Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-12672 Tsiviilasi M. M. hagi M.-

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.09.2020 esitatud ja 09.09.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on M. M. (hageja) ja M. V.i kooselulisest suhtes sündinud nende ühised lapsed M.-M. (kostja I) ja H.-A. V. (kostja II). Vanemate ühine kooselu lõppes 08.04.

1. Pärast vanemate kooselu lõppu jäid kostjad esialgu elama isaga. Pärnu Maakohtu 14.01.2019 maksekäsuga tsiviilasjas 2-18-132945 kohustati hagejat tasuma kostjatele elatist kokku summas 250 eurot. 14.10.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-14237 rahuldas kohus hageja esialgse õiguskaitse taotluse ning määras, et lapsed elavad vaheldumisi nädala kaupa mõlema vanema juures ehk siis hooldusõigus on jagatud võrdselt. Selline kord on toiminud alates 15.10.2019 kuni käesoleva ajani. 15.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-14237 määras Harju Maakohus, et lapsed elavad kummagi vanema juures järjest ja kordamööda kaks nädalat. Kahenädalane periood algab ja lõpeb iga paarisnädala esmaspäeval. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.08.2020 kohtumäärusega Harju Maakohtu 15.05.2020 kohtumääruse jõusse, seega elavad lapsed ka tulevikus mõlema vanema juures võrdse aja. Ringkonnakohtu määrus jõustus 04.09.
2. Kuna lapsed viibivad mõlema vanema juures võrdse aja, on senine elatise maksmise korraldus muutunud hageja suhtes äärmiselt 2 ebaõiglaseks ja ei ole enam kooskõlas PKS § 100 lõikes 2 sätestatuga, kuivõrd hetkel on mõlemad vanemad pool kalendrikuud „lahus elavad vanemad“ ja pool kalendrikuud „vanemad, kelle juures laps elab“, samas elatist perioodiliselt makstava rahasummana peab maksma ainult ema. Samuti märgib hageja, et alates märtsist 2020 ei ole hagejal enam võimalik senises mahus elatist maksta. Hageja töötab küünetehnikuna ja tema sissetulek on oluliselt vähenenud seoses eriolukorra kehtestamisega ning eriolukorra järgselt kujunenud olukorraga. Eeltoodu alusel palus hageja vähendada 14.01.2019 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-18-132945 kostjatele väljamõistetud elatise suurust ja vähendada seda 0 euroni kuus alates 01.09.
3. Kostjate vastus ja vastuhagi Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostjate esindaja ei leia, et olukorras, kus lapsed on määratud elama mõlema vanema juures võrdselt, on senine elatise maksmise korraldus muutunud hageja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Kostjate esindaja kannab lisaks muudele kuludele lisaks ka veel perioodiliste maksetena kostja II koduõppe kulud, mõlema kostjate sidekulud ja huviringitasud. Lisaks on kostjate esindaja panustanud laste silmaringi avardamisse ja viinud lapsed välisreisidele mitmel korral Rootsi, Poola, Saksamaale, Soome, Egiptusesse, palju on reisitud Eesti siseselt. Kostjate esindaja on tasunud lisaks koolis laste ekskursioonide osavõtutasud, suusatundide tasud, kostja I matemaatika konsultatsioonitundide, telefonide remondid jm jooksvad ja ettenägematud kulud. Kostjate esindaja kannab igakuiselt lisaks muudele kuludele (toit, riided, koolikohustuse täitmisega seonduv, eluaseme kasutuseelis, transport jm) lastega seonduvalt kokku 511,20 eurot. Kostjate esindajale teadaolevalt on hageja registreerinud lapse 2020/2021 hooajaks täiendavalt käsipallitrenni, kus kostja II osaleb ajal, kui laps on hageja juures. 