← Eesti

2-20-12965/30

Obsah (7)§ 652§ 657§ 654§ 232§ 436§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-12965 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Par

) § 459). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub
  2. jaanuaril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus 3

(7)ja jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus lähtunud hagejate ema esitatud tõendamata ja tegelikkusele mittevastavatest väidetest. Kostja tervislik seisund (liikumishäired) takistab tal tööle saamist. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja töötab ja saab sissetulekut sularahas. Kostja majandusliku seisundi tõttu puudus tal maakohtus ka pädev esindaja. Ebaselge on maakohtu viide kostja minevikus saadud sissetulekutele. Arvestada tuleb otsuse tegemise ajaks kujunenud tegelikku olukorda ja sissetulekuid. Kostja soovib oma lapsi toetada ja teeb seda võimaluste saabudes. X asuv korteriomand kuulus kostja vanemate ühisvara hulka. Kostja omandas ½ korteriomandist pärimise teel. Korteris elab kostja isa, kellele kuulub teine ½ korteriomandi osa ning kes kannab korteriomandiga seotud kulud. Kostja isale tegelikult kuuluva vara tagasiandmine ei ole kostja varalise seisundi kahjustamine. Kostja ei ole korteriomandi osa saamiseks ka midagi panustanud. Kostja isale oleks tekkinud moraalne ja varaline kahju, kui kostja oleks raha saamise eesmärgil talle kuuluva osa müünud, mille tulemusena oleks kostja isa kaotanud elukoha. Töötukassa
  1. novembri
  2. a otsusel on märgitud kostja elukohaks Tallinna aadress. Kostja elukorraldus on muutunud ja tal ei olnud võimalik töötamist Ida-Virumaal jätkata. Kostjal on Tallinnas suurem võimalus sobiv tööd leida. Kostja tegelik elukoht (kodu) on X, kus ta sageli viibib. Kostja sai
  3. novembri
  4. a istungil teada, et hagejate ema ostis mais 2019 korteriomandi. Kostjale jääb ebaselgeks, kas see on ostetud ühisvara arvelt ja miks elas hagejate ema sellisel juhul kuni
  5. a septembri alguseni ühisvara arvelt. Hagejate ema on seeläbi raskendanud kostja varalist seisu. On raske uskuda, et X euro suuruse aastase sissetulekuga on võimalik osta korter, pidada üleval kahte last, iseennast ja teha vajalike kulutusi sõiduautole.
  6. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei vaidlustanud maakohtus elatise maksmise kohustust ja võttis hagejate nõuded osaliselt õigeks (85 eurot mõlema hageja suhtes). Esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud hagi õigeksvõtt kehtib ka apellatsioonimenetluses (

§ 652lg 7).

Kostja on alates septembrist 2020 maksnud hagejatele igakuiselt elatist kokku 170 eurot. Ebaõige on kostja väide, et maakohus lähtus otsuse tegemisel hagejate ema esitatud tõendamata ja tegelikkusele mittevastavatest väidetest. Maakohus hindas menetlusosaliste majanduslikku olukorda ja kostja tervislikku seisundit tõendite alusel. Kostja ametlik keskmine sisstulek oli 719 eurot kuus. Võib järeldada, et kostja sissetulekud Tallinnas on suuremad. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole võimeline maksma mõlemale hagejale elatist 150 eurot kuus. 4

(7)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

  1. Hagejad on palunud mõista kostjalt mõlema hageja kasuks eraldi välja igakuise elatise 150 eurot alates
  2. detsembrist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (tl 108). Kostja on maakohtu menetluses vaielnud hagile vastu osaliselt ning nõustunud maksma mõlema hageja kasuks elatist 85 eurot kuus (kokku 170 eurot; tl-d 39 ja 109 pöördel). Maakohus on hagi rahuldanud. Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus ja jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis vabastaksid teda hagejate ülalpidamiskohustusest või annaks alust maakohtu otsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

  1. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
  2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt põhineb vaidlustatud otsus õigusnormi rikkumisel, kuna maakohus on otsuse tegemisel tuginenud hagejate ema tõendamata ja tegelikkusele mittevastavatele väidetele. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus lähtunud esitatud tõenditest ja tuvastatud asjaolude põhjal hinnanud kostja majanduslikku olukorda (sissetulekute ja muu vara kohta) (

§ 232

lg-d 1 ja 2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele vastavalt põhjendanud (

§ 436ja § 442 lg 8).

Kuigi kostja ei nõustu maakohu poolt tõenditest tehtud järeldustega, ei anna see praegusel juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole kostja varalise seisundi kindlakstegemisel lähtunud hagejate poolt väidetud varjatud sissetuleku suurusest, vaid mh Maksu- ja Tolliameti teatisest kostja sissetulekute kohta (tl-d 64–65). Samuti ei ole maakohus põhjendamatult analüüsinud kostja minevikus saadud sissetulekuid. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate üldist varalist seisundit (vt ka Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21), mis võib mh hõlmata lähiminevikus saadud sissetulekute tuvastamist, et teha kindlaks vanema keskmine igakuine sissetulek, millest ta saab katta lapse ülalpidamiskulusid. 9.
  3. Kostja väitel takistab tervislik seisund (liikumishäired) tal tööle saamist. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja töötamine tema terviseseisundist tulenevalt saab olla üksnes osaliselt takistatud. See nähtub ka ringkonnakohtule esitatud töötukassa
  4. märtsi
  5. a otsusest (tl-d 156–157). Asja 5

(7)materjalidest ei nähtu, et kostja oleks puuduva töövõimega. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja ei saa enda terviseseisundi tõttu töötada senises ametis (kaevurina või maalrina), siis vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning teha kõik endast olenev ülalpidamiskohustuse täitmiseks, sh vahetada töökohta (vt nt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei vabane kostja hagejate ülalpidamise kohustusest ka seetõttu, et tema ainus igakuine sissetulek alates
  3. septembrist 2020 on töötukassa toetus X eurot X senti. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist (sh osalise töövõimega) vanemat elatise maksmisest. Seega võib olla kostjal vajalik leida hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks uus amet ja töökoht. 9.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult märkinud, et kostja on käesoleva menetluse ajaks (või ajal) enda varalist seisu halvendanud, kui lõpetas töölepingud ja kinkis
  5. oktoobril 2020 talle kuulunud ½ suuruse kaasomandi osa X asuvast korteriomandi E.E.le. Isegi kui töölepingute lõpetamine oli mh tingitud kostja elukoha vahetusest ning ta elab nüüd Tallinnas (kuigi kostja on apellatsioonkaebuse p-s 11 märkinud, et tema tegelik elukoht Kohtla-Järvel), pidi kostja arvestama, et tal on hagejate suhtes ülalpidamiskohustus ning leidma selle kohustuse täitmiseks uue töökoha. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega selle kohta, nagu oleks kaasomandi osa kinkimine olnud õigustatud kostja isale moraalse ja varalise kahju vältimiseks. Olukorras, kus kostja väitel on tema ainsaks sissetulekuks töötukassa toetus (X eurot X senti kuus), tuleb tal hagejate ülalpidamiskohustust täita muu vara (nt korteriomandite või kaasomandi osa) arvelt (vt Riigikohtu
  6. veebruari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Kuigi kostja ei ole asja materjalidest nähtuvalt välja toonud, et tal on lisaks hagejatele oma isa (E.E.) ülalpidamiskohustus, märgib ringkonnakohus, et perekonnaseaduse § 98 lg 1 järgi eelistatakse juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Seega on hagejatel igal juhul eelisõigus saada kostjalt ülalpidamist. Järelikult kinkis kostja põhjendamatult talle kuuluva vara, mida oleks saanud vajadusel müüa ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. 9.
  8. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt võib hagejate ema olla ostnud korteriomandi tema ja kostja ühisvara arvelt ning seeläbi raskendatud kostja varalist seisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selle väitega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada (

§ 652lg 3 p 2 ja lg 4).

Ringkonnakohus ei tähelda toimiku materjalide põhjal, et kostja oleks tuginenud eelpool toodud asjaolule asja lahendamisel maakohtus. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud ka mõjuvaid põhjuseid viidatud uute asjaolude esitamiseks apellatsioonimenetluses. Lisaks ei anna kostja selline väide alust maakohtu otsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks. 10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

11.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejad ei ole esitanud ringkonnakohtule 6

(7)menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning kulude kandmine ei nähtu ka asja materjalidest. Seega ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.