesoleva määruse p-d 4-9) ning määruskaebuses märgitu ei anna vähimalgi määral alust maakohtu määruse tühistamiseks.
39. Ringkonnakohus ei eita, et R. Pisarenkot on võimalik mõningal määral ka positiivselt iseloomustada. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui R. Pisarenko on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud, ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
40. R. Pisarenko omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust. Tema viimane kuritegu, tõsine esimese astme süütegu, on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal alaealiste suhtes. Kannatanuteks olid tema elukaaslase laps (nelja aastane), keda R. Pisarenko seksuaalselt ära kasutas ja omaenda alaealine tütar, kellest oli R. Pisarenko arvutis erootilises ja pornograafilises situatsioonides pilte. Nelja aastase alaealise vastu toime pandud kuritegu R. Pisarenko eitab, arvates, et tema endine elukaaslane üksnes üritab talle kätte maksta. Tütre vastu toime pandud kuritegu eitab samuti, sest tema arvates ei ole alasti alaealistest piltide tegemine keelatud.
41. Vabaduses üritas R. Pisarenko enda seksuaalsuunitluse häirega tegeleda, kuid tulutult, sest tal puudus haiguskriitika (vt käesoleva määruse p 7). Mingisugust empaatiat või kaastunnet ta kannatanute vastu ei tunne. Enda süüd toime pandud kuritegudes ta vähendab ja peab mõistetud karistust ebaõiglaseks. R. Pisarenko sisemine motivatsioon ja tahe enda probleemi tõsidust täiel määral tunnistada ei ole veel piisav. Kriminaalkolleegiumi hinnangul loob osaline probleemide tunnistamine ja süü vähendamine ohu, kus ta ei pruugi enda seksuaalsuunitluse häirest tingitud riske tõsiselt võtta, nendega sihipäraselt tegeleda ja ennast sellest tulenevalt lapsealiste juuresolekul talitseda. See aga suurendab alaealiste vastu toime pandavate seksuaalsüütegude kordumise tõenäosust. Kriminaalkolleegium ei ole sugugi veendunud, et R. Pisarenko suudaks ennast vabaduses alaealistest kannatanute juuresolekul piisavalt kontrollida, et sarnased teod enam ei korduks.
42. R. Pisarenko määruskaebusest on arusaadav, et tal on järkjärgult tekkinud vajalik motivatsioon enda seksuaalsuunitluse häirega tegelemiseks, kuid see ei muuda R. Pisarenko õiguskuuleka elu tõenäosust veel piisavalt suureks. R. Pisarenko peab veel endaga kinnipidamiskohas tööd tegema, et välistada igasugused vabaduses tekkida võivad riskid. R. Pisarenko puhul ei ole hetkel veel uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
43. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
44. juuni
45. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik 4