12.10.2020 hagejalt saadud info kohaselt tasub ema kostja II klubi liikmemaksu alates 01.10.2020 69 eurot kuus. Seega on alates 01.10.2020 tekkinud hagejale samuti perioodiline makse, mida ta lisaks igakuistele kulutustele lapsega seonduvalt teeb. Kostjate esindaja on nõus selle võrra (69 eurot) hageja poolt makstavat igakuist elatist kostja 2 osas alates 01.10.2020 vähendama. Hageja on väljendanud seisukohta, et seoses eriolukorrajärgse olukorraga ei ole tal võimalik enam senises mahus laste ülalpidamisse panustada. Kostjate esindajale teadaolevalt saab hageja aga töötasu (arvestades selle sektori eripära, makstakse suurem osa töötasu sularahas) üle miinimumtöötasu. Kostjate esindajaga kooselu ajal ei deklareerinud hageja oma sisstulekutest isegi mitte poole ulatuses. Hageja ei kanna perioodilisi kulusid eluasemele ning lisaks kuulub hagejale ka maatulundusmaa (registriossa nr xxxx) ja sõiduauto xxxx. Teenidussektorile pole seoses viiruse levikuga kehtestatud ühtki piirangut. Hageja varaline seis pole selline, mis lubaks tugineda miinimumtöötasu suurusele töötasule või muudele kuludele, mille tõttu pole tal võimalik kostjatele maksta elatist. 30.12.2020 esitatud ja 18.01.2021 täpsustatud vastuhagi kohaselt ei ole hageja töövõimetu ning hagejal puudub teine laps, kes võrreldes kostjatega osutuks elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks. Kostjate seaduslik esindaja osaleb veel alaealise lapse E. V.i kasvatamises ning seetõttu pole kostjate esindajal enam võimalik enda kanda võtta kõiki kulutusi, mis tekivad kostjate ülalpidamisega. Kostjate esindaja kasvatab poolte ühiseid lapsi üksi. 3 Kuivõrd seadus sätestab, et vanemad kannavad lapse ülalpidamiskulud eelduslikult võrdses osas ning arvestades, et eluaseme võimaldamisega kaasnevad reeglina kulud, tuleb vanematel reeglina võrdses osas lisaks muudele kuludele katta ka laste eluruumi kasutamise kulud. Seega kui lapsed elavad üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas korteris, saab nõuda elatise koosseisus kasutuseelist ja kommunaalkulusid. Eeltoodust tulenevalt alaealiste kostjate seaduslik esindaja palub arvestada elatise koosseisu ka kasutuseelist ja kommunaalkulusid. Varasemalt kohtule esitatud seisukohtades ja 10.12.2018 Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses M. M. vastu elatise saamiseks tsiviilasjas nr 2-18-132945 alaealiste kostjate seaduslik esindaja ei arvestanud kostjate elatise koosseisu elukoha kasutuseelist ja kommunaalkulusid. Alaealiste kostjate seadusliku esindaja hinnangul tegemist on uue asjaoluga, mis annab aluse taotleda elatise suurenemist. Kostjate seaduslik esindaja on välja toonud, et kostja I kulud moodustavad kokku 838,81 eurot, sh huviringid (võrkpall, kitarr) 95 eurot, kommunaalkulud 44,89 eurot, elekter 8,27 eurot, elukoha kasutuseelis 215 eurot, silmaringi avardamine 38 eurot, mobiiltelefoni järelmaks 26,28 eurot, mobiilsed teenused 9,92 eurot, telefoni kindlustus 10 eurot, tv teenused + lastepakett 8,16 eurot, heaolumeedia Netflix 4,99 eurot, koduinternett 8,30 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud jooksvad kulud (vabaaja veetmine, piletid, taskuraha, arvutimängud jne) 70 eurot. Kostja II kulud moodustavad kokku 1110,81 eurot, sh huviring 75 eurot, kommunaalkulud 44,89 eurot, elekter 8,27 eurot, elukoha kasutuseelis 215 eurot, silmaringi avardamine 38 eurot, mobiiltelefoni järelmaks 8,71 eurot ning 10,78 eurot, mobiilsed teenused 18,71 eurot, tv teenused + lastepakett 8,16 eurot, koduõpe 300 eurot, heaolumeedia Netflix 4,99 eurot, koduinternett 8,30 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud jooksvad kulud (vabaaja veetmine, piletid, taskuraha, arvutimängud jne) 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus kostja I välja mõista hagejalt elatis alates 30.12.2020 summas 150 eurot kuni kostja I täisealiseks saamiseni 22.02.2025 ning kostja II palus välja mõista hagejalt elatise alates 30.12.2020 summas 175 eurot kuni kostja II täisealiseks saamiseni 16.09.
