Obsah (8)

§ 113§ 636§ 637§ 638§ 644§ 652§ 116§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2020.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-117808 Tsiviilasi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Käesoleva asja hind on 1 451,90 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 6). 6.
3. Tuginedes lihtmenetluse regulatsioonile arvestab kohus M H poolt 13.10.2020 digiallkirjastatud tunnistaja seletust (d tl 179-180) tõendina.
4. Poolte vahel on vaidlus kahe töövõtulepingu ehk objekti üle: 1) Xxxx, kasutusloa taotlusega seonduv ja 2) Xxxx, esimese korruse eskiisprojektiga seonduv töö (Xxxx tn objekt). Kohus käsitleb neid järgnevalt eraldi.
5. Xxxx, (edaspidi nimetatud Xxxx objekt) osas ei vaidle kostja vastu, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping vastavalt hageja hinnapakkumisele (d tl 39 ja 71). Hageja esitatud ekirjavahetusest (d tl 73) nähtub, et hageja edastas kostjale Xxxx objekti osas hinnapakkumise (d tl 71) ja ettemaksuarve 470 eurot (d tl 72). Kostja on ettemaksuarve samal kuupäeval tasunud (d tl 75). Lisaks nähtub hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest (d tl 66-69), et pooled pidasid vähemalt alates 27.02.2020 läbirääkimisi Xxxx objekti tööde täpse mahu ja hinna üle ning 03.03.2020 kl 10 toimus Xxxx objekti mõõdistus seestpoolt, mille juures viibisid mõlemad pooled. 8.
6. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooled saavutasid hiljemalt 04.03.2020 kokkuleppe töövõtulepingu olulistes tingimustes, milleks olid hinnapakkumises näidatud tööd kasutusloa saamiseks Xxxx objektile ja kokkulepitud tasu 1 566 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Tööde eesmärgiks oli kohaliku omavalitsuse poolt kasutusloa väljastamine Xxxx objektil. Selle saavutamiseks oli lisaks hagejaga kokkulepitud töödele vajalik täiendavate tööde tellimine, mis ei kuulunud hageja töövõttu ja mis olid hinnapakkumises ära toodud (tuleohutuse audit 500 eurot, elektriaudit (mõõdistus, audit) 200 eurot + käibemaks, korstnapühkija akt 60 eurot). Täiendavalt nähtub poolte e-kirjavahetusest, et kostja võttis enda kohustuseks tagada ka terve 4 hoone ehitusjärgse geodeetilise mõõdistuse (d tl 42). Samuti võis sõltuvalt hoone olukorrast olla positiivse(te) auditi(te) väljastamiseks vajalik eelnevalt teostada parandus- või ehitustöid, mis jäid kostja vastutusalasse ja kohustuseks. 8.2.

§ 636

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

§ 637lg 1 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks.

§ 638

tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadustest tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 8.2.1. Kohus leiab, et kuna töövõtulepingu esemeks oli sisuliselt Xxxx objektile kasutusloa väljastamiseks vajamineva dokumentatsiooni koostamine, tuli see töövõtja poolt tellijale üle anda. Seega muutuks tasunõue antud juhul

§ 637

lg 4 järgi sissenõutavaks tööde vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest kostja poolt. Tööde ositi üleandmise kokkulepet asjaoludest nähtuvalt tuvastada ei ole võimalik. 8.

