Obsah (5)

§ 100§ 101§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-137059 Tsiviilasi K. S., M. S. h

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 115 järgi on
3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
4. Vaidlus puudub, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahelisest suhtest on sündinud kaks last K. S. (sünd xxx, vanus x, hageja I) ja M. S. (sünd xxx, vanus x.a, hageja II). Samuti poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et I. S. on laste isa ning V. S. laste ema. Seega on I. S. ja V. S. laste hooldusõiguslikud vanemad.
5. Hagejate seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud, teavitades, et ta ei saa istungil osaleda haiguse tõttu.
6. 09.02.2021 toimunud kohtuistungil kostja antud ütlused kinnitavad, et vanem poeg M. elas ajavahemikul 20.12.2020 kuni jaanuari lõpp kostjaga. Praegu elab M. argipäevadel vanaemaga, puhkepäevadel isaga Aravete külas. Noorem poeg K. elab alaliselt kostja juures alates 20.12.
7. Tulenevalt asjaolust, et hagi kohtule esitamise ajast 06.10.2020 M. ja K. elasid isa juures, siis on põhjendatud elatise nõue alates 06.10.2020, kuid sel ajal, 3 mil lapsed elasid isa juures, külastas ema lapsi ja laste külastamise ajal tõi kostja lastele perioodiliselt toiduaineid ja riideid. Kostja panust laste ülalpidamisse kinnitab kostja 13.02.2021 esitatud vastus (vt vastuse p 1.2.). Seega täitis kostja vabatahtlikult laste ülalpidamise kohustust ajal, mil lapsed elasid isaga.
8. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud küsida elatist vanema poja M.i (hageja II) ülalpidamiseks alates 01.02.2021 a, sest kuni jaanuari kuu lõpuni elas M. kostja juures. Nooremal pojal K.il (hageja I) ei ole õigust elatist küsida kuna laps elab alates 20.12.2020 ema juures ja on ema ülalpidamisel.
9. Järgevalt hindab kohus M. S.`i (hageja II) ülalpidamiskulusid. Hageja II vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kuus hageja II ülalpidamiseks 1080 eurot, millest kostja kanda on 540 eurot. Hageja II on oma nõuet vähendanud ja palub kostjalt välja mõista elatise miinimum ulatuses, so 292 eurot kuus. Kostja vastuse kohaselt ei ole tal võimalik sellises määras elatist tasuda kuna kostja elab riigi toetustest ja kostjal on sündinud lisaks hagejatele kolmas laps, keda kostja peab samuti üleval. Kostja palub ülalpidamise juures arvestada vanemate erinevat sissetulekut ja varalist seisundit.
10. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus

1. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
5. Arvestades hageja II poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja II põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Transpordikuludele peab kohus põhjendatuks 0 eurot. Hageja II palub transpordikuludena hüvitada kütusekulud 83,60 eurot kuus ja sõiduauto ülalpidamise kulud 67,50 eurot kuus. Hageja põhjenduste kohaselt kostja II on tunnistatud erivajadustega lapseks, mistõttu puudub tal võimalus käia kodule lähimas lasteaias ning lähim lasteaed, milline on lapse erivajadusteks sobiv, asub Tallinnas. Laps peab sõitma igal tööpäeval oma xxx asuva 4 elukoha ning Tallinna linna vahel. Lapse elukoha ja lasteaia vaheline kaugus on 88 kilomeetrit, seega tuleb lapsel igal lasteaiapäeval läbida 176 kilomeetrit. Lasteaiapäevi on kalendrikuus keskmiselt 20, seega 20 päeva korrutatuna 176 km päevas, on lasteaia ja kodu vahel läbitav edasi-tagasi vahemaa 3520 km kuus. I. S.i sõiduauto keskmine kütusekulu on 9,5 1/1 OO km-le. Seega kulub kalendrikuus kütust 3520 : 100 x 9,5=334,4 liitrit. Sõiduk kasutab diislikütust. Diislikütuse keskmine hind on
6. aastal olnud 1 eurot liitri kohta. Seega kulub kuus kütusele 334,4 eurot, millest poole tasumise kohustus lasub kostjal V. S.l. Kostja vastuväite kohaselt hagiavaldusest ei selgu, millist autotransporti I. S.i kasutab. Nagu kostjale teada sõitis hagejate esindaja 2020.a. novembrini autoga Volvo xc60, mille kütusekulu maantee/linn on 6,4 l ning maanteel - 5,3 l 100 km kohta. Need andmed on kostja saanud nimetatud auto tehnilistest andmetest. Väljavõte lisatud (lisa 2). Käesoleval ajal sõidab hagejate esindaja autoga BMW 318d, mille kütusekulu režiimis maantee/linn on 4,7 l ning maanteel – 4,1 l 100 km kohta. Tuvastatud asjaoludel elab hageja II koos isaga x vallas, kuid lasteaias käib Tallinnas, kus asub ka isa töökoht. Seega sõiduvahendit kasutab I. S. ühtlasi ka enda liikumisvajaduste rahuldamiseks oma X vallas asuva elukoha ning Tallinna linna vahel. Kohus ei pea põhjendatuks kütusekulu elatisena välja mõista olukorras kus autoga sõit on osa ühistarbimisest kui vanem sõidab tööle. Kui lapse transport Tallinnasse on ebamõistlikult koormav, siis tuleb kaaluda elukohale lähemal asuva lasteaia otsimist. Puuduvad tõendid, et lapsel esineks selline puue, mis põhjustab lisakulutusi, et laps vajab erilasteaeda. Hagejate esindaja pangakontolt nähtuv ei tõenda lapse kütusekulusid. Sõidukiomanik peab tagama talle kuuluva sõiduki õige kasutamise ja tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kuna laps ei ole sõiduki omanik ega ka sõiduki vastutav kasutaja, siis ei ole põhjendatud ka auto ülalpidamisekulusid lapse elatisena arvestada. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus transpordikuludele 0 eurot. - Kulutused toidule peab kohus põhjendatuks 46 eurot kuus. Kostja vastuväite kohaselt on hageja II jätnud arvestamata, et laps käib lasteaias, kus saab mitu korda päevas süüa. Kohus tugineb Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse
7. a lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, milles on leitud, et 3-6 aastase lapse, kes elab väljaspool Tallinna on toidukulu 46 eurot kuus (raport lk 38, kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). - Lasteaia-ja huvikulud peab kohus põhjendatuks 0 eurot. Pooled ei vaidle, et M. S. käib Tallinna x lasteaias. Kostja ütluste kohaselt on lasteaed praegu tasuta, sest hagejad on alates septembrist 2020.a kostja taotlusel tasumisest vabastatud kuna lapsed elavad vähekindlustatud perekonnas. Hagejal II ei ole tõendanud hagi esitamise ajast tekkinud lasteaia-ja huvikulusid, mistõttu kohus loeb nimetatud kuluks 0 eurot. - Kulutused eluasemele peab kohus põhjendatuks 31,26 eurot kuus. Eluasemekuludena toob hageja välja elektrikulud 69,44 eurot kuus, küttepuudega ahjuküte 29 eurot kuus ning kanalisatsioon ja prügivedu 15 eurot kuus. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et 5 elektrikulu perioodi eest 31.12.2019 - 31.10.2020 moodustab keskmise kuluna 116 eurot kuus. Arvest nähtub, et tasu jäätmete väljaveo eest moodustab 9,05 eurot. Küttepuudekulu on paljasõnaline ja tõendamata. Seega on tõendatud eluasemekulud summas 125,05 eurot. Kohtuistungil kinnitas kostja, et hageja II elukohas elab 4 inimest. Jagades eluasemekulu 125,05 eurot 4 inimesega on põhjendatud eluasemekulud 31, 26 eurot. - Kulutused riietele ja jalanõudele peab kohus põhjendatuks 50 eurot kuus. Kostja ütluste kohaselt saavad lapsed riideid tasuta abi korras, samuti lastekaitselt Ambla vallalt. Arvestades, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulu 50 eurot. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. - Tervishoiu ja hügieenikulu peab kohus põhjendatuks 20 eurot kuus. Kostja väite kohaselt on M.ile üks kord ravimid välja kirjutatud 4 aastat tagasi. Üldteada on asjaolu, et laste hügieeni ja puhtuse eest tuleb hoolt kanda ning lapsed vajavad aegajalt vitamiine ja esmatarbe ravimeid (plaastrid, köha ja nohu ravimid). Kohus asub seisukohale, et põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas on arvestada nimetatud kuluartikli suuruseks 20 eurot kuus. - Lapsehoidja kuludele peab kohus põhjendatuks 0 eurot. Laste isa on kokku leppinud, et laste järele vaatab nende haigeksoleku ajal laste kodus, kohalik elanik H. P.. H. P. on kokkulepitud laste hoidjatasu 3 eurot tunnis. Tavaliselt on hoidjatädi päevatöö pikkus olnud 10 tundi, seega 30 eurot päevas. 2020 aastal on mõlemad lapsed olnud käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks kodus haiged kokku 34 päeva, ehk lapse kohta 17 päeva. Seega on käesoleval aastal olnud lastehoidja kulud lapse kohta 17 x 30 = 510 eurot. Kuna elatise väljamõistmisel lähtutakse kuu kulude põhiselt teeb see 510 : 12 - 42,5 eurot kalendrikuus lapse kohta. Kostja nimetatud kuluga ei nõustu. H. P. on laste isa elukaaslane. Kostja andmetel elab elukaaslane hagejate esindajaga koos 2020.a. kevade algusest. Kohus leiab, et lapsehoidja teenuse kasutamine on põhjendamata ja tõendamata. Arvesse tuleb võtta seda, et kui laps on haige, saab hagejate esindaja võtta lapse põetamiseks haiguslehe. Pealegi kostja ei tööta ja on lapsehoolduspuhkusel, mis välistab vajaduse kasutada lapsehoidja teenust. Lisaks on lapsehoidja teenuse kulud tõendamata, mistõttu kohus loeb nimetatud kuluks 0 eurot.
8. Kokku on hageja II põhjendatud kulud summas 147,26 eurot (46 toidukulu + 31,26 eluasemekulu + 50 riided/jalanõud + 20 tervishoiu/hügieenikulu), millest ühe vanema kanda jääb 73,63 eurot.
9. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku 6 suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohus
10. aprill 2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17 p 11).
11. Kostja on välja toonud, et ta on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek koosneb sotsiaaltoetustest ja vanemahüvitisest kokku umbes 720 eurot kuus. Kostja palub arvestada, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last. Puudub vaidlus, et kostjal on lisaks hagejatele veel ülalpidamisel kolmas laps 17.12.2019 sündinud poeg M. S.. 17.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 18. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Arvestades kostja sissetulekut 720 eurot ja asjaolu, et kostjal on veel kolmas laps, võib elatise väljamõistmine

