Obsah (6)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3311 Tsiviilasi O Ü, U Ü hagi M

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha 3 perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja A Ü (tlk 8-11) ning samuti, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muid ülalpidamisega seotud vajalike kulutusi kandnud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista mõlemale hagejale elatise summas 292 eurot. Hageja I igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 823 eurot ning hageja 4 II kulud 748 eurot. Kuna kostja on esitanud vastuväiteid hagejate igakuiste kulude suurusele, siis tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hagejate poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Kohus on seisukohal, et hagejate eluasemekulud mõlema hageja osas summas 130 eurot on vajalikud ja põhjendatud. 01.06.2020 dokumendis on hagejad selgitanud, et eluasemekulud koosnevad pangalaenumaksetest summas 1142 eurot ja kommunaalkuludest summas 380 eurot. Samuti on hagejad välja toonud, et korteris elab kokku 6 inimest. Seega on tegelik ühe inimese kulu kokku ca 254 eurot (1522/7). Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-21-69-13 p 18, p 19). Seega saab kulusid eluasemele (s.o nii laenumakseid, kui ka kommunaalkulusid) pidada vajalikuks ja mõistlikuks mõlema hageja puhul 130 euro ulatuses. 6.2 Hagejad on märkinud söögikuludeks kokku mõlema hageja puhul 133 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on hagejate väljatoodud toidukulu suurus mõistlik ja põhjendatud. 6.3 Hagejad on välja toonud mõlema igakuised kulutused transpordile summas 50 eurot. Selgituste kohaselt on tegemist kütusekuluga. Laste isa sõidutab lapsi trenni, kooli, lasteaeda ning samuti peab ära tooma lapsed ema juurest Murastest. Arvestades hagejate vanusega saavad hagejad kohtu hinnangul edukalt kasutada ka juba tihedamini ühistransporti. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et hageja II käib sellest aastast koolis. Samas on usutav, et aeg-ajalt ei ole ajaliselt mõistlik ühistransporti kasutada ning sellest tulenevalt tekib ka kütuse kulu. Lapsi on vaja viia trenni ning samuti tekib kulu laste toomisega kostja juurest. Arvestades eeltooduga peab kohus põhjendatud transpordikuluks ühes kuus hageja I osas 30 eurot ja hageja II osas samuti 30 eurot. 6.4 Hageja I osas on hagejad väljatoonud ka sidekulud summas 35 eurot, mis koosnevad telefonilepingu tasust ja telefoni järelmaksust. Kohus on seisukohal, et alaealistele pakutakse ka odavamaid kõnepakette ning samuti ei ole vaja osta kõige kallimaid telefone, mida peaks tasuma järelmaksuga. Kohus peab mõistlikuks sidekuluks hageja I osas 15 eurot. 5 6.5 Kulutused tervishoiule on moodustavad mõlemal hagejal kokku hagiavalduse kohaselt 30 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ning samuti võib olla vajalik teatud perioodil tarvitada vitamiine. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hagejatel oleks igakuiselt vajalik tarvitada retseptiravimeid, mis tingiks keskmiselt kallima tervishoiukulu. Kohus peab seega põhjendatuks igakuiseks tervishoiukuluks hageja I osas 15 eurot ja hageja II osas samuti 15 eurot. 6.6 Kohus on seisukohal, et kulutususi hügieenile ei saa pidada ebavajalikuks. Samas on hagejate poolt märgitud summad hageja I osas 60 eurot ja hageja II osas 50 eurot ülepaisutatud. Ei ole eluliselt usutav, et lastel kuluks igakuiselt hügieenile nii suur summa. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks hageja I osas 20 eurot ja hageja II osas samuti 20 eurot. 6.7 Kulutused koolile summas 28 eurot ja lasteaiale 80 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus arvestab, et hagi esitamise ajal käis hageja II lasteaias, kuid käesoleval ajal on mõlemad kooliealised. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. 6.8 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealistel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Kohus peab mõistlikuks kuluks riietele ja jalanõudele hageja I osas 50 eurot ja hageja II osas samuti 50 eurot. 6.9 Ka kulusid meelelahutusele ei saa pidada ebavajalikuks arvestades hagejate vanusega. On usutav, et igakuiselt teatud kulu meelelahutusele võib tekkida, nt käiakse kinos, sõprade sünnipäevadel jms. Samas pakuvad paljud meelelahutusasutused ka lastele ja peredele soodushindasid ning lastega ajaveetmine ja meelelahutuse pakkumine ei pea olema alati tasuline. Kohus peab mõistlikuks vabaaja kuluks 50 eurot mõlema hageja osas. 6.10 Kohus on seisukohal, et igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Mõlemad hagejad käivad aastaringselt xxxx rattaklubi rattatrennis 3 korda nädalas ning kooliaasta ajal xxxx ujumistrennis 3 korda nädalas. Mõlemad käivad ka õppeaasta ajal 1 kord nädalas robootikaringis ja/või keraamikaringis. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et hagejate igakuised kulud seoses rattatrenniga on kokku 72,50 eurot, s.h hageja I osas 45 eurot ja hageja II osas 27,50 eurot (MTÜ xxxx esitatud arve, tlk 68); kulud seoses ujumistreeninguga hageja I osas 50 eurot ja hageja II osas 45 eurot (tlk 69, 70); hageja II osas keraamikaring 50 eurot (tlk 73) ning hageja I osas robootikaring 32 eurot (tlk 74). Arvestades, et trennides ja huviringides (v.a rattatrenn) käiakse kooliaasta ajal (s.o eeldatavasti 9 kuud), siis on hageja I trennikulud/ hobitegevus põhjendatud igakuiselt 6 kokku 120 euro ulatuses (45 + 50*9/12 + 50*9/12) ja hageja II trennikulud/hobitegevus põhjendatud igakuiselt kokku 85,25 eurot (27,5 + 45*9/12 +32*9/12). Kohtul puudub kahtlus, et hagejad ei võiks oma treeningutega ka jätkata. 6.11 Hagejad on välja toonud hagiavalduses ka muud kulud 25 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on usutav, et aeg-ajalt võib tekkida ka vajadus teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole kaetud muude hageja nimekirjas märgitud kululiikidega. Ka nimetatud kulu suurus võib kuude lõikes erineda. Arvestades hagejate vanusega peab kohus mõistlikuks täiendavaks kuluks 25 eurot kuus. 6.12 Seega on hageja I igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud 616 euro ulatuses ning hageja II kulud 618,25 euro ulatuses).
2. Kostja on oma vastuväidetes välja toonud, et hagejad viibivad kostja juures 1/3 ajast ning sel ajal täidab kostja oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas 2-17-3660 on vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetatud ning antud hooldusõigus hagejate viibimiskoha, koolivaliku ja raviküsimustes üle laste isale (tlk 28-31). Tsiviilasjas 2-19-3950 on kostja ja A Üi vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt veedavad lapsed m.h emaga ja isaga nädalavahetusi 5 nädalaste tsüklite kaupa selliselt, et emaga 3 nädalavahetust ja isaga 2 nädalavahetust (vaheldumisi, s.t. tsükli esimene nädalavahetus emaga, siis isaga, jne) (tlk 39-40). Ema võtab lapsed nende kodust reedel kell 19 ja isa viib nad tagasi koju pühapäeval kell
3. Samuti on kokku lepitud suhtluskord koolivaheaegadel ja teatud tähtpäevadel, mil hagejad viibivad kostja juures ka pikemalt. Seega veedavad hagejad emaga ca 1/3 ajast, mis teeb keskmiselt 10 päeva kuus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 selgitanud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Sama lahendi p-s 23.4 on Riigikohus täiendavalt viidanud, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormatakse teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Kohus on seisukohal, et hagejate igakuised põhikulud ei vähene üksnes seetõttu, et hagejad viibivad ka