1. Hageja on esitanud kostjale Xxxx objekti eest 08.04.2020 arve nr 29 summas 504 eurot (d tl 37) sama kuupäeva e-kirjaga (d tl 55). Kostja ei ole arve saamisele vastu vaielnud. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole teostanud kõiki töid, mis Xxxx objekti hinnapakkumises loetletud olid. 8.
2. Hageja möönab, et objektil Xxxx tellitud töö on küll lõpetamata, aga seda tellija süül. Hageja leiab, et ta on nõutud hoolsusega täitnud lepingut ja nõuab tellijast tekkinud viivituse ja töö peatumise tõttu tekkinud mõistlike kulude hüvitamist. Hageja loeb mõistlikeks kuludeks juba laekunud ettemaksu summas 470 eurot ja hoone mõõdistusprojekti koostamist hagihind 504 eurot. 8.
3. Kohus analüüsib järgmiseks, millised tööd on Xxxx objektiga seoses hageja poolt tehtud. 8.5.
4. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 03.03.2020 kl 10 teostas hageja Xxxx objekti mõõdistuse seestpoolt, mille juures viibis ka kostja (d tl 44 e-kiri kostja kinnitusega ülevaatuse aja sobivuse kohta; kostja vastus d tl 105 p 4; d tl 179 tunnistaja kinnitus kohtumise toimumise ja poolte osalemise kohta sellel). 8.5.
5. 23.03.2020 saatis hageja kostjale e-kirjaga (d tl 76) ülevaatamiseks Xxxx objekti mõõdistusprojekti ja küsis, kas maja geoalus on valmis. Kostja esindaja vastas sellele ekirjale samal päeval, informeerides, et ta on välismaal, saab geoaluse nädala lõpuks ja küsis tuleohutuse auditi kohta infot (d tl 79). Hageja vastas omakorda, et tuleohutus [audit] on valmis, kuid sisaldab märkuseid, mis nõuavad paranduste tegemist (d tl 79). 8.5.
6. 28.03.2020 e-kirjaga palus kostja saata Xxxx objekti mõõdistuse joonised uuesti, väites, et ta ei saa neid avada (d tl 52). Hageja saatis ümbersalvestatud formaadis joonised kostjale 30.03.2020 (d tl 53), märkides ühtlasi, et kuna ka korstnapühkija oli avastanud puuduseid, ei saa korstnapühkija väljastada positiivset akti enne nende kõrvaldamist. 5 8.5.
7. 02.04.2020 e-kirjas (d tl 54) küsis hageja kostjalt, kas karantiin on möödas ja kas töödega saab edasi minna ning teeb ettepaneku tulla parandustöid üle vaatama ja uurib, kas xxxx ja Xxxx joonistes on vaja midagi parandada. Kostja sellele e-kirjale vastanud ei ole. 8.5.
8. 08.04.2020 e-kirjaga saatis (d tl 55) hageja kostjale arve nr 29 Xxxx objekti eest summas 504 eurot, selgitusega hoone mõõdistusprojekt, ja arve nr 30 Xxxx tn objekti eest summas 690 eurot, selgitusega korruseplaan. Hageja selgitab e-kirjas, et on sunnitud arve väljastama, kuna Xxxx objekti mõõdistusprojekt on valmis (milles on vajadusel võimalik on teha parandusi) ja ta peab selle koostamise eest tasuma oma alltöövõtjale. Kostja sellele e-kirjale vastanud ei ole. 8.5.
9. Hageja saatis 14.04.2020 e-kirjaga (d tl 56) uuesti Xxxx objekti ja Xxxx tn objekti arved ning pärib kostjalt, kas esineb asjaolusid, mis sunniksid töid edasi lükkama. Hageja teeb kostjale ettepaneku, et vajadusel saab tööd koos ümberehitusega lõpetada peale eriolukorra lõppemist. Kostja sellele e-kirjale vastanud ei ole. 8.5.
10. Hageja saatis 27.04.2020 e-kirja (d tl 57), milles konstateerib, et kostjale on esitatud tehtud tööd, saadetud kahel korral arved, kostja ei ole vastuväiteid töödele esitanud, mistõttu eeldab hageja, et tööd on kostja poolt vastu võetud. Kostjaga kontakti ei ole õnnestunud saada alates 28.03.
11. Hageja esitas nõude tasuda arved Xxxx ja Xxxx tn objekti eest kokku 1194 eurot. Kostja sellele e-kirjale vastanud ei ole. 8.5.
12. 06.05.2020 saatis hageja e-kirjaga kostjale nõudekirja (d tl 88), milles esitab viimast korda nõude tasuda Xxxx ja Xxxx tn objektidega seoses tehtud tööde eest. Hageja konstateerib, et kostja ei ole vaidlustanud tehtud töid ega arveid, aga ka neid tasunud. Hageja väitel on ta arvestanud asjaoluga, et kostja viibis välismaalt naastes pikalt karantiinis ja andnud kostjale mõistliku aja töödega edasi minemiseks ja arvete tasumiseks. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja arvete tasumiseks hiljemalt 11.05.2020, lubades vastasel korral pöörduda inkassosse või kohtusse. 8.5.
13. Hageja 27.02.2020 e-kirjas kostjale (d tl 45) on kirjutatud, et „Ühe nädala jooksul pärast hoonesisese mõõdistuse saamist on ehitusaudit valmis. Loodetavasti aprilli keskel. Ehitusaudit saab olema positiivne pärast positiivseid eriosade auditeid (tuleohutus, elekter). Kui näiteks tuleohutuse tagamiseks on vajalikud mingid ehitustööd siis tuleb need enne lõpetada.“ 08.04.2020 e-kirjas (d tl 55) kirjutab hageja, et „ka minu audit on sisuliselt valmis, kuid lõpetada saab pärast ümberehitustöid ja olemasoleva dokumentatsiooni (vesi/kanal) kokkupanemist“. Hageja 13.10.2020 menetlusdokumendile on lisatud Xxxx objekti ehitusauditi projekt ehk mustand, milles nö lahtised küsimused on tähistatud kollase värviga. 8.
14. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja koostas Xxxx objekti mõõdistusprojekti ja esitas selle kostjale tutvumiseks, ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Kostja seda vastu võtnud ei ole, kuid ei ole ka mõistliku aja jooksul esitanud mõõdistusprojekti ehk tehtud tööde osas mingeid pretensioone ega vastuväiteid.

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija (siin: kostja) teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja esitas tööd kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks kõigepealt 23.03.2020 ja seejärel kostja palvel ümbersalvestatult 30.03.

1. Kohus tuvastab, et sel kuupäeval hiljemalt sai kostja mõõdistusprojekti kätte. Kostja on vastuses hagile kinnitanud mõõdistusprojekti kättesaamist pdf formaadis (d tl 105 p 4). 6 8.6.
2. Hageja poolt saadetud 27.02.2020 e-kirjast (d tl 45) nähtub, et hoone ehitusauditi koostamise eelduseks oli mõõdistusprojekti koostamine ja võib mõistlikult eeldada, et selle mõõdistusprojekti heakskiitmine kostja poolt. Samuti oli positiivse ehitusauditi koostamise eelduseks eriosade (elekter, tuleohutus) auditite, korstnapühkija akti saamine (vajadusel eelnevalt ehitustöid tehes) ja ehitusjärgse geodeesia valmimine, mis ei olnud hinnapakkumise ja e-kirjavahetuse kohaselt hageja kohustuste hulgas. Selle põhjal asub kohus seisukohale, et tööde tegemiseks oli vajalik tellija ehk kostja poolt mingi teo tegemine, juhise andmine ja muul moel kaasaaitamine

§ 652lg 1 tähenduses.

Kostja poolt nõutavateks tegudeks oli eelloetletud täiendavate dokumentide hankimine ning juhiste andmine hagejale mõõdistusprojekti heakskiitmise näol. Puudub vaidlus selle üle, et kostja neid tegusid ei teinud ega juhiseid andnud. Kostja ei ole esile toonud põhjusi nende mittetegemise ega -andmise kohta. 8.6.2.

§ 652

lg 1 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Antud asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja küsis kostjalt peale 30.03.2020 e-kirjaga mõõdistusprojekti osas heakskiitu ning andis kostjale mitu täiendavat tähtaega juhiste andmiseks (d tl 54-57). Kostja nendele e-kirjadele ja täiendavalt antud tähtaegadele ei reageerinud. 8.6.3. Kohus leiab, et hagejal oli

§ 652

lg 2 tulenevalt õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganeda, kuna kostja rikkus oluliselt pooltevahelist lepingut (

§ 116

lg 2 p 5), kuna hoolimata täiendavalt antud tähtaegadest (

§ 114

lg 1) kostja ei andnud juhiseid ega dokumente, mis olid vajalikud töödega edasiliikumiseks ja nende lõpetamiseks. 8.6.

