Obsah (11)

§ 177§ 349§ 368§ 442§ 50§ 53§ 386§ 173§ 162§ 165§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2020, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7790 Tsivi

§ 177lg-le 2.

Edasikaebamise kord

1. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue
2. T O ja V R omandasid 16.12.2011 kinnistud aadressiga xxxx ja xxxx. Kinnistud olid omandamise hetkel koormatud ühishüpoteegiga summas 330 000 eurot O Bi kasuks. Kuivõrd hagejad soovisid hüpoteegist vabaneda, siis täitsid nad hüpoteekidega tagatud nõude summas 330 000 eurot, hoiustades vastava rahasumma notari deposiitkontol. Kuna hüpoteegipidaja ei andnud vabatahtlikult oma nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, pöördusid hagejad hüpoteegipidaja vastu kohtusse nõudes hüpoteegipidaja nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 tegi Tallinna Ringkonnakohus 18.12.2018 otsuse, milles tuvastas, et hagejad on hüpoteegiga tagatud kohustuse täitnud hiljemalt 02.04.2015, mistõttu on hüpoteegipidajal kohustus anda nõusolek hüpoteekide kustutamiseks. Vastav kohtuotsus jõustus 04.03.
3. 2
4. Hüpoteeki kustutama asudes selgus hagejatele, et hüpoteegipidaja on 12.02.2019 ehk 56 päeva pärast kohtuotsust, kuid 20 päeva enne kohtuotsuse jõustumist sõlminud A Miga ühishüpoteegi pandilepingu, millega koormas oma „tühja“ hüpoteegi pandiga kostja kasuks. Hagejad on veendunud, et hüpoteegi pandiga koormamise eesmärgiks oli vältida tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud kohtuotsuse jõustumise tagajärgi ning takistada hagejatel hüpoteegi kustutamist.
5. Kostjal I puudub pandiõigus, mistõttu oleks pandiõiguse kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse õigusvastane. Hagejad paluvad tuvastada, et kostjal I puudub hagejate kinnistut koormava hüpoteegi suhtes pandiõigus. Hagejate õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks seisneb soovis hüpoteek kustutada ning oma kinnistuid vabalt käsutada, mida pandiõiguse registrisse kandmine takistab. Kostjal I puudub pandiõigus, kuivõrd pandilepingu sõlmimise ajal puudus hüpoteegipidajal nõue, mida kostja I kasuks pantida. Nimelt on kohus tsiviilasjas nr 2-15-8579 tuvastanud, et nõue, mida hüpoteek tagas, täideti hagejate poolt juba 2.04.2015 ehk ligi 4 aastat enne pandilepingu sõlmimist. Kuivõrd nõue, mida hüpoteek tagas on täidetud, siis on hüpoteegiga tagatud nõue lõppenud (VÕS § 186). Lõppenud nõuet ei saa pantida, kuna hüpoteegi pantimine on aktsessoorne ja seetõttu sõltuv alusnõude olemasolust. Seega ei saanud hüpoteegipidaja ja kostja I 12.02.2019 kokku leppida hüpoteegi pantimises, sest hüpoteegiga tagatud nõue oli juba ligi 4 aastat varem täidetud.
6. Kuivõrd kostjal I puudub pandiõigus, siis on alusetu ka kostja I poolt Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldus ja selle alusel hüpoteetiliselt tehtav kanne. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal I siiski tekkis 12.02.2019 sõlmitud lepingust tulenevalt pandiõigus, oli kõnealune pandileping heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Käesoleval juhul on kostja I ja hüpoteegipidaja sõlminud lepingu, millega seati pant tühjale hüpoteegile ja muudeti seeläbi võimatuks tulevase kohtuotsuse täitmine ning hüpoteegi kustutamine hagejate kinnistult. Seega ei omanud pandilepingu sõlmimine mistahes majanduslikku sisu ega loogikat, vaid oli suunatud üksnes ja ainult hagejate õiguste kahjustamisele. Kuivõrd pandileping on vastuolus heade kommetega, siis on see TsÜS § 86 lg-st 1 tulenevalt tühine. Lisaks eeltoodule on hagejad seisukohal, et kostja I ja hüpoteegipidaja on oma õigusi teostanud pahausklikult.
7. Hagejad paluvad tuvastada, et A Mil (isikukood xxxx) puudub 12.02.2019 O Biga (isikukood xxxx) sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus või A Mi (isikukood xxxx) ja O Bi (isikukood xxxx) vahel 12.02.2019 sõlmitud pandileping on tühine; kohustada A Mit (isikukood xxxx) andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx IV jakku
8. järjekohale ja registriossa numbri xxxx IV jakku
9. järjekohale A Mi (isikukood xxxx) kasuks sisse kantud pandikanne; asendada A Mi (isikukood xxxx) nõusolek (tahteavaldus) TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtuotsusega. Kostjate vastuväited hagile
10. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Väärad ja tõendamata on hagejate väited, et hagejatel on õigustatud huvi pandiõiguse puudumise tuvastamiseks, hagejad on täitnud hüpoteegiga tagatud kohustuse notari juurde raha hoiustamise teel, kostjal O B puudus nõue, mida tema oleks saanud pantida kostjale A M, ning kostja II ei saanud seda nõuet loovutada, hüpoteegi pantimine eeldab tagatava nõude olemasolu, kostja A Mil puudub pandiõigus, pandileping on vastuolus heade kommetega, pandilepingust tulenevate õiguste teostamine on vastuolus hea usu põhimõttega, Harju Maakohtu
11. mai 2019 kohtumäärus nr 2-19-4833 on õigusvastane, vaatamata 12.02.2019 pandilepingu 3 kehtivusele ei ole kostja A Mil pandiõigust tekkinud, 12.02.2019 pandileping on vastuolus heade kommetega. 7.