4. Hageja seisukoht vastuhagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. M. V. ei kasvata lapsi üksi. M. V. ei maksa selle aja eest, mil lapsed on hagejaga ja hageja täielikul ülalpidamisel hagejale elatist, ega osale laste kulude tasumisel. Asjaolu, et lastel on kaks võrdset elukohta on juba varasemalt menetluses tõendanud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga tsiviilasjas 2-19-
5. Eluruum, mida lapsed kasutavad isa juures viibides, xxxx, oli varasemalt hageja ja M. V.i kaasomandis ja hageja kinkis oma osa M. V.i pealekäimisel M. V.ile, jäädes ise võetud eluasemelaenu kaastaotlejaks. Selle eluruumi omandamiseks on laenutagatisena hüpoteek seatud ka hageja emale kuuluvale kinnisasjale. Samuti on kummagi kostja eluasemekulu isa juures viibides on 65,34 eurot kuus, mis on sama suurusjärk, mis kostjatel ka ema juures viibides. 4 M. V.i tegelikult tasutud koduõppe kulud on oluliselt väiksemad ja nende kulutuste vajalikkus on kaheldav. Neid kulutusi tehakse ainult kostjale II ja koduõppe vajadus on ajas pidevalt kahanenud. Ema juures viibides kostja II koduõpet ei vaja ja saab oma koolitööd ka ema abiga tehtud. Samuti ei ole M. V. esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, kui palju ta reaalselt trennikuludeks tasub. Samuti on põhjendamatud sidekulude suurus, transpordikulude suurus ning reisikulu. Kohtu põhjendused
6. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ning vastuhagi, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja ja M. V.i ühised lapsed (kd I lk 19-24). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-18-132945 on Pärnu Maakohus 14.01.2019 maksekäsuga kohustanud hagejat tasuma kostjale I elatist 125 eurot kuus ning kostjale II samuti 125 eurot kuus alates 10.12.2018 kuni kostjate täisealiseks saamiseni (kd I lk 6). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest 0 euroni ning kostjad palunud suurendada elatist kostja I osas 150 euroni ja kostja II osas 175 euroni. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et käesoleval ajal elavad kostjad mõlema vanema juures võrdse aja ning hageja täidab seega oma ülalpidamist vahetult ja piisavalt. Kostjad on seevastu märkinud, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ei ole kostjad kõikide kuludega arvestanud ning seega esineb alus elatise suurendamiseks.
3. Nii hagejal, kui ka kostjatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade 5 muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 17.06.2020 kirjas (tlk 60-61).

1. Tsiviilasjas esitatud materjalidest nähtuvalt on kostjad esitanud 10.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse hageja vastu elatise saamiseks. Pärnu Maakohus on koostanud maksekäsu kontrollimata elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja maksekäsu kiirmenetluses vastuväiteid ei esitanud, siis loeb kohus tuvastatuks, et mõlema kostja igakuised kulud vastasid vähemalt 250 eurole ning hageja oli suuteline mõlemale kostjale elatist summas 125 eurot tasuma. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et maksekäsu kiirmenetluse ajal oli kostjate peamine elukoht isa juures, mis muutus tsiviilasjas 2-19-14237 esialgse õiguskaitse korras 14.10.2019 määratud suhtluskorraga (kd I lk 7-8).
2. Kohus selgitab, et

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga.

1. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et kostjate vajadused oleksid oluliselt võrreldes 2018 aastaga muutunud. Kostjate seaduslik esindaja on vastuhagis välja toonud, et ei arvestanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel laste eluasemekuluga (kommunaalkulud, kasutuseelis). Nimetatut ei saa pidada kohtu hinnangul aga uueks asjaoluks, kuna eluasemekulud ei ole tekkinud pärast maksekäsu koostamist. Kostjad oleksid saanud eluasemekuludega arvestada ka juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Kohtu hinnangul ei ole uueks asjaoluks ka kostjate vastuses väljatoodud kostja II kulud koduõppele. Koduõppe vajalikkus oli teada ka juba 2018 aastal (kd I lk 54). Samuti ei ole kostjad tõendanud, et kostjate poolt väljatoodud muud kulud (s.h ka sidekulud ja trennikulud) oleksid 2018 aastal üldse puudunud või et need oleksid võrreldes käesoleva ajaga oluliselt suurenenud. 6 Kohus asub seega seisukohale, et käesoleval juhul ei ole elatise suurendamine põhjendatud.
2. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et 11.08.2020 määrusega on Tallinna Ringkonnakohus määranud kindlaks kostjate suhtluskorra ema ja isaga selliselt, et lapsed elavad kummagi vanema juures järjest ja kordamööda kaks nädalat (kd I lk 9-13). Kohus selgitab, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 13; nr 3-2-1-66-08, p 20). Seega tuleb kohtul järgnevalt kindlaks teha, milliseid kulusid kumbki vanem kannab, kui lapsed ühe või teise vanema juures on.
