1-17-9195/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9195 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Kersti Liiva (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Marek Sepa (Sepp) osas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Marek Sepp isikukood: 39506080818, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja algus ja lõpp: 20.11.2019 - 11.09.
2. ei soovinud kaugkohtuistung 18.05.2021 RESOLUTSIOON Jätta Marek Sepp vabastamata temale Harju Maakohtu 07.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9195 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 07.12.
3. a kohtuotsusega tunnistati Marek Sepp süüdi KarS § 263 lg 1 p 1, § 200 lg 2 p 7 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. M. Seppa kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 15.12.
4. a. Harju Maakohtu 26.11.
5. a kohtumäärusega määrati Marek Sepale lisakohustus – alluda ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Kohtumäärus jõustus 12.12.
6. a. Harju Maakohus pööras 28.11.
7. a määrusega Harju Maakohtu 07.12.
8. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aastat 9 kuud ja 22 päeva vangistust - KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. 08.04.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Marek Sepa isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonse järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Marek Sepa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Marek Sepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Marek Sepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Marek Sepp kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Marek Sepp on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 5 kuu, so 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama vanemate juurde aadressile xxx. Tegemist on 5-toalise eramajaga, mille omanikuks on kinnipeetava ema A. G.. Igapäevaselt elavad antud elukohas kinnipeetava vanemad, ema A. G. ja isa M. S.. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetava vanemad on andnud kriminaalhooldajale nii suulised kui ka kirjalikud nõusolekud, et Marek Sepp saab elama asuda antud pinnale, tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
9. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
10. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada täidetuks. Kinnipeetaval oli materjalide kohtusse saatmise hetkel kehtiv distsiplinaarkaristust ravimite mittenõuetekohase manustamise eest. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, suur. On positiivne, et isikul on vabanemisel kindel elukoht ning säilinud on suhted perega. Paraku tuleb aga tõdeda, et suhted perega olid isikul ka enne kinnipidamisasutusse jõudmist. Toetav päritolupere oli kinnipeetaval enne vangistust, kuid see ei ole teda kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud. Ka ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kuigi isik kinnitas kohtuistungil, et tal on töökoht vabanemisel olemas, puudub kohtul sellekohane garantiikiri. Marek Sepa varasem töökogemus on katkendlik ning isik vahetab sageli töökohti. Seega ei pruugi vabaduses olla tagatud pikema aja jooksul isiku majanduslik toimetulek. Töö ja sissetulek pakuks isikule motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks ning sisustaks isiku aega produktiivselt, võimaldades asuda tasuma ka temal lasuvaid nõudeid. Ilma kindla töökohata püsib selgelt isiku poolt uute, eriti majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandavate kuritegude tõenäosus. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohalt on joovastite tarbimine. Marek Sepp alustas nii alkoholi kui narkootikumide tarbimist alaealisena. Varasemalt on tema motivatsioon muutusteks antud teemaga seonduvalt olnud nõrk. Kriminaalhooldusel olles on sotsiaalprogrammi läbimine katkestatud ning rehabilitatsiooniprogramm Viljandi Haiglas jäänud edutuks, suisa lõpetatud seetõttu, et M.Sepp rikkus korduvalt sisekorraeeskirju. Kohus uuris kohtuistungil, et kuidas kavatseb süüdlane sõltuvust joovastitest kontrolli alla saada ja hoida. Paraku M.Sepp leidis, et saab ise hakkama, on nii kaua juba puhas olnud, ja sport ka aitab. Kohus sellise lähenemisega nõustuda ei saa. Kinnipeetaval on umbes 10-aastane joovastite tarvitamise kogemus, seega on tegu pikaaegse sõltuvusega. Varasem ravi on ebaõnnestunud ning vanglas pole narkootikumid vabalt kättesaadavad. Küll on aga vabaduses nende hankimine üpriski lihtne. Ilma toetava ravita/nõustamiseta on tagasilangus kiire tulema ning varasem kogemus näitab, et iseseisvalt kinnipeetav toime ei tule. Eelkõige oma suhtumise tõttu ühiskonnas kehtestatud normidesse ning enese heaolu eelistamise tõttu. Kohtu hinnangul on eelöeldu tõttu ohuteguriks isiku seadusekuulekuse seisukohast tema käitumine ja mõtlemine. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab isik, et on impulsiivne inimene, paneb kuritegusid toime ette planeerimata ning hetkeemotsioonide ajel elamuste saamiseks. Pole suutnud lahendada probleeme sihipäraselt. Saab aru, et oleks saanud viimase kuriteo puhul vägivaldsest käitumisest hoiduda, kuid antud hetkel seda teha siiski ei suutnud. Ajavahemikul 10.11.2020-10.12.2020 oli kinnipeetav paigutatud eraldi lukustatud kambrisse, kuna teabe- ja uurimisosakonnale oli laekunud teave, et kinnipeetav Marek Sepp kohtles enda kambrikaaslast ebaviisakalt – mõnitab, solvab, ei lase öösiti magada. Lisaks sellele oli Marek Sepp kasutanud kambrikaaslase suhtes lisaks vaimsele vägivallale ka füüsilist vägivalda. Kinnipeetav ei suuda jätkuvalt arvestada teiste inimestega ega käituda õiguspäraselt. Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuratuuri ja vangla seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik läbida sotsiaalprogramme ning osaleda teistes rehabiliteerivates tegevustes, mis ehk suudavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta seadusekuulekamaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik