Obsah (8)

§ 475§ 613§ 477§ 199§ 173§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19442 Tsiviilasi L K avaldus V

§ 475lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike.

Tulenevalt

§ 613

lg 1 p-st 1 lahendatakse hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks 7 on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

1. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et: • L K (avaldaja) on xxxx asuva elamu korteri nr xxxx omanik (tlk 6 – kinnistusraamatu väljavõte); • V V (puudutatud isik I) ja E V (puudutatud isik II) on xxxx asuva elamu korteri nr xxxx ühisomanikud (tlk 7 – kinnistusraamatu väljavõte); • enne
2. a augustit elamu katusel antenne ei paiknenud; • puudutatud isik I on xxxx korterelamu katusele alates 2015.a augustist paigaldanud antenne (tlk 9, 49-58 – fotod), teistele isikutele kuuluvaid antenne hoone katusel ei asu; • puudutatud isik I kasutab xxxx korterelamu katusele paigaldatud antenne isiklikes huvides – need on talle vajalikud raadioamatörismiga tegelemiseks; • puudutatud isikule I on väljastatud amatöörraadiojaama tööluba (tlk 48); • korteriühistu juhatus on 01.03.2018.a üldkoosolekul päevakorrapunkti „Jooksvate küsimuste arutelu“ raames pannud hääletusele otsuse antennide seadustamisest ning üldkoosolek võttis otsuse 41 poolthäälega vastu (tlk 10-22 – KÜ xxxx 01.03.2018.a üldkoosoleku protokoll, lk-d 1, 6 ja 7); • korteriomanikud (korteriühistu) ei saa puudutatud isikutelt katuse kasutamise eest tasu.
3. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut 1 V V’i ja puudutatud isikut 2 E V’i eemaldama xxxx asuva elamu katuselt sinna paigaldatud seadmed (antennid koos paigaldustarvikutega) 1 kuu jooksul alates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest. Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu.
4. Avaldaja leiab, et: a. puudutatud isikul I puudub õiguslik alus xxxx asuva elamu katusele antennide paigaldamiseks, kuna i. KÜ xxxx 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega antennide olemasolu heaks kiideti, on tühine kokkukutsumise nõuete (päevakorra) eiramise tõttu (sh ei saa antennide küsimust otsustada kaasomanike häälteenamusega); ii. puudutatud isikule ei ole antud vastavat elamu katuse erikasutusõigust (eelduseks kõigi korteriomanike kokkulepe); b. xxxx asuva elamu katuse kasutusotstarve ei ole antennide püstitamine ja antennide püstitamisega on elamu katuse majanduslikku otstarvet oluliselt muudetud (eeldab kaasomanike kokkulepet); c. xxxx asuva elamu katusele paigaldatud antennid muudavad maja välisilmet ja rikuvad linnapilti; d. xxxx asuva elamu katusele antennide paigaldamiseks on vaja ehitusluba ning nende kasutamiseks on vaja kasutusluba – lubade puudumine viitab paigaldise ohtlikkusele; e. puudutatud isikule I antud tasuta ainuisikuline õigus katust antennide paigaldamiseks kasutada on vastuolus korteriomanike huvidega (eriti olukorras, kus korteriühistu majanduslik olukord on halb) ning tegemist on korteriomanike ebavõrdse kohtlemisega (sarnase nõusoleku andmisest teistele korteriomanikele on keeldutud); f. antennide paigaldamine on kahjustanud elamu katust ja selle tulemusel elamu konstruktsioone; g. ei ole teada, kas puudutatud isiku I tegevus vastab valdkonda (raadioamatöörlust, sidetehnikat) reguleerivatele nõuetele ja on tervisele ohutu; 8 h. antennid takistavad päästetööde läbiviimist.
5. Puudutatud isikud vaidlevad avaldaja seisukohtadele vastu ning leiavad, et antennide paigaldis on seaduslik ning avalduse rahuldamiseks alus puudub.
6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4 sätestab, et maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, neile tervikuna mõttelistes osades (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
7. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-77-11, p-d 13 ja 14). Tulenevalt eeltoodust, kuulub Järveotsa tee 7 asuva elamu katus kõigi korteriomanike kaasomandisse.
8. Puudub vaidlus, et puudutatud isik I on xxxx korterelamu katusele alates 2015.a augustist paigaldanud antenne. Selleks, et selgitada välja, kas antennide paigaldis on õiguspärane, et tuleb kohaldada antennide paigaldamise ajal kehtinud seadust (RKTKm 2-17-11887/61, p 12). Kohtuni ei ole kuupäevaliselt toodud, millal antennid katusele paigaldatud on, kuid tõenditest nähtuvalt olid antennid katusel olemas juba hiljemalt
9. a alguses (tlk 82 – avaldaja e-kiri KÜ juhatusele). Seega kuulub kohaldamisele enne 01.01.
10. a kehtinud korteriomandiseadus (KOS). Kohus on menetlusdokumentides menetlusosalistele antud selgitustes viidanud küll kehtivale seadusele (s.o KrtS), kuid käesolevas vaidluses kohaldamisele kuuluvate sätete osas on eelnimetatud seadused sarnased, mistõttu on kohus seisukohal, et KOS kohaldamine ei ole menetlusosalistele üllatuslik ja täiendavate seisukohtade küsimine selles osas ei ole vajalik. Avaldaja avaldus on käsitatav endise olukorra taastamise nõudena AÕS § 89 ja § 74 lg 1 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus korteriomanik on rikkunud teise korteriomaniku omandiõigust, mis ei ole seotud valduse kaotusega, võib viimasel olla korteriomaniku vastu endise olukorra taastamise nõue mh AÕS § 89 alusel (nt RKTKo nr 2-177999/68, p 34; RKTKo nr 3-2-1-13-12, p 12).
11. Avaldaja endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks tuleb AÕS § 74 lg 1 järgi teha kindlaks, kas puudutatud isikud on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud. Riigikohus on lahendis nr 2-17-11887/61 (p 14) märkinud, et nt õhksoojuspumba paigaldamine on käsitatav omandi tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes, mida korteriomanikud võivad kooskõlas KOS § 12 lg-s 2 sätestatuga otsustada häälteenamusega. Õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist analoogse olukorraga ning antennide paigaldamist kortermaja katusele saab samuti käsitleda omandi tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes, mida korteriomanikud võivad kooskõlas KOS § 12 lg-s 2 sätestatuga otsustada häälteenamusega. Asjas esitatud tõenditest (tlk 9, 49-58 – fotod) nähtuv antennide paigutus ja kinnitusviis ei anna alust asuda seisukohale, et sellega on xxxx asuva korterelamut või selle katust oluliselt muudetud. Antennid on elamu katusele kinnitatud jaekaubandusest kättesaadavate tarvikutega ning nende eemaldamine ilma asja kahjustamata on ilma suurema pingutuseta võimalik. Seda kinnitab ka asjaolu, et käesoleva vaidluse ajal on teadmata isikud osa antenne katuselt eemaldanud. Kohtu hinnangul ei saa antennide paigaldamist käsitada ka xxxx asuva elamu või selle katuse majandusliku otstarbe olulise muutmisena. Tegemist on jätkuvalt kortermajaga, mis on kasutatav elamiseks ning kortermaja katuse otstarve on jätkuvalt kaitsta korteriomanikke ning kortermaja 9 konstruktsioone välismõjutuste eest. On üldteada asjaolu, et kortermaja katus on praktikas tavapärane koht, kuhu sidetehnika komponente paigutada. Seega ei ole antennide katusele paigutamiseks vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe. Kuivõrd antennide paigutamise ajal kehtis KOS, ei analüüsi kohus avaldaja väiteid seoses erikasutusõigusega, mida reguleerib praegusel ajal kehtiv KrtS. Antennide paigaldamise küsimuse saavad korteriomanikud otsustada seega häälteenamusega. KOS § 17 lg 1 sätestab, et häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lähtudes eeltoodust peab kohus analüüsima, kas KÜ xxxx 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguspärane.
12. Avaldaja märgib, et KÜ xxxx 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega antennide olemasolu heaks kiideti, on tühine. Kohus leiab, et nimetatud otsuse õiguspärasust tuleb analüüsida otsuse tegemise ajal kehtinud seadustest (KrtS, MTÜS, TsÜS) lähtuvalt. Avaldaja ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust KrtS § 29 lg-s 2 ja 3 sätestatud korras vaidlustanud (s.o nõudnud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist). See siiski ei välista avaldaja KrtS § 29 lg 1 vastuväidet, mis põhineb üldkoosoleku otsuse tühisusel, kuna otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. (TsÜS § 38 lg 7). Kuivõrd registrikannet vaidlusaluse otsuse osas tehtud ei ole, siis ei ole tühisusele tuginemine välistatud.
13. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KÜ-l xxxx on 71 liiget, kõnealusel koosolekul osales 51 liiget – kuna kohal ei olnud kõik liikmed, peab kohus analüüsima, kas on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline, st on välistatud otsuse kehtetus väheolulise rikkumise tõttu. Avaldaja leiab, et antennide seadustamise küsimus ei sisaldunud üldkoosoleku kutsel olevas üldkoosoleku päevakorras ning 32 volituse kaudu üldkoosolekul osalenud ja üldkoosolekul otsustatuga nõustunud korteriomanikku ei teadnud, et antennidega seonduvat üldkoosolekul arutama ja otsustama hakatakse. Päevakorravälistes küsimustes saab otsuseid vastu võtta üksnes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg-s 5 toodud tingimustel. Kui lahutada üldkoosolekul antennide seadustamise poolt hääletanute hulgast maha 32 volitusega antud häält, siis nähtub, et antennide seadustamise poolt oli tegelikkuses vaid 9 korteriomanikku. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Antennidega seotud küsimus lahendati päevakorra punkti „jooksvate küsimuste arutelu“ all (tlk 10), kusjuures päevakorrast ei nähtu, et antennidega seotud küsimusi üldkoosolekul lahendama hakatakse. Seega asub kohus seisukohale, et antennidega seotud otsuse hääletamine ei olnud selgelt päevakorras kajastatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 10 Tallinna Ringkonnakohus on
14. august 2020 määruses nr 2-20-2544/47 märkinud järgmist: „KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 172¹ ja
15. Riigikohus leidis ÄS viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama; teise lause järgi kõrvaldab otsuse tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-44-17, p 15; nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel.“ Avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul, ta ei vaielnud vastu sellele, et otsustatakse „antennide seadustamine“ (tlk 13) ja osales hääletamises. Sellises olukorras ei ole tuginemine väitele, et tema suhtes on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, kooskõlas hea usu põhimõttega (

§ 199lg 1). Ts

ÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega vaatamata sellele, et päevakorras ei olnud piisavalt selgelt välja toodud, et üldkoosolekul hakatakse otsustama ka „antennide seadustamise“ üle, ei ole otsus avaldaja väljatoodud asjaoludel ja põhjendustel tühine. Vastavat kõrvalekallet ei saa pidada oluliseks rikkumiseks. KrtS § 22 lg 5 esimene lause sätestab, et üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduv MTÜS § 22 lg 1 näeb samuti ette võimaluse, et hääl antakse esindaja vahendusel. Seega ei oma tähtust ka avaldaja argumentatsioon osas, mis puudutas asjaolu, et osa korteriühistu liikmeid osales üldkoosolekul volitaja kaudu. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et puudutatud isiku I poolt Järveotsa tee 7 asuva elamu katusele paigaldatud antennide olemasolu on tagantjärele heaks kiidetud (TsÜS § 111 lg 1) KÜ Järveotsa tee 7 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsusega.

1. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Eeltoodust tuleneb, et ka olukorras, kus korteriomaniku tegevus on käsitatav tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 tähenduses ja ühise asja kasutamiseks piisab kaasomanike enamuse otsusest, ei tohi ühise asja kasutamine rikkuda teiste, sh vähemuses olevate kaasomanike õigusi. Järgnevalt analüüsib kohus avaldaja väiteid selle kohta, kuidas katusele paigaldatud antennid rikuvad kaasomanike õigusi: Avaldaja märgib, et xxxx asuva elamu katusele paigaldatud antennid muudavad maja välisilmet ja rikuvad linnapilti. Kohus märgib, et nimetatud etteheide ei ole objektiivselt hinnatav, samuti ei saa seda käsitada avaldaja või teiste kaasomanike omandiõiguse 50.1 11 rikkumisena. Kortermaja ei asu miljööväärtuslikus piirkonnas ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et antennide paigutamine maja katusele oleks visuaalsest aspektist keelatud. Avaldaja märgib, et xxxx asuva elamu katusele antennide paigaldamiseks on vaja ehitusluba ning nende kasutamiseks on vaja kasutusluba – lubade puudumine viitab paigaldise ohtlikkusele. Kohus on seisukohal, et vastavad etteheited on asjakohatud. Asjaolu, et xxxx hinnangul on ehitus- ja kasutusloa olemasolu vajalik, ei tähenda, et see ka tegelikkuses nii on. Ajal, mil puudutatud isik asus katusele antenne paigaldama (s.o
2. a august), kehtinud ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1 sätestas, et ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. EhS § 4 lg 3 p 3 sätestab, et ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. /…/ Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. EhS § 4 lg 5 sätestab, et tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. 50.2 Eeltoodule tuginedes ei ole kohtu hinnangul antennide katusele paigaldamise näol tegemist ehitamisega (täpsemalt ümberehitamisega), kuivõrd vaidlusalused antennid ei ole käsitatavad kortermaja tehnosüsteemina EhS § 4 lg 3 p 3 ja § 4 lg 5 mõttes. Lisaks ei muuda antennid kortermaja välisilmet olulisel määral (mida tehnosüsteemi ümberehitamine eeldaks). Kuivõrd tegemist ei ole ehitamisega, siis pole vaja ka ehitusluba ega hilisemalt kasutusluba. Avaldaja ei ole tõendanud, et antennide paigaldis oleks ohtlik, mistõttu jätab kohus nimetatud väited tähelepanuta. Puudutatud isik I on kinnitanud, et antennidega seonduvalt puuduvad mistahes intsidendid, mis oleks hoonele või isikutele või nende varale mistahes viisil kahju tekitanud. Avaldaja märgib, et puudutatud isikule I antud tasuta ainuisikuline õigus katust antennide paigaldamiseks kasutada on vastuolus korteriomanike huvidega (eriti olukorras, kus korteriühistu majanduslik olukord on halb) ning tegemist on korteriomanike ebavõrdse kohtlemisega (sarnase nõusoleku andmisest teistele korteriomanikele on keeldutud). 