1. Kohus leiab, et hageja 06.05.2020 nõude näol (d tl 59) oli sisuliselt tegemist hageja poolt Xxxx objekti osas viimase täiendava tähtaja andmisega kostjapoolsete juhiste andmiseks ja dokumentide esitamiseks kuni 11.05.2020 ja täiendava tähtaja mittejärgimisel sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemisega alates 12.05.2020 (s.t. leping kehtis kuni 11.05.2020). Kohus loeb selle kostja poolt kättesaaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval ehk 07.05.
2. Kostja ei ole ka vastu vaielnud selle kättesaamisele. Kohus leiab, et hagejal esinesid materiaalsed alused lepingust taganemiseks

§ 652

lg 2 alusel ja täidetud olid formaalsed nõuded ehk 06.05.2020 teate esitamine, millest sai järeldada hageja tahet lepingust taganeda. 8.

1. Kostja vastuväited Xxxx objekti töövõtulepingule ei ole põhjendatud. 8.7.
2. Tõendatud ei ole kostja väide, et kokku lepiti tööde tegemine 3 kuu jooksul. Samas ei ole kostja ka põhjendanud, kuidas selline tähtaeg asja lahendamisel oluline oleks. Lisaks on asjas piisavalt tõendeid selle kohta, et kostja ei osutanud tööde tegemiseks vajaminevat kaasabi, mistõttu ei oleks kostja poolt tähtaja ületamisega seotud võimalik vastuväide või nõue kooskõlas hea usu põhimõttega. 8.7.
3. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et juba märtsikuus selgus, et hageja ei saa töödega hakkama. Kostja teeb siin etteheiteid seoses dokumentidega, mille hankimise kohustus ei olnud hagejal tulenevalt hinnapakkumisest, nagu korstnapühkija akt, tuleohutuse audit. 7 8.7.
4. Kostja ei ole mitte millegagi põhjendanud seda, miks ta rohkem kui kuu aja jooksul (28.03.12.05.2020) ei vastanud hageja korduvatele e-kirjadele seoses tööde tegemise ja jätkamisega. Sellest tulenevalt ei ole usutavad kostja väited, et tal tekkisid kahtlused hageja pädevuses, veel vähem pretensioonid hageja tööde osas, juba märtsi kuus. Kohus osundab, et varasemalt (töövõtulepingu tingimuste läbirääkimistel ja tööde käigus alguses) suhtles kostja e-kirjade teel pidevalt ja vastas kiiresti, seega on kostja käitumine ja seisukohad vastuolulised. Kostja sellised vastuväited ei ole millegagi ka tõendatud. 8.7.
5. Esmakordne pretensioon on esitatud kostja poolt 12.05.2020 e-kirjaga (d tl 118) peale seda, kui hageja oli töövõtulepingu üles öelnud ja esitanud kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Nimetatud e-kiri on esitatud vastuseks hageja 04.03.2020 e-kirjale, ehkki poolte vahel oli ka peale seda vahetatud mitu e-kirja. E-kiri ei mõju veenvalt, sest selles esitatakse pretensioone, mille osas on hageja varasemate e-kirjadega kostjalt seisukohti palunud või kostjale infot esitanud. 8.7.
6. Asjaolu, kas või millistel tingimustel sõlmis kostja samade tööde tegemiseks uue lepingu kolmanda isikuga, ei oma antud juhul tähtsust, sest see ei tõenda hageja poolt lepingu rikkumist. Kohus märgib, et ka kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole ehitisregistri andmetele tuginedes (avalikult kättesaadav informatsioon) kostja hoonele väljastatud kasutusluba. Seetõttu ei mõju kostja väide, et hageja oli ebapädev, usutavalt, kuna ka täiendavalt palgatud töövõtja ei ole kasutusluba hankinud vaatamata sellele, et dokumentatsioon kohalikule omavalitsusele on esitatud kostja kinnitusel juba 14.07.
7. 8.8.

§ 652

lg 3 sätestab, et kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus leiab, et antud asjas tekkis kostja vastuvõtuviivitus kostja enda süü tõttu. Kostja ei ole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistanuks tal anda hagejale juhiseid töödega edasiliikumiseks või selleks täiendavaid dokumente. Igal juhul on hagejal vastavalt

§ 652

lg 2 nõuda kostjalt tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. 8.8.

1. Hageja on esitanud nõude 504 euro tasumiseks seoses Xxxx objektiga. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu 470 eurot, mille arvelt kostja luges kaetuks tehtud ehitusauditi ja projektijuhtimise töö. Seega nähtub, et hageja soovib Xxxx objektiga seoses tehtud tööde eest saada 974 eurot. Hinnapakkumises kokkulepitud tööde hind oli 1556 eurot, millest hoone mõõdistusprojekt 504 eurot, kasutuseelne ehitusaudit 820 eurot ja projekti juhtimine (suhtlemine eriosade inseneridega, töö koordineerimine, suhtlemine KOV-ga, EHR-i laadimine jm) 242 eurot. 8.8.
2. Kohtu hinnangul on mõõdistusprojekt teostatud, kostja ei ole sellele õigeaegselt vastuväiteid esitanud hoolimata korduvatest hageja poolt antud võimalustest. Hageja poolt nõutud 504 eurot vastab hinnapakkumises kokkulepitud tasule ning selle summa väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hageja on öelnud, et esialgselt saadetud pdf failid on kasutatavad ka dwg vormingus, samuti on ta nõutud summa tasumisel olnud valmis dwg failid ka eraldi saatma. 8.8.
3. Kostja ei ole otsesõnu esitanud vastuväidet, et hageja nõutud summa tuleks lugeda kaetuks tehtud ettemaksuga. Kohus analüüsib ka seda aspekti ja asub seisukohale, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud lugeda nimetatud nõue ettemaksu arvelt (osaliselt) kaetuks. 8 Hageja on tõendanud, et osaliselt on ta valmis teinud ka hoone ehitusauditi, kohtu hinnangul vähemalt 75% ulatuses. Ehitusauditi kokkulepitud maksumus oli 820 eurot, millest 75% moodustab 615 eurot, mis ei kata täielikult tehtud ettemaksu. Seega kuulub hagi Xxxx objekti osas esitatud tasu nõude osas täielikult rahuldamisele. Hageja nõue muutus

§ 652lg 3 alusel sissenõutavaks arvates töövõtulepingust taganemisest ehk 12.05.2020.

1. Xxxx tn objekti osas leiab hageja, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, hageja tegi kokkulepitud töö, andis selle kostjale üle, mille eest kostja on jätnud tasumata 690 eurot. Kostja vaidleb vastu, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, kuna Xxxx omanikuks on eraisik A P. A P küll küsis hagejalt hinnapakkumist Xxxx tn objekti muudatusprojekti eskiisi kohta, mida hageja aga kunagi ei esitanud. Seega puudub kostja arvates hageja nõudel igasugune alus. Vaidlus puudub selle üle, et A P on ka kostja seaduslik esindaja ja ka kostja on Xxxx tn 11 kaasomanik. 9.
2. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel suulise töövõtulepingu Xxxx tn objekti esimese korruse muudatusprojekti tellimiseks hinnaga 690 eurot on tõendatud tunnistaja M H kirjaliku kinnitusega (d tl 179-180). Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja usaldusväärsuses. Ainuüksi asjaolu, et ta on hageja töötaja, ei muuda teda ebausaldusväärseks. Sealjuures ei ole kostja esitanud tõendit selle kohta, et tegemist oleks hageja töötajaga. 9.
3. Kohus märgib, et see, kes on Xxxx tn omanikuks ja kui suures osas, ei oma töövõtulepingu sõlmimisel mingit tähendust. Tunnistaja kirjaliku kinnitusega on tõendatud, et A P soovis töövõtulepingu sõlmida kostja, mitte enda kui eraisiku nimel. 9.
4. Lisaks nähtub poolte e-kirjavahetusest, et hageja on korduvalt esitanud kostjale infot ja/või palunud tagasisidet Xxxx tn objektiga seoses (23.03.2020 d tl 48; 27.03.2020 d tl 51; 30.03.2020 d tl 53; 02.04.2020 d tl 54; 08.04.2020 d tl 55; 14.04.2020 d tl 56; 27.04.2020 d tl 57; 06.05.2020 d tl 59). Kostja ei ole mitte kordagi vaielnud hageja kirjadele vastu Xxxx tn objekti tööde tegemise osas või avaldanud, et mingit lepingu ei ole hagejaga Xxxx tn objekti osas tööde tegemiseks sõlmitud. Seega tõendite hindamisel nende koosmõjus asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu Xxxx tn 11 esimese korruse muudatusprojekti tellimiseks hinnaga 690 eurot. 9.
5. Hageja väitis, et tegi Xxxx tn objekti joonised vastavalt kokkulepitule ning toimetas need joonised kostja postkasti 28.03.
6. Joonised toimetati kontaktivabalt seetõttu, et Eesti Vabariigis oli kehtestatud eriolukord tulenevalt COVID-19 viiruse levikust ning kostja viibis xxxx saartelt naasnuna kohustuslikuks kahenädalases karantiinis. Hageja on seda tõendanud tunnistaja M H kirjaliku kinnitusega, kes isiklikult need joonised viis Xxxx postkasti. Samuti nähtub hageja poolt esitatud e-kirjadest (d tl 51; d tl 53), et selline jooniste üleandmise viis poolte vahel kokku lepitud oli. 9.
7. Vastavalt

§ 636

lg 1 tuli Xxxx tn objekti töö tulemus hageja poolt kostjale üle anda („Kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda“).

§ 637lg 1 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks.

§ 638

tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku 9 lepitud või kui see on töö omadustest tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 9.

1. Kohus tuvastas, et hageja tegi Xxxx tn objekti töö valmis ja andis selle kostjale üle 28.03.
2. Kostjal oli sellest hetkest mõistlik aeg joonistega tutvumiseks ja võimalikest mittevastavustest teadaandmiseks (

§ 644lg 1).

Kohtu hinnangul on mõistlik tähtaeg antud juhul maksimaalselt 7 päeva, mis kuluks keskmisel isikul sarnaste mitte eriti keerukate ega mahukate dokumentide läbivaatamiseks ja nende osas seisukoha kujundamiseks. Kostja mingeid vastuväiteid ei esitanud ega mittevastavusi välja ei toonud. Hageja andis kostjale 08.04.2020 (d tl 55), 14.04.2020 (d tl 56) ja 27.04.2020 (d tl 57) e-kirjadega täiendavalt võimaluse kostjale Xxxx tn objekti töö osas parandusettepanekute tegemiseks. Kohtu hinnangul andis hageja kostjale nendes e-kirjades korduvalt täiendava mõistliku võimaluse tööde vastuvõtmiseks. Kostja nendele ei reageerinud. Kohus leiab, et Xxxx tn objekti tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks

§ 638

teise lause alusel alates hiljemalt 05.05.2020 (kohtu arvates täiendava mõistliku tähtaja, 7 päeva, möödumisel arvates 27.04.2020 esitatud viimasest hageja e-kirjast tööde vastuvõtmiseks). Kuna tööd loetakse kostja poolt vastuvõetuks, siis on kostjal kohustus tõendada, et tööd ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja seda teinud ei ole. 9.

1. Seega kuulub hageja nõue Xxxx tn objekti osas rahuldamisele.
2. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. 10.
3. Hageja on esitanud nõude 0,05% viivise päevas sissenõudmiseks arvates 12.04.202017.06.2020 ja sealt edasiulatuvalt kuni nõude tasumiseni. 10.
4. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud poolte kokkulepe viivise määra 0,05% viivitatud summalt päevas rakendamiseks. Seetõttu kuulub kohaldamisele

§ 113lg 1 järgne viivise määr 8% viivitatud summalt aastas.

10.

1. Samuti tuleb viivise arvestuse alguse aja osas lähtuda kohtuotsuses eelpool tuvastatust. 10.3.
2. Xxxx objekti nõue 504 muutus sissenõutavaks arvates lepingus taganemisega 12.05.
3. Viivis 8% aastas kuni 17.06.2020 (37 päeva) sellelt summalt moodustab 4,08 eurot. 10.3.
4. Xxxx tn objekti nõue 690 eurot muutus sissenõutavaks arvates 05.05.
5. Viivis 8% aastas kuni 17.06.2020 (44 päeva) sellelt summalt moodustab 6,64 eurot. 10.
6. Kokku kuulub hageja viivise nõue kuni 17.06.2020 rahuldamisele summas 10,72 eurot.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
8. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 451,90 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 10
9. Hagiavaldusega nõutud 1 233,79 eurost rahuldatakse otsusega 1 204,72 eurot ehk 97,6% nõudest. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jäävad hageja menetluskulud 97,6% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 2,4% ulatuses hageja kanda.
10. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 11