teatud aja kuust kostjaga. Väheneda võivad üksnes toidukulud, eluasemekulud ning vaba aja kulud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta tasuks igakuiselt hagejate muude põhivajaduste eest või et vanematel oleks kokkuleppeid teatud kulude kandmise osas. Kostja on üksnes märkinud, et tellib hagejale I igakuiselt ajakirja Imeline Teadus ning soetab raamatuid, mänguasju, õppevahendeid, millega lapsed tegelevad ajal, mil nad ema juures on. Kohus on seisukohal, et erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine 7 ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h riided, ajakirjad), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vähendada eluasemekulusid, toidukulusid ja vabaaja kulusid 1/3 võrra, s.o hageja I osas summas 104,33 eurot (1/3 130 eurost + 1/3 133 eurost + 1/3 50 eurost) ja hageja II osas samuti summas 104,33 eurot (1/3 130 eurost + 1/3 133 eurost+ 1/3 50 eurost). Seega tuleks kostjal kanda hageja I kulusid summas 255,84 eurot (616-104,33=511,67/2) ja hageja II kulusid summas 256,96 eurot (618,25104,33=513,92/2). 8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on palunud menetluses elatist vähendada põhjusel, et ta ei ole suuteline elatist miinimumsummas tasuma, ilma et tema enese ülalpidamine ei kannataks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Käesoleval juhul ei ole kostja töövõimetu. Kostja töötab igapäevaselt raamatupidajana ettevõttes xxxx AS ning tema keskmine sissetulek on 6-kuulise perioodi jooksul (oktoober 2019 – märts 2020, sh puhkusetasud ja preemiad) olnud 1659,76 eurot. Nimetatut kinnitab ka kostja konto väljavõte (tlk 82). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostja töötasu on perioodil 13.04 – 13.07.20 30% võrra vähendatud (tlk 83). Perioodil 27.01.2020 kuni 27.07.2020 on kostja keskmine töötasu olnud summas 1494 eurot (tlk 130- 134). Samuti omab kostja kinnisvara, so xxxx elumaja, mis on ühtlasi kostja elukohaks (tlk 195). Kinnisasja koormab hüpoteek AS SEB Pank kasuks summas 180 000 eurot. Kostja on välja toonud ka oma igakuised kulutused koos tõenditega, s.o igakuine eluaseme 8 laenutagasimakse AS-le SEB Pank 444,21 eurot (tlk 86); igakuine laenukindlustuse makse AS-le SEB Pank 39,20 eurot (tlk 87); eluaseme igakuine kohustuslik kindlustus 21,72 eurot (tlk 88); eluaseme igakuiste elektriteenuste kulud 89,30 eurot (tlk 89, 90); eluaseme igakuised küttekulud küttematerjalile 109,20 eurot (kulu aastakohta, tlk 91); eluaseme igakuise prügiveo kulud 2,99 eurot (kulu poolaasta kohta tlk 92); eluaseme igakuise veeja kanalisatsiooni kulu 16,30 eurot (tlk 93); sideteenuste igakuised kulud 37,99 eurot (tlk 94); igakuised elatismaksed vanimale lapsele, Miina Karandi, 50 eurot (tlk 96). Samuti on kostja välja toonud, et katab hagejatega seonduvaid kulutusi ka ajal, mil lapsed viibivad temaga, so käib lastega teaduskeskustes, bowlingut mängimas, kinos, xxxx jmt, olles seejuures kulutanud viimasel poolaastal lastele selliste kulude tarbeks kokku 163,05 eurot, so 27,20 eurot kuus (so ca 13,60 eurot lapse kohta; tlk 97-103). Lisaks tellib kostja hagejale I igakuiselt ajakirja Imeline Teadus, mille kulu on 6 eurot kuus (tlk 104, 105). Kuigi kostja ei ole täiendavalt tõendeid muude võimalike igakuiste kulude osas esitanud, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostjal võivad tekkida igakuiselt täiendavad kulud toidule, riietele ja jalanõudele, hügieenile, ravimitele ning transpordile. Nimetatud kulud on osaliselt nähtavad ka kostja pangakonto väljavõtetest. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks ja eluliselt usutavaks, et kostja igakuised vajalikud kulud moodustavad kokku ca 1000 eurot. Kohtu hinnangul on kostja võimeline teatud kuludelt hagejate vajaduste nimel kokku hoidma (nt sideteenuste kulud). Kuna kostja keskmine sissetulek on ca 1500 eurot, siis on kohus seisukohal, et kostja ei ole võimeline elatist mõlemale hagejale kokku üle 500 euro tasuma, ilma et tema enese ülalpidamine ei kannataks. 9. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-165-12 selgitanud, et juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb mh arvestada ka seda, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 18; 3-2-1-118-12, p 15). Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest nähtuvalt on hagejate seadusliku esindaja igakuine töötasu 3038,92 eurot (tlk 150-170). Lisaks nähtuvad kontolt ka suuremad maksed kolmandatelt isikutelt. Võrreldes laste isa ja laste ema majanduslikku olukorda, eeskätt nende igakuiste sissetulekute proportsioone, ilmneb, et laste isa igakuine sissetulek on kostjast tunduvalt suurem. Kohtu hinnangul võimaldab seega hagejate seadusliku esindaja majanduslik olukord anda hagejatele suuremas ulatuses ülalpidamist, kui kostja oma. 9

1. Tuginedes kostja majanduslikule seisundile ja asjaolule, et hagejate seadusliku esindaja majanduslik olukord võimaldab anda hagejatele suuremas ulatuses ülalpidamist, siis peab kohus vajalikuks kalduda kõrvale elatise tasumise proportsioonist, vähendades kostja kohustust elatise tasumisel ca 20 % ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on mõistlikuks elatise tasumise suuruseks seega hageja I osas 200 eurot ning hageja II osas samuti 200 eurot.
2. Kostja on menetluses viidanud, et laste isale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul elatise väljamõistmisel arvestada ka laste isale laekuva lastetoetusega. Erandlikuks asjaoluks on võimalik kohtu hinnangul lugeda olukorda, kus kostja ei ole suuteline mõlemale hagejale elatist üle 500 euro tasuma. Samuti saab kohus arvestada, et hagejate isal on suuremad sissetulekud kui kostjal. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõlema hageja osas vähendada elatist täiendavalt 30 euro võrra (s.o ühe vanema osa makstavast lastetoetusest; 60/2).
3. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul täiendavad alused elatise vähendamiseks. Iseenesest on õige, et mitme lapse puhul võivad olla teatud kulud väiksemad mastaabisäästu tõttu. Samas on suurem osa kulusid seotud hagejate isikuga ning ei ole seega vähendatavad (s.h nt eluasemekulud, koolikulud, trennikulud).
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb mõlema hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 29.02.2020 summas 170 eurot, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
5. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.03.2019 kuni 29.02.2020 kokku summas 6568 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 10 elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 16.08.2019 e-kirjaga on hagejate seaduslik esindaja nõudnud kostjalt elatise tasumist Eesti riigi poolt määratud miinimumi ulatuses alates 08.2019 (tlk 4). Puuduvad tõendid, et hagejad oleksid elatist täiendavalt enne või pärast seda kuupäeva nõudnud. Samas ei välista järjepidev elatise nõudmata jätmine hagejate nõudeõigust. Käesoleval juhul arvestab kohus aga asjaoluga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib käesoleval juhul asetada kostjat raskesse majanduslikku olukorda ning kannatada võivad saada hagejate igakuised elatise maksed. Kostja ei ole majanduslikult suuteline elatist suuremas summas tasuma. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hagejad on viibinud tagasiulatuval perioodil ka kostjaga ning seega on kostja osaliselt ka oma ülalpidamiskohustust nimetatud perioodil täitnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. 15. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 11 Menetluskulud 16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 12