3. Hageja on välja toonud, et kostja I kulud ajal, mil kostja I viibib hagejaga moodustavad kokku 442,50 eurot, s.h eluasemekulud 70 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, koolikohustus 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, piletid, taskuraha, playstation mängud jne) 70 eurot ning sidekulud/arvuti järelmaks 27,50 eurot. Kostja II kulud ajal, mil kostja II viibib hagejaga moodustavad kokku 491,50 eurot, s.h eluasemekulud 70 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, koolikohustus 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot muud kulud (vabaaja veetmine, piletid, taskuraha, playstation mängud jne) 70 eurot ning sidekulud/arvuti järelmaks 27,50 eurot ning treeningud 49 eurot. Nimetatud kulude osas on hageja esitanud kohtule tõenditena m.h ka tšekke ning konto väljavõtte (kd I lk 14, 106-143, 184). Kostjate seaduslik esindaja on välja toonud, et kostja I kulud moodustavad kokku 838,81 eurot, sh huviringid (võrkpall, kitarr) 95 eurot, kommunaalkulud 44,89 eurot, elekter 8,27 eurot, elukoha kasutuseelis 215 eurot, silmaringi avardamine 38 eurot, mobiiltelefoni järelmaks 26,28 eurot, mobiilsed teenused 9,92 eurot, telefoni kindlustus 10 eurot, tv teenused + lastepakett 8,16 eurot, heaolumeedia Netflix 4,99 eurot, koduinternett 8,30 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud jooksvad kulud (vabaaja veetmine, piletid, taskuraha, arvutimängud jne) 70 eurot. Kostja II kulud moodustavad kokku 1110,81 eurot, sh huviring 75 eurot, kommunaalkulud 44,89 eurot, elekter 8,27 eurot, elukoha kasutuseelis 215 eurot, silmaringi avardamine 38 eurot, mobiiltelefoni järelmaks 7 8,71 eurot ning 10,78 eurot, mobiilsed teenused 18,71 eurot, tv teenused + lastepakett 8,16 eurot, koduõpe 300 eurot, heaolumeedia Netflix 4,99 eurot, koduinternett 8,30 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud jooksvad kulud (vabaaja veetmine, piletid, taskuraha, arvutimängud jne) 70 eurot. Kuna kostjad elavad ajaliselt võrdselt nii ema, kui ka isaga, siis saab eeldada, et vanemad kannavad enam-vähem võrdselt ka toidukulusid, kulutusi tervishoiule ja hügieenile, riietele ja jalanõudele, transpordile, koolikohustusele ning ka vabale ajale (s.h muud jooksvad kulud, taskuraha, meelelahutus, silmaringi avardamine). Nimetatu nähtub ka mõlema vanema väljatoodud kulude nimekirjast. Kohtu hinnangul kannavad mõlemad vanemad ka samas suurusjärgus eluasemekulusid. Eluasemekulude määramisel peab kohus lähtuma reaalsetest kuludest eluasemele (s.o nt kommunaalkulud, laenumaksed). Kohus loeb tõendatuks, et kostjate eluasemekulud ajal, mil nad viibivad isa juures on mõlemal kokku 65,55 eurot (s.o igakuine laenumakse 233,90 eurot (tlk 68, 177) + kommunaalkulud summas 134,70 eurot (tlk 69) + elekter 24,79 eurot (tlk 70) = 393,30 eurot / 3 inimesega, s.o kostjad ja isa / 2, s.o ½ kuust, mil kostjad viibivad isaga). Hageja on välja toonud mõlema kostja eluasemekuludeks 70 eurot. Kuigi ühtegi tõendit ei ole hageja nimetatud kulude osas kohtule esitanud, siis on eluliselt usutav, et ajal, mil lapsed on emaga, kannab tema nende eluasemekulud. Kostjad on menetluses välja toonud, et kostja seaduslik esindaja kannab lisaks muudele kuludele ka täiendavalt kostjate sidekulud, huviringitasud ja koduõppekulud. Kohus asub seisukohale, et nii treeningute osas, kui ka sidekulude osas panustavad vanemad samaväärselt. Kohus loeb tõendatuks, et M. V. kannab kostja I võrkpallitreeningute kulu summas 45 eurot ning kostja II ujumistreeningute kulu summas 75 eurot (tlk 71, 72, 190193). Hageja tasub omakorda kostja II käsipallitreeningute eest summas 49 eurot ning samuti kitarrikooli eest 100 eurot (tlk 97-100, 184). Samuti on hageja tasunud kitarrivarustuse kulusid (kd II lk 5-8). Kitarrikooli eest on vanemad tasunud ühe arve ka võrdsetes osades (tlk 161, 162). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kannab M. V. kostjate telefonikulud, s.h kõned, sõnumid, internet ja telefoni järelmaks, kokku suurusjärgus ca 80 eurot (tlk 84-85). Kohus märgib, et alaealistele pakutakse ka odavamaid kõnepakette ning samuti ei ole vajalik osta kallemaid telefone järelmaksuga. Seega on võimalus nimetatud kuludelt ka kokku hoida. Samuti on kostjate seadusliku esindaja poolt tasutav Netflix kohtu hinnangul mugavusteenus, mis ei ole hädavajalik kulu (tlk 100). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasub hageja aga igakuiselt arvuti järelmaksu mõlema kostja osas kokku summas 45,80 eurot. Kuna hageja tasub järelmaksu enda kontolt, siis ei ole usutav, et tegemist oleks tema firma arvutiga. Kostjate seaduslik esindaja on täiendavalt välja toonud koduõppe kulud kostja II osas summas 300 eurot. Kohus on seisukohal, et kodusõpet ei saa iseenesest ebavajalikuks pidada selle vajaduse olemasolul. Käesoleval juhul on koduõppe vajalikkus tõendatud õppenõustamise dokumendi ja koduõpetaja kokkuvõttega (tlk 49-51). Ka SA Tallinna Lastehaigla poolt antud tõendist nähtub, et koduõppe õpetaja abi kasutamine võib jätkuda ning soovitatav tundide sagedus on 2-3 korda nädalas (tlk 58). Ka hageja ise ei ole algselt 8 koduõpet ebavajalikuks pidanud (tlk 54). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on 2020 aastal tasutud koduõppele kokku 795 eurot (tlk 158), mis teeb keskmiseks igakuiseks kuluks 66,25 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud suurus kuus ka mõistlik, arvestades, et koduõpet korraldatakse vastavalt vajadusele ning ühe akadeemilise tunni hind on 15 eurot ja ühe koduõppetunni kestus on 2 akadeemilist tundi (tlk 74). Hageja osa nimetatud kulust moodustab seega ca 33,13 eurot. Kostjate seadusliku esindaja poolt välja toodud reisikulud ei ole ülalpidamiseks hädavajalikud kulud ning neid saab kumbki vanem teha vastavalt oma võimalustele. Seega ei hinda kohus täiendavalt ka reisidele tehtud kulude suurust (tlk 76-82).
4. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjate vanemad kannavad kostjate kulusid suuremalt jaolt võrdsetes osades. Isegi kui arvestada, et kostjate seaduslik esindaja kannab täiendavalt koduõppekulud või veidi suuremas ulatuses sidekulusid, siis nimetatud täiendav kulu on kostjate seaduslikul esindajal võimalik kanda kohtu hinnangul ka temale laekuvast peretoetusest. Seega on elatise vähendamine 0 euroni põhjendatud.
5. Kostjate seaduslik esindaja on viidanud menetluses ka asjaolule, et tema ülalpeetavate ring on laienenud ning lisaks kostjatele peab ta ülalpidama E. V.it (kd I lk 67). Kohus selgitab, et teise lapse olemasolu oleks oluline olukorras, kus kostjate seaduslikult esindajalt väljamõistetava elatise korral võiksid jääda tema või tema ülalpeetavad halvemasse olukorda. Kohus on seisukohal, et kostjate seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline kõiki oma lapsi võrdväärselt ülalpidama.
6. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning Pärnu Maakohtu 14.01.2019 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-18-132945 hagejalt väljamõistetud elatise summat tuleb mõlema kostja osas vähendada alates hagiavalduse esitamisest 0 euroni. Vastuhagi jätab kohus rahuldamata.
7. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väljatoodud asjaolud ja esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul elatise muutmise lahendamisel tähtsust. Samuti märgib kohus, et kuna kohus pidas põhjendatuks vähendada elatist põhjusel, et mõlemad vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust võrdväärselt, siis puudub vajadus hinnata ka hageja majandusliku seisu. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 16. Kuigi kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealiste laste kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 10