KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2021.a, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja arutati 15.02.2021, 16.02.2021, ja 18.02.2021.a. avalikul kohtuistungil
§ 286-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Maakohtu 06.12.2019 kohtuotsus 1-18-8383, millega mõisteti süüdi R. O. Kar
S § 263 lg 1 p 1 järgi (tõendid lk 2- 10), milles Heini Lein andis ütlusi. Kohus leidis, et Lein ütlused on ümber lükatud teiste tunnistajate ja kannatanu ütlustega.
§ 286
-1, § 296 alusel vastu võetud 20.11.2019 kohtuistungi protokoll kriminaalasjas 1-18-8383 (tõendid lk 11-18), kus ka Heini Lein andis tunnistajana ütlusi. 02.09.2017 südaöö paiku sõitis ta koos O.ga Iisaku baari X. Tema oli autos, magas. Kella 3 paiku nägi, et O. tuli välja ja ta sõitis uksele lähemale. Väljas istus pingi peal kannatanu ja R. ütles talle möödaminnes midagi, kuid algust ta ei kuulud. Lõpus oli, et kui ma ka 4 last ära sünnitanud, oleks ka selline. Naine hõikas „Mis sa mulle ütlesid?“ ja tõusis püsti. O. istus autosse, pani turvavöö kinni. Teine meesterahvas istus tagaistmele. Naine tõmbas ukse lahti ja kordas „Mis sa mulle ütlesid?“ Naine hakkas kätega vehkima ja R. teda blokkima. R. tõmbas ukse kinni ja nad hakkasid aeglaselt liikuma, kuid naine avas taas ukse, nii kolm korda jäljest. Kui O. autosse istus oli tal käes plasttops tumeda joogiga ja friikartulid. R. autost enam ei väljunud. Ta ei näinud, et R. oleks naist löönud. Ta vaatas vahepeal teele, et kedagi mitte alla ajada. Kui nad hakkasid ära sõitma, siis naine taandus paar meetrit, ei näinud tema kukkumist, jäi seisma jalgadele. Veel tõmbas ukse lahti meesterahvas, kuid O. tõmbas ukse kinni ja nad sõitsid ära.
§ 286
-1, § 296 alusel vastu võetud 25.09.2017 tunnistaja Heini Lein ülekuulamise protokoll kriminaalasjas 17244001010 (tõendid lk 19-22), milles andis ütlusi 03.09.2017 öösel Iisakus baari X. juures toimunu kohta. Kella 2-3 ajal öösel väljus R. O. baarist koos T.. Ta sõitis baari ette. Auto juurde liikudes rääkis R. terrassi pingil istuva naisega. R. ütles naisele „Kui mina oleks ka neli last ära sünnitanud – siis ma oleks ka selline.“ Naine vastas „Mis sa mulle ütlesid?“ ja tõusis püsti. R. ja T. istusid autosse. R. istus eesistmele ja kinnitas turvavöö. Naine tõmbas esiukse lahti ja küsis „Mis sa ütlesid?“. R. vastas „Mine ära. