Obsah (12)

§ 477§ 428§ 429§ 432§ 173§ 172§ 174§ 175§ 218§ 138§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-2521 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Tuul Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi Tall

) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistus vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2 7.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 8. Avaldaja soovib loobuda esitatud avaldusest seoses sellega, et tema nõue on rahuldatud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega (

§ 429lg 4).

Avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kuna avaldaja loobus avaldusest, ei ole alust menetleda ka 17.12.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust. Kohus keeldub taotluse menetlusse võtmisest. 9. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi.

10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 11. Hagita menetluses saab kohus jaotada menetluskulud

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Viidatud säte annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt eeltoodu kohta nt Riigikohtu 07.10.2020 määrus nr 2-18-11359 p 14).

1. Avaldaja loobus käesolevas asjas avaldusest põhjusel, et tema nõue on täies ulatuses rahuldatud. Asjaolu, et arve tasus menetlusväline kolmas isik, seda ei mõjuta. Puudutatud isik ei vaielnud ka vastu nõude täitmisele kolmanda isiku poolt. Kohus leiab, et kuna avaldaja on tänu kohtusse pöördumisele saavutanud oma eesmärgi, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei toonud esile asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud, et avaldaja oleks pöördunud kohtusse asjatult. Kuna puudutatud isik põhjustas kohtusse pöördumise, on menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine põhjendatud. Menetluskulude jätmine avaldaja enda kanda üksnes põhjusel, et kohustuse täitis menetlusväline isik, ei oleks hageja suhtes õiglane ega kooskõlas menetluskulude hüvitamise põhimõtetega. Menetluskulude kindlaksmääramine
2. Avaldaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldatakse osaliselt.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 3 14. Käesoleva kohtumäärusega jäetakse tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), ei ole avaldaja esindaja tunnitasu määr mõistlik. Arvestades ka vaidluse iseloomu, on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.
2. Õige ei ole puudutatud isiku vastuväide, et esindaja kasutamine menetluses ei oleks olnud põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramist ei välista ka see, et avalduse esitas avaldaja ise. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel üksnes nende toimingutega, mida esindaja menetluses tegi.
3. Kulunimekirja kohaselt kulus avaldaja esindajal 10.05.2020 dokumentidega tutvumisele, kliendiga konsultatsioonile ja sellele järgnevalt 14.05.2020 menetlusdokumendi koostamisele aega kokku 5 tundi ja 30 minutit. Arvestades selleks hetkeks asja juurde esitatud materjali mahtu ja menetlusdokumentide sisu, ei ole nendeks toiminguteks kulunud aeg põhjendatud enam kui 4 tunni ulatuses. Avaldaja 04.06.2020 menetlusdokumendi koostamisele kulunud 4 tundi ja 30 minutit on põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii avaldaja menetlusdokumendi ja selle lisade mahtu, kuid ka puudutatud isiku esitatud menetlusdokumendi ja selle lisade mahtu, mille osas avaldajal tuli seisukoht esitada. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, nagu oleks menetlusdokumendid esitatud ilma vajaduseta. Kohtu hinnangul olid nimetatud toimingud avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud.
4. Põhjendatud ei ole aga kostjalt välja mõista kulusid, mis seonduvad kompromissi ettepaneku koostamise ja kliendiga konsultatisooniga 1 tunni eest. Pooled ei saavutanud menetluses kokkulepet ja läbirääkimistel ei olnud seega menetlusega seonduvat tulemust. Luhtunud kompromissläbirääkimistega seonduvate kulude välja mõistmine teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas kompromissläbirääkimiste olemuse ja eesmärgiga.
5. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 8 tundi ja 30 minutit. Arvestades avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda, on tema õigusabikulu kokku 830 eurot (8 tundi ja 30 minutit × 100 eurot).
6. Ühtlasi taotleb avaldaja puudutatud isikult riigilõivu, s.o 25 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.

1. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 855 eurot (830 + 25), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Sellises 4 ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud ning vastab tsiviilasja hinnale.
2. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Riigilõivu tagastamine 23.

Avaldaja palub talle tagastada enamtasutud riigilõivu 75 eurot ja seoses nõudest loobumisega pool tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 25 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 24. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tuli aga riigilõivu tasuda 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada 14.02.2020 avalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv 75 eurot ja pool tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 25 eurot ning kanda see vastavalt taotlusele Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 5