50.3 Kohus on seisukohal, et ka nimetatud etteheide on alusetu. Asjaolu, et korteriühistu üldkoosolek on häälteenamusega otsustanud anda heakskiidu katusele paigaldatud antennide osas, ei tähenda, et puudutatud isikul I oleks ainuisikuline õigus katust kasutada – see ei välista teiste korteriomanike õigust kaasomandi eset kasutada, vaid üksnes mõnevõrra piirab seda (AÕS § 72 lg 3). Asjaolu, et käesoleval hetkel puudutatud isikult kasutuse eest tasu ei nõuta, ei tähenda, et kasutus oleks ebaseaduslik – seadus ei nõua, et kasutus oleks tasuline. Samuti ei ole tasu edaspidine nõudmine välistatud, kui korteriomanikud vastavalt otsustavad. Puudutatud isiku kasutust ei saa ebaseaduslikuks muuta asjaolu, et väidetavalt on keeldutud kolmandatele isikutele sarnase kasutusõiguse andmisest. Avaldaja märgib, et antennide paigaldamine on kahjustanud elamu katust ja selle tulemusel on välised mõjutused kahjustanud elamu konstruktsioone. Kohus märgib, et mõlemad väited on tõendamata, mistõttu jätab kohus väited tähelepanuta. 50.4 Avaldaja märgib, et ei ole teada, kas puudutatud isiku I tegevus vastab valdkonda (raadioamatöörlust, sidetehnikat) reguleerivatele nõuetele ja on tervisele ohutu. Kohus märgib, et on avaldajale selgitanud, et koormis tuua esile asjaolud ja tõendid, millest nähtub 50.5 12 puudutatud isiku I tegevuse vastuolu valdkonda (raadioamatöörlust, sidetehnikat) reguleerivate nõuetega ja on terviseohutust reguleerivate nõuetega, lasub avaldajal. Avaldaja on seadusesätteid tsiteerinud, kuid ei ole esile toonud ja tõendanud, et puudutatud isik mõnda neist rikuks. Seega on avaldaja etteheited paljasõnalised ning kohus jätab need tähelepanuta. Avaldaja märgib, et antennid takistavad päästetööde läbiviimist. Puudutatud isikud on märkinud, et Päästeamet käis 31.03.2020 aadressil xxxx kaebuse sisus esitatud etteheiteid kontrollimas ning asus järeldusele, et paigaldatud antennid ei segaks päästetöid, kui selliste tööde vajadus peaks tekkima. Avaldaja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. 50.6
3. Kuivõrd xxxx asuva elamu katusele paigaldatud antennide olemasolu on tagantjärele heaks kiidetud (TsÜS § 111 lg 1) KÜ xxxx 01.03.2018.a korteriühistu üldkoosoleku otsusega ja kohtu hinnangul ei riku antennide paigaldis avaldaja omandiõigust, on avaldajal antennide suhtes talumiskohustus (AÕS § 89 viimane lause). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotamine 52.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 53. Tulenevalt

§ 172

lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 54. Arvestades antud asja menetlust (mh seda, et avaldaja on esitanud puudutatud isikute vastu põhjendamatu avalduse), on asjaolusid arvestades õiglane jätta

§ 172lõikest 1 tulenevalt menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine 55.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 56. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui lahend kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks käesolevas kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva lõpplahendi jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 13