§ 349

lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hagejad ei ole toonud välja, kuidas on nõue täidetud. Hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud, millise summa on nemad hoiustanud ja miks hüpoteegiga tagatud kohustus peaks olema sellega täidetud. Hagejad ei ole selgitanud, miks ei ole väidetavalt kohustuse täitmiseks hoiustatud summad siiamaani välja kantud kostja O Bile kui hüpoteegipidajale.

1. Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja pandilepingu p 1.3.
2. kohaselt tagab ühishüpoteek kostja O Bi ja menetlusvälise isiku Inna Zahharova 07.03.2011 laenulepingust tulenevad nõuded. Hagejad ei ole tõendanud, et
3. märtsi 2011 laenulepingust tulenevad nõuded oleksid rahuldatud. Kohtuotsuse nr 2-15-8579 resolutsioonis ei ole tuvastatud, et hagejad oleksid hüpoteegiga tagatud kohustused kostja O Bi ees täitnud.
4. Vaatamata kohtuotsuse nr 2-15-8579 jõustumisele ei ole raha notari deposiidist kostja O Bile jätkuvalt välja makstud. Seega on kostja O Bil kehtiv nõue hagejate vastu, mida tema sai pantida. Ka nõude puudumine ei oleks takistanud hüpoteegi pantimist. Tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta hüpoteegi seadmise lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-14, p 40). Kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis on võimalik ka selle pantimine ilma tagatava nõudeta. Seda seisukohta toetab ka AÕS § 338¹ lg 2, mis käsitleb eraldi olukorda, kui panditakse hüpoteegiga tagatud nõue. Sellest järeldub, et hüpoteeki on võimalik pantida ka ilma tagatava nõudeta.
5. Asjaõiguslepingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist lähtudes hinnata lahutatuna selle aluseks olevast kohustustehingust. Käsutusena on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta reeglina õiguslikult neutraalne ja ei saa üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-80-05, p 26). Kuna tagatiskokkuleppe võimalik tühisus hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu kehtivust ei mõjuta (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-147-14, p 18), siis ka praegusel juhul, pandilepingu tühisuse korral jääb hüpoteegi pantimise märkus jõusse. Kostja A Mil on õigus oma pandiõigust teostada.
6. Pandilepingu p 3.
7. on selgelt ära määratletud tagatav kohustus – krediidilepingust nr 14012019 tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded, mille tagamiseks on tagatis antud. Laenu andmine tagatise vastu on tsiviilkäibes tavaline. Kuivõrd kostja O Bile etteheidetav tegevus on seaduses selgesõnaliselt lubatud, peavad hagejad välja tooma ja tõendama väga erandlikud asjaolud. Seda hagejad ei teinud. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hüpoteegi pantimine oleks vastuolus heade kommetega. Hagejad ei toonud välja ega tõendanud, miks pandilepingu kehtivuse korral oleks sellest tulenevate õiguste teostamine vastuolus hea usu põhimõttega.
8. Hagejad ei ole väitnud, et hüpoteegikanne O Bi kasuks oleks ebaõige. Seda ei ole hagejad väitnud ka kohtuasjas nr 2-15-
9. Kuivõrd hüpoteegikanne on kehtiv, siis on pandiõiguse omandamine kostja A Mi poolt kehtiv ja ei ole tagasipööratav (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-147-14, p 15). Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused
10. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4
11. Asjas puudub vaidlus, et T O ja V R omandasid 16.12.2011 kinnistud aadressiga xxxx ja xxxx. Kinnistud olid omandamise hetkel koormatud ühishüpoteegiga summas 330 000 eurot O Bi kasuks, antud asjaolusid kinnitavad kinnistusraamatu väljavõtted (kd I lk 7-8). Hagejad hoiustasid notari deposiitkontol 330 000 eurot, et hüpoteekidest vabaneda. Kuna hüpoteegipidaja ei andnud vabatahtlikult oma nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, pöördusid hagejad hüpoteegipidaja vastu kohtusse nõudes hüpoteegipidaja nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 tegi Tallinna Ringkonnakohus 18.12.2018 otsuse (kd I lk 9-13), milles tuvastas, et hüpoteegipidajal on kohustus anda nõusolek hüpoteekide kustutamiseks. Vastav kohtuotsus jõustus 04.03.
12. Hüpoteegipidaja on 12.02.2019 sõlminud A M ühishüpoteegi pandilepingu, millega koormas hüpoteegi pandiga A Mi kasuks.
13. Hagejad on esitanud kostjate vastu nõude tuvastada, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus või kostjate vahel 12.02.2019 sõlmitud pandileping on tühine. Hagejad paluvad kohustada kostjat I andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx IV jakku
14. järjekohale ja registriossa numbri xxxx IV jakku
15. järjekohale kostja I kasuks sisse kantud pandikanne, asendada kostja I nõusolek (tahteavaldus) TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtuotsusega.
16. Kohus leiab, et hagejate tuvastusnõude alus saab olla