§ 101lõikes 1 sätestatud määras kahjustada kostja kolmanda lapse toimetulekut.

Kostja sissetulekust 720 eurot ei ole võimalik katta kolme lapse võrdset ülalpidamist

§ 101lg-s 1 sätestatud määras.

1. Hagejate esindaja esitas oma pangakonto väljavõtted, mis hõlmavad perioodi 01.11.2019-31.10.
2. Väljavõtetelt nähtub, et hagejate esindajale laekub töötasu 550,38 eurot kuus X OÜ-lt. Kuid nagu nähtub hagiavaldusest kulutab laste isa suuri summasid hagejate ülalpidamiseks, so 2160 eurot kuus. I. S.i pangakontol on üle 4000 euro ning see summa kuigi märgatavalt ei vähene. Sellest võib teha järelduse, et hagejate esindajal on ka teisi tulusid, mida ta varjab ning laste isa tegelik varaline seis on parem, kui ta üritab seda kohtule näidata. Kohus leiab, et praegusel juhul võib vanemate võrdsest panusest kõrvale kalduda, sest hagejate esindaja parem majanduslik seis ei piira tal endal anda alaealistele lastele ülalpidamist miinimummääras.
3. Hagejad paluvad

§ 108alusel V.

S.lt kostja I kasuks tagasiulatuvalt välja mõista võlgnetav elatisraha summas 4800 eurot ning kostja II kasuks tagasiulatuvalt välja mõista võlgnetav 7 elatisraha summas 4800 eurot. Elatise võlgnevus on tekkinud perioodi eest 01. oktoober 2019 kuni 30. september 2020 eest 4800 eurot (12x400). 21.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 22. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav, arvestades, et kostja on vähekindlustatud pere, lisaks puuduvad tõendid, et hagejad on ajavahemikul

1. oktoober 2019 kuni
2. september 2020 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hagejate esindajal. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue perioodi
3. oktoober 2019 kuni
4. september 2020 eest.
5. Kostjal tuleb tasuda hageja II ülalpidamiseks elatist summas 73,63 eurot kuus alates 01.02.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda EEXXX AS SEB Pank, konto omanik I. S.. Menetluskulud
6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 8