) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha 3 perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja A Ü (tlk 8-11) ning samuti, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muid ülalpidamisega seotud vajalike kulutusi kandnud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on palunud menetluses elatist vähendada põhjusel, et ta ei ole suuteline elatist miinimumsummas tasuma, ilma et tema enese ülalpidamine ei kannataks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Käesoleval juhul ei ole kostja töövõimetu. Kostja töötab igapäevaselt raamatupidajana ettevõttes xxxx AS ning tema keskmine sissetulek on 6-kuulise perioodi jooksul (oktoober 2019 – märts 2020, sh puhkusetasud ja preemiad) olnud 1659,76 eurot. Nimetatut kinnitab ka kostja konto väljavõte (tlk 82). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostja töötasu on perioodil 13.04 – 13.07.20 30% võrra vähendatud (tlk 83). Perioodil 27.01.2020 kuni 27.07.2020 on kostja keskmine töötasu olnud summas 1494 eurot (tlk 130- 134). Samuti omab kostja kinnisvara, so xxxx elumaja, mis on ühtlasi kostja elukohaks (tlk 195). Kinnisasja koormab hüpoteek AS SEB Pank kasuks summas 180 000 eurot. Kostja on välja toonud ka oma igakuised kulutused koos tõenditega, s.o igakuine eluaseme 8 laenutagasimakse AS-le SEB Pank 444,21 eurot (tlk 86); igakuine laenukindlustuse makse AS-le SEB Pank 39,20 eurot (tlk 87); eluaseme igakuine kohustuslik kindlustus 21,72 eurot (tlk 88); eluaseme igakuiste elektriteenuste kulud 89,30 eurot (tlk 89, 90); eluaseme igakuised küttekulud küttematerjalile 109,20 eurot (kulu aastakohta, tlk 91); eluaseme igakuise prügiveo kulud 2,99 eurot (kulu poolaasta kohta tlk 92); eluaseme igakuise veeja kanalisatsiooni kulu 16,30 eurot (tlk 93); sideteenuste igakuised kulud 37,99 eurot (tlk 94); igakuised elatismaksed vanimale lapsele, Miina Karandi, 50 eurot (tlk 96). Samuti on kostja välja toonud, et katab hagejatega seonduvaid kulutusi ka ajal, mil lapsed viibivad temaga, so käib lastega teaduskeskustes, bowlingut mängimas, kinos, xxxx jmt, olles seejuures kulutanud viimasel poolaastal lastele selliste kulude tarbeks kokku 163,05 eurot, so 27,20 eurot kuus (so ca 13,60 eurot lapse kohta; tlk 97-103). Lisaks tellib kostja hagejale I igakuiselt ajakirja Imeline Teadus, mille kulu on 6 eurot kuus (tlk 104, 105). Kuigi kostja ei ole täiendavalt tõendeid muude võimalike igakuiste kulude osas esitanud, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostjal võivad tekkida igakuiselt täiendavad kulud toidule, riietele ja jalanõudele, hügieenile, ravimitele ning transpordile. Nimetatud kulud on osaliselt nähtavad ka kostja pangakonto väljavõtetest. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks ja eluliselt usutavaks, et kostja igakuised vajalikud kulud moodustavad kokku ca 1000 eurot. Kohtu hinnangul on kostja võimeline teatud kuludelt hagejate vajaduste nimel kokku hoidma (nt sideteenuste kulud). Kuna kostja keskmine sissetulek on ca 1500 eurot, siis on kohus seisukohal, et kostja ei ole võimeline elatist mõlemale hagejale kokku üle 500 euro tasuma, ilma et tema enese ülalpidamine ei kannataks. 9. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-165-12 selgitanud, et juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb mh arvestada ka seda, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 18; 3-2-1-118-12, p 15). Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest nähtuvalt on hagejate seadusliku esindaja igakuine töötasu 3038,92 eurot (tlk 150-170). Lisaks nähtuvad kontolt ka suuremad maksed kolmandatelt isikutelt. Võrreldes laste isa ja laste ema majanduslikku olukorda, eeskätt nende igakuiste sissetulekute proportsioone, ilmneb, et laste isa igakuine sissetulek on kostjast tunduvalt suurem. Kohtu hinnangul võimaldab seega hagejate seadusliku esindaja majanduslik olukord anda hagejatele suuremas ulatuses ülalpidamist, kui kostja oma. 9
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 10 elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 16.08.2019 e-kirjaga on hagejate seaduslik esindaja nõudnud kostjalt elatise tasumist Eesti riigi poolt määratud miinimumi ulatuses alates 08.2019 (tlk 4). Puuduvad tõendid, et hagejad oleksid elatist täiendavalt enne või pärast seda kuupäeva nõudnud. Samas ei välista järjepidev elatise nõudmata jätmine hagejate nõudeõigust. Käesoleval juhul arvestab kohus aga asjaoluga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib käesoleval juhul asetada kostjat raskesse majanduslikku olukorda ning kannatada võivad saada hagejate igakuised elatise maksed. Kostja ei ole majanduslikult suuteline elatist suuremas summas tasuma. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hagejad on viibinud tagasiulatuval perioodil ka kostjaga ning seega on kostja osaliselt ka oma ülalpidamiskohustust nimetatud perioodil täitnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. 15. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 11 Menetluskulud 16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.