§ 368

lg 1, mis sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejad paluvad antud juhul kohtul tuvastada, et kostjal I puudub hagejate kinnistuid koormava hüpoteegi suhtes pandiõigus. Hagejate selgituste kohaselt seisneb hagejate õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks soovis hüpoteek kustutada ning oma kinnistuid vabalt käsutada, mida pandiõiguse registrisse kandmine takistab. Kohus leiab, et hagejad on veenvalt põhistanud õigusliku huvi esinemist tuvastamaks, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus, kuna antud asjaolu tuvastamisel esineb kohtul alus kohustada kostjat I tahteavalduse andmiseks pandiõiguse kustutamiseks ning hagejatel tekib võimalus oma kinnistuid vabalt käsutada.

1. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda asjaõigusseaduse (AÕS) § 338¹ lg-st 1, mille kohaselt hüpoteegi pantimisel kohaldatakse vastavalt nõuete pantimise kohta sätestatut. AÕS § 314 lg 2 kohaselt kohaldatakse õiguste pantimisele käsipandi sätteid. AÕS § 284 kohaselt lõpeb käsipant tagatud nõude lõppemisega. Samuti tuleneb AÕS §-st 318, et nõude pantimise korral kohaldatakse pandipidaja ja panditud nõude võlgniku vahelisele õigussuhtele nõude loovutamise korral omandaja ja võlgniku vahelise suhte kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et nimetatud sätete koostoimest ilmneb, et pantida on võimalik üksnes olemasolevat nõuet. Antud juhul on kostja II aga pantinud kostja I kasuks hüpoteegi, mis ei taganud olemasolevat nõuet. Nimelt ilmneb tsiviilasjas nr 2-15-8579 18.12.2019 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punktist 8 (otsuse lk 7), et kuivõrd hagejad hoiustasid 330 000 eurot notari kontol O Bi kasuks ja hagejad loobusid tagasivõtmisõigusest 09.02.2012 ning O Bit teavitati hoiustatu tagasivõtmise õigusest loobumisest hiljemalt 02.04.2015, tuli lugeda eelnenud õiguslikule käsitlusele tuginedes hiljemalt 02.04.2015 müüja hüpoteegiga tagatud kohustus täidetuks.
2. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tegemist olukorraga, kus on Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega tuvastamist leidnud, et vaidlusalune 5 hüpoteek ei taganud pandilepingu sõlmimise ajal olemasolevat nõuet, kuna hiljemalt 02.04.2015 on müüja hüpoteegiga tagatud kohustus täidetuks loetud. Seega tuvastab kohus käesolevas asjas, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus, kuna pandilepingu sõlmimise ajal ei taganud hüpoteek olemasolevat nõuet.
3. Kohus leiab, et kostjat I tuleb kohustada nõusoleku andmiseks kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Nimelt sätestab AÕS § 65 lg 1, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Käesoleval juhul on kinnistusraamatusse kantud pandikanne kostja I kasuks. Kõnealuse pandikande olemasolu ei võimalda hagejatel esitada kinnistusraamatusse avaldust hüpoteegikande kustutamiseks, kuivõrd kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 2 p-st 6 ja § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt on hüpoteegikande kustutamiseks vajalik pandipidaja nõusolek. Seega on hagejad isikud, keda ebaõige kanne puudutab ning A M isik, keda kande parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb AÕS § 65 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 koosmõjus kohustada kostjat I andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2158602 IV jakku
4. järjekohale ja registriossa numbri xxxx IV jakku
5. järjekohale kostja I kasuks sisse kantud pandikanne. Asendada kostja I nõusolek (tahteavaldus) TsÜS § 68 lg 5 järgi käesoleva kohtuotsusega.
6. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate nõue kuulub tervikuna rahuldamisele.
7. Kostja I on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus hagi rahuldab, määraks kohus kindlaks, et kohtuotsus kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt täitmisele ainult pärast seda, kui hagejad või kolmas isik tasuvad kostjale O Bi pangakontole nr xxxx 330 000 eurot selgitusega „hüpoteegipidaja O B, hüpoteegi pandipidaja A M, xxxx, xxxx ühishüpoteegi rahuldamine“ ja O B deponeerib antud summa kostja A Mi kasuks. Deponeerimine loetakse toimunuks, kui O B esitab kostja A Mile ja hagejatele hoiulevõtja digitaalselt allkirjastatud või notariaalse kinnituse, et 330 000 eurot on deponeeritud O Bi poolt A Mi katteks O Bi ja A Mi vahelise
8. jaanuari 2019 sõlmitud krediidilepingust nr xxxx (koos muudatuste ja täiendustega) tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks.
9. Kohus leiab, et kostja I vastavasisuline taotlus tuleb rahuldamata jätta. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kostjal I puudub pandiõigus, seega puudub kostjal I ka alus hagejatele seoses hüpoteegi või deponeeritud rahasummaga täiendavaid nõudmisi esitada.
10. Kostjad esitasid taotluse 09.06.2020 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et kostjate taotlus 09.06.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb rahuldamata jätta.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Antud 6 juhul on kostjad esitanud 12.06.2020 vastuväite protokollile, mille kohaselt protokolli lk 2-3 on märgitud, et istungil tõusetus küsimus, kui suur osa hagejate poolt väidetavalt hoiustatud rahas on Swedbanki osa ja kui suur on O Bi osa. Hagejad üritasid jätta kohtule eksitava mulje, nagu tegemist oleks uue vastuväitega. Hagejate osundus ei ole õige. Kostjate

1. juuni 2019 vastuse p-s 14 on öeldud, et hagiavalduse p 1.
2. on hagejad mööda minnes väitnud, et olevat hoiustanud täpsustamata rahasumma notari deposiitkontol. Hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud, millise summa on nemad hoiustanud ja miks hüpoteegiga tagatud kohustus peaks olema sellega täidetud. Seega on tegemist kostjate algse vastuväitega, mida hagejad ei ole kummutanud. Hagejad ei ole väitnud, et nemad ei saa vastuväite sisust aru.
3. Kohus leiab, et kostjate protokolli parandamise taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna kostjad ei ole kohtu ette toonud ühtegi väidet, millest ilmneks, et 09.06.2020 protokollis on mõni asjaolu ekslikult protokollitud või oluline avaldus protokollimata jäetud. Seega on kostjate vastuväide põhjendamatu.

§ 53

lg 4 kohaselt

§ 53

lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Võttes arvesse, et kohus jättis kostjate taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata, tuleb kostjate vastuväide kooskõlas

§ 53lõikega 4 lisada 09.06.2020 kohtuistungi protokollile.

25. Kohus on antud asjas 03.10.2019 määrusega rahuldanud hagejate taotluse hagi tagamiseks.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb kooskõlas

§ 386

lõikega 4 jõusse jätta 03.10.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx neljandasse jakku ja registriossa nr xxxx neljandasse jakku T O (isikukood xxxx) ja V Ri (isikukood xxxx) kasuks vastuväide, mis tagab tsiviilasjas nr 2-19-7790 esitatud nõuet A Mi (isikukood xxxx) ja O Bi (isikukood xxxx) vastu ebaõige pandikande kustutamiseks. 26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 125 alusel on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud 27.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg-st 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.

28.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava 7 määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik 8