Obsah (12)

§ 652§ 654§ 272§ 232§ 230§ 5§ 229§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-111830 Kohtu

) § 230 lg 1 alusel. Kostja ei esitanud täiendavaid tõendeid hagejale väidetavalt üle antud torude koguse kohta, vaid tugines tasaarvestuse materiaalse alusena saatelehele nr

1. Asjaolu, et saatekiri nr 349 ei olnud usaldusväärne, tõendas tellija esindaja 06.03.2017 kiri töövõtjale (tl 63), milles esindaja ütles, et teine partii torusid saabub homme, s.o 07.03.2017 ning sisaldab ka eelmise tellimuse materjale. Kostja kirjast nähtus, et 07.03.2017 kostjapoolne materjalitarne peaks sisaldama ka 5 väravat. Kohtule esitatud saateleht nr 349 väravate olemasolu väidetavas tarnes ei kajastanud. Samuti ei olnud eluliselt usutav, et tellija majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna, tarnis hagejale peaaegu kolmandiku võrra rohkem materjali, kui oli vajalik töö tegemiseks. Kostja tellijana pidi teadma, kui suure koguse ta tellib ning kui palju kulub selleks materjali (VÕS § 643 ja 644 lg 1). Vaidluse all polnud, et tellija sai viimase partii valminud tööst kätte 24.03.
2. Esmakordselt teavitas kostja hagejat väidetavalt tagastamata materjalist alles 19.05.2017 e-kirjaga (tl 34). Ei olnud eluliselt usutav, et kostja ootas väidetavalt tagastamata materjali kohta nõude esitamisega ligi kaks kuud. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kostja pidi valminud töö viivitamatult üle vaatama, veenduma kokkulepitud töö kvaliteedis ning jälgima, et muud võimalikud lepingutingimused oleks hageja poolt nõuetekohaselt täidetud. Kui kostja väitis, et tarnis hagejale 522 jaomeetrit torusid ja tagasi sai sellest 371 jaomeetrit, siis väidetavalt ülejäänud torude kogus moodustab ligi kolmandiku väidetavalt tarnitud torude mahust. Tegemist oli nii suure materjalikogusega, et tellija pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana märkama nende puudumist saadud töö vastuvõtmisel ja reageerima sellele mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul polnud kostja nõue väidetavalt enamtarnitud torude tagastamiseks esitatud mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul kinnitas töövõtjale töö teostamiseks vajaliku koguse torude tarnimist, mitte suurema koguse tarnimist, hageja töötaja SLi 10.07.2019 kiri (tl 104), milles ta kirjeldas töö teostamise protsessi ja tellimuse asjaolusid. See oli lubatav tõend. Kohtu jaoks oli usutav, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise lähtudes kostja tellimusest, sest hageja hinnapakkumine sisaldas detailide täpseid mõõte. Seega pidi hagejal olema teada hinnapakkumise tegemiseks kostja tellimuse sisu. Samuti pidi kostja hinnapakkumise küsimiseks teadma vajalike detailide arvu ning selleks kuluva materjali kogust. Seetõttu ei olnud usutav kostja väide, et ta tarnis töövõtjale töö teostamiseks igaks juhuks rohkem materjali. Tellija majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana pidi teadma kui palju materjali oli töö teostamiseks vajalik ning seda eriti olukorras, kus ta esitas hagejale hinnapakkumise saamiseks detailse tellimuse. Eeltoodust tulenevalt oli usutav seletuses toodud väide, et kostja tarnis hagejale töö teostamiseks sobivasse pikkusesse lõigatud torud. Kostja käitumine oli ka vastuoluline. Tellija võttis valminud töö vastu ilma märkusteta, kuid ei tasunud töövõtja esitatud arvet. Kostja esitas vastuväited tehtud tööle alles peale hagejalt tasumata arve kohta meeldetuletuse saamist. Tasaarvestuse teostas kostja 04.09.2017, kuigi maksekäsu kiirmenetluses 26.06.2017 esitatud vastuväites (tl 13) väitis, et nõue oli juba tasaarveldatud. Kohtu hinnangul oli kostja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega ning tasaarvestusavalduse esitamine oli tingitud tellija soovist vältida hageja esitatud arve tasumist. 3 Kuivõrd tellija ei tarninud hagejale torusid rohkem kui hageja peale töö teostamist kostjale tagastas, siis puudus kostjal hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Kuna kostjal puudus tasaarvestatav nõue, siis kuulus hagi rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 alusel kuulus rahuldamisele ka töövõtja viivisenõue. Apellatsioonkaebus
3. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega rahuldada kostja tasaarvestusavaldus või saata asi läbivaatamiseks uuesti maakohtule eelmenetluse staadiumis. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei lugenud usutavaks kostja esitatud tõendit (saateleht nr 349) ning kuidas ja mille alusel kostja hagejale vaidlusalused torud üle andis. Kohus arvestas ebaõigesti hageja töötaja kirjaliku selgitusega. Töövõtja ei taotlenud töötaja vande all üle kuulamist või selle asendamist kirjalike ütlustega. Nimetatud tõendile rajatud kohtuotsus oli ebaõige ja see tõi kaasa poolt ebavõrdse kohtlemise ja väära kohtulahendi. Kostja saatis hagejale hinnapäringu 06.03.2017 ning tarnis torud 07.03.
4. Kuivõrd kostja ei teadnud torude tarnimise ajahetkel seda, kui suurt kogust torusid täpsemalt on tööde teostamiseks vaja, siis tarnitigi töövõtjale torusid 522 jaomeetrit ehk kostja tarnis teadlikult hagejale suurema koguse torusid, et tööd saaksid kindlasti õigeaegselt tehtud ning et hagejal ei tuleks materjalist puudust. Töövõtja saatis tellijale hinnapakkumise aga alles 16.03.2017 ja 23.03.2017 ning alles hinnapakkumistest selgus see, kui suur on valmistoodangu jooksva meetri kogus. Tõenditest nähtus, et arvestades torude ja materjali mõõte, tarniski kostja enam materjali. Samas ei olnud teada, kui ökonoomselt hageja allesjäänud torujuppe kasutas ja painutas. Hagejal ja kohtul puudus alus kahelda torude vastuvõtja isikus. Hageja ei tõendanud väidet, et töödest jäi alles maksimaalselt 40-50 kg materjali, mis tagastati kostjale koos teostatud töödega. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 alusel. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 10.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 11. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud taotlusi ja väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohtu istungil kinnitasid pooled, et vaidlus puudus hageja hinnapakkumiste ning 18.03.2019 ja 24.03.2019 saatelehtede sisu ja õigsuse osas. Maakohus leidis õigesti, et tellija kohustus oli tõendada materjali ja selle koguse üleandmist 07.03.2017 hagejale. Kuivõrd hageja ei tunnistanud kostja tasaarvestuse vastuväidet, so et tal oli tagastamata kostjale ligi 1/3 saadud materjalist maksumuses 2808,60 eurot, tuli kostjal oma väiteid tõendada. Kostja esitas oma 4 väite tõendamiseks vaid 07.03.2017 saatelehe nr
2. Hageja selgitusel esitati see tõend esmakordselt maakohtus. Lisaks asus kostja hageja nõudele vastu väitma alles siis, kui hageja oli kostjale 15.05.2017 meelde tuletanud märtsis tasumisele kuulunud arvete (tlk 31-33) tasumist ja teatanud viivise nõudest. Maakohus analüüsis kostja esitatud tõendi väärtust ja usaldusväärsust kohtuotsuses ning jõudis õigele ja põhjendatud järeldusele, et esitatud dokument ei ole piisav tõendamaks, olukorras, kus hageja kostja nõuet ei tunnista, et kostja oli hagis märgitud koguses materjali hagejale üle andnud. Samuti ei teki kostja poolt 04.09.2017 esitatud arvest M00090 ning avaldusest hagejale kohustust tasuda väidetavalt tagastamata jäetud materjali eest. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud selgitused ei ole praegusel juhul piisavalt veenvad maakohtu järelduste muutmiseks ja põhjenduste ümberlükkamiseks. Kostja andis samu selgitusi ka maakohtus ja maakohus hindas neid asja lahendamisel. Tellija nõude rahuldamata jätmise põhjus polnud seotud torude vastuvõtjaga isikuga. Nõude lahendamiseks oli tellijal vaja tõendada, et ta andis hagejale üle 151 jaomeetrit rohkem materjali - hageja ei pidanud tõendama, et sai täpse koguse materjali. Kostja oma väiteid ei tõendanud. Alles pärast nimetatud asjaolu tuvastamist oleks kohus saanud asuma tuvastama, kas ja kui palju töövõtja kostjale materjali tagastas. Kostja vastuväited hageja tõendamiskoormise täitmata jätmise kohta ei ole praegusel juhul asjakohased. Kostja vastuväited, mille kohaselt ei oleks kohus võinud arvestada hageja esitatud tõendiga (hageja töötaja 10.07.2019 kirjalikud selgitused), ei ole õige. Tegemist on dokumentaalse tõendiga (

§ 272lg 2), mida tuli hinnata koos muude tõenditega.

Maakohus viitas õigesti kehtivale kohtupraktikale ega eksinud, kui võttis tõendi asja materjalide juurde.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Praegusel juhul ei olnud maakohus eksinud tõendite hindamisel. Kui võlausaldaja oma väiteid nõude põhjendatuse kohta tõendada ei suuda, ei saa nõuet rahuldada.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1612587, p 10 ja 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2 teine lause).

Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus (

§ 229

). Kohus selgitas pooltele 10.06.2019 kohtuistungil tõendamiskoormist, et kostjal tuleb selgitada saatelehega nr 349 seonduvat ja määras pooltele tähtaja seni esitamata tõendite esitamiseks ja samuti vastaspoole tõenditele ja väidetele vastamiseks aja (t lk 101). Hageja esitas oma endise töödejuhataja S.Li kirjaliku selgituse, mille kohaselt kostja oli töötlemiseks kohaletoimetatud torud eelevalt lõiganud sobivasse pikkusesse vastavalt hinnapakkumises näidatud mõõtudele. Kinnitas, et kostja puhul olid jäägid minimaalsed ja need anti alati tellijale koos tööga üle, soovides sellega vältida jäätmete käitlemisega seotud kulu. Kinnitas, et kui hageja hakkas paari kuu möödudes tööde eest väljastatud arvete tasumist nõudma, asus kostja juhataja väitma, et kostja toimetas töötlemiseks torumaterjali enam kui 160 jaomeetrit rohkem ja kuna seda talle ei tagastatud, siis ta tasaarvestab materjali maksumuse ja peale tasaarvestust võlgneb hageja veel kostjale 1448,13 eurot. Kuna kostja täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks ei esitanud, kuigi maakohus seda teha võimaldas, siis kannab ta riski, et tema nõuet tasaarvestuseks ei olnud võimalik tõendamatuse tõttu rahuldata. Ringkonnakohutu hinnangul põhjendas maakohus oma otsust nõuetekohaselt, maakohtu järeldused on jälgitavad ja maakohus ei eksinud tõendite hindamisel. Apellatsioonkaebuse 5 väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Tulenevalt sellest puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 3).

Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes olid õigusabikulud 650 eurot 5 tunni eest tasumääraga 130 eurot (lisandub käibemaks) järgmiste toimingute eest: otsuse ja apellatsioonkaebuse sisuline analüüs, vastuse koostamine ja esitamine (4,2 tundi) ning lõpliku seisukoha, menetluskulude nimekirja koostamine, seisukoha esitamise vastaspoole menetluskulude nimekirjale (0,8 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul olid hageja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud

§ 175lg 1 mõttes ja olid kooskõlas menetluse käiguga.

Arvestades esindaja toimingute ajakulu, toimingute sisu ja asja keerukust saab käesolevas vaidluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 130 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 650 eurot (5x130). Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 6