KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.mail 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Laura Jõgisoo (kirjal

) § 184 lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Riho Kuusile Tartu Maakohtu 29.09.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8518 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 13 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati see vangistus 468 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati Riho Kuusi täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2, 21 nimetatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 04.01.

1. Tartu Maakohtu 02.04.
2. a määrusega ettepanek rahuldati ning Riho Kuusile Tartu Maakohtu 19.12.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 2 päeva vangistust pöörati täitmisele. Kohtumäärus jõustus 24.05.
4. 26.04.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Riho Kuus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Riho Kuus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Riho Kuus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Riho Kuus kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2\3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Riho Kuus temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 10 kuud, mis on enam kui 2\3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Käesolevalt elavad antud aadressil Riho Kuusi ema ja vend. Tegemist on renoveeritud heas korras eramajaga. Maja kuulub kinnipeetava emale, kelle sõnul nõustub ta, et poeg ennetähtaegsel vanglast vabanemisel antud elukohta elama asub. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Riho Kuus puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja ema toetus ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Ka pole süüdlane vangistuse jooksul käitunud laitmatult. Nimelt materjalide kohtusse saabumise ajal oli süüdlasel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust – kõik kolm ( 17.11.2020, 23.02.2021 ja 19.03.2021 ) on seotud allumatuse ja suhtlemisega –, milliste toimepanemise eest on määratud karistuseks reaalne kartser. Analüüsides vangla iseloomustust, siis ilmneb seegi, et ükski kinnipeetavaga läbi viidud tegevus pole kaasa toonud muutusi isiku suhtumises kehtestatud reeglitesse ja õiguskorda, väärtustab endiselt kuritegelikke hoiakuid. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Süüdlast on elu jooksul kriminaalkorras karistatud 8 korda, nendest 2 on kehtivad. Vangistuses viibib isik reaalselt kuuendat korda. Käesoleval juhul on isik süüdi mõistetud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud lisaks ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ning süstemaatiliste varguste eest. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Ajendiks aga puudulik probleemide lahendamine, grupi mõju, majandusliku kasu saamine. Isik on enamus kuriteod toime pannud teadlikult. Kõik see aga kõneleb temast lähtuvast arvestatavast ja seejuures raskesti prognoositavast ohust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kinnipeetava käitumine pole olnud korrektne ning seda terve vangistuse jooksul. Nagu eespoolgi mainitud, nähtub kohtule esitatud materjalidest, et vangistusasutuse taotluse kohtusse saabumise ajal oli Riho Kuusil 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglaametnike suhtes esineb allumatust, ebaviisakat suhtlemist ning kinnipeetav ei aktsepteeri eriti ka vanglas kehtivaid norme. Ka on tõdetud, et isiku suhtlusoskus on rahuldav, kuni temale on vestlus meelepärane. Kui ei meeldi või ei ole rahul, siis suhtleb kõrgendatul hääletoonil, katkestab vestlust ja ei soovi kuulata, mida talle selgitatakse. Sotsiaalprogrammide läbiviijad on tagasisidestanud kinnipeetava osavõttu negatiivses võtmes märkides, et suurema osa vestlustest rääkis ärritunult, kuidas kogu vanglasüsteem ja Eesti õigussüsteem ning riik on tema vastu ja see kõik on ebaõiglane. Vangla märgib, et ka kontaktiisikuga läbisaamine halb, kuna kinnipeetava sõnul ei oska kontaktisik oma tööd teha. Enda käitumises probleemi ei näe, vangla taasühiskonnastavates tegevustes ei näe eriti mõtet. Kokkuvõtvalt saab kohus teha järelduse, et kinnipeetav ei arvesta jätkuvalt teistega, lähtub vaid iseenda soovidest ja huvidest. Selline olukord viitab suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkub ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks. See aga loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti räägivad isiku vabanemisjärgsed tingimused ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Riho Kuusi päritoluperekonda kuuluvad ema, isa, vend ja õde. Vestlustest perekonnaliikmetega selgus, et lähedasemad suhted on Riho Kuusil kõigiga seni kaua, kuni ta elab kodus ja on kaine. Juhul, kui Riho Kuus elab mujal, tarvitab pikaajaliselt alkoholi ja narkootikume, siis ta lähedastega ei suhtle. Samuti arvavad lähedased, et Riho Kuus ei hinda enda sõltuvusprobleemide olemasolu adekvaatselt, mistõttu ei ole ta kunagi ravile pöördunud. Valdava osa isiku suhtlusringkonnast moodustavad kriminaalse mõtteviisiga isikud. Seega kuigi süüdlasel on alles jäänud ema näol toetav ja seaduskuulekas tugi, siis see pole kaasa seni aidanud Riho Kuus eluviiside muutumisele ja õiguskuulekale teele naasmisele. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada ning mis võiks hoida uute kuritegude toimepanemisest. 12.03.2021 teostatud Täitise väljavõtte alusel on Riho Kuusil võlgnevusi ligikaudu 25 831 euro ulatuses ning kindel töökoht puudub. Kohtuistungil küll avaldas, et vend töötab kodu lähedal ettevõttes ja tema läheb ka sinna tööle, kuid võimaliku tööandjaga ta seni rääkinud pole. Ka senine elukäik ei viita töösuhteid hoidvale eluviisile. Töösse suhtumine on ükskõikne, kuna isik on töötanud igas ettevõttes vähest aega. Liiga tihti on vahetanud töökohti, sest ei leia ülemuse ja teiste kolleegidega kompromisse. Vangistuse ajal alates 16.10.2021 on Riho Kuus kuuel korral keeldunud töötamast. Seega pole kindel, et selliselt iseloomustatud isik legaalset tööd leiab või seda üldse soovibki leida. Kindel sissetulek on oluline tegur maandamaks isiku poolt majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades seejuures tema nõuete suurust, on olemas tõenäosus, et isik võib asuda ennast elatama kriminaalsel teel. Murettekitav on asjaolu, et isik on varemgi ebaseaduslikult käidelnud narkootikume, sooviga teenida raha narkootikumide hankimiseks. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on narkootikumid. Isik on karistatud viimase kuriteo eest narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Narkootikumidest on proovinud ka kokaiin, ecstasy, kanepi, amfetamiin. On süstinud amfetamiini. Vangla avaldab, et kinnipeetav ei näe, et tal oleks sellega probleeme. Kinnipeetav avaldab ka vestlusel pahameelt saadud karistuse eest - see on ju nii väike kogus. Vangla meditsiiniosakonna hinnangul isik tarvitas aga vabaduses GHB, amfetamiini, metamfetamiini tervist kahjustaval viisil ning on akuutne alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitaja. Selline suhtumine joovastitesse on alarmeeriv ning ei anna alust prognoosida õiguspärase eluviisi edaspidist harrastamist süüdlase poolt. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Riho Kuus tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ja tal tuleb karistuse kandmisega jätkata. Menetluskulud Riho Kuus 18.05.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 18.05.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 97.20€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 97.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Riho Kuusilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik