Obsah (5)

§ 663§ 651§ 659§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5553 Kohtuasi Hoiu-laenuühis

) § 168 lg-tes 3–5 sätestatud aluseid menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Maakohus hindas kostja lepingulise esindaja taotletud tunnitasu 213 eurot 54 senti (ilma käibemaksuta) põhjendatust ning vajalikkust ning leidis, et taotletud tunnitasu on ülemäära kõrge ning ei ole praeguse tsiviilasja mahu ja keerukusega kooskõlas. Maakohus leidis, et asja mahtu ja keerukust arvestades on kostja lepingulise esindaja mõistlik tunnihind 180 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuste ajakulu on põhjendatud 25,3 tunni ulatuses, s.o 4554 eurot. Sellele lisandub riiklikult tunnustatud finantseksperdi ekspertarvamuse kulu 3400 eurot, tõlketeenuse kulu 35 eurot ning äriregistri väljavõtte kulu 2 eurot. Kokkuvõttes olid maakohtu hinnangul kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 7991 euro ulatuses. 2 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7991 euro ulatuses. Hageja palub teha uue määruse, millega vähendada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust 7232 euroni. Maakohus on kostja lepingulise esindaja menetluskulud kindlaks määranud põhjendamatult kõrge tunnihinnaga. Maakohus on praeguse asja keerukust ebaõigesti hinnanud. Kohtupraktika ei õigusta lepingulise esindaja tunnihinda 180 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks või 156 eurot koos käibemaksuga. Üksnes erandlikel juhtudel ning keerulisemates vaidlustes on põhjendatud niivõrd kõrge tunnitasu väljamõistmine. Kostja ei ole nii kõrge tunnihinna väljamõistmise taotlust põhjendanud. Praegune vaidlus ei ole keskmisest keerulisem ega mahukam, et õigustada nii kõrget tunnihinda. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu tuleb vähendada 150 euroni (ilma käibemakusta). Seega tuleb lugeda kostjale osutatud õigusteenuste vajalikuks ja põhjendatud suuruseks 3795 eurot (25,3 × 150), millele lisandub maakohtu kindlaksmääratud tõlketeenuse tasu 35 eurot, registri väljavõtte kulu 2 eurot ning ekspertarvamuse kulu 3400 eurot. Seega on hageja hinnangul kostja menetluskulud põhjendatud kokku 7232 euro ulatuses.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes kindlaks määratud menetluskulude tunnihinna osas. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

12.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
5. Hageja on maakohtu määruse vaidlustanud üksnes kostja lepingulise esindaja tunnitasu osas. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja tunnihinna kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus vähendas kostja lepingulise 3 esindaja tunnitasu 33 euro võrra, 180 euroni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas on 180 euro suurune tunnitasu põhjendatud ning õigesti kindlaks määratud. Hageja nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Vaidlusaluste väidete tõesuse hindamiseks oleks olnud vajalik hinnata suurt hulka kostja majandusnäitajaid ja kasutada finantsvaldkonna spetsialisti eriteadmisi. Asja keerukusele viitab ka see, et kostja kasutas oma väidete tõendamiseks ning hagile vastamiseks finantseksperdi koostatud eksperhinnangut. Riigikohus on oma viimases praktikas pidanud keerukamate vaidluste puhul vajalikuks ja põhjendatud tunnitasuks 175 eurot ilma käibemaksuta (
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 217-13190, p 18), samuti tunnitasu 190 eurot ilma käibemaksuta (
8. mai
9. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Neid asjaolusid arvestades tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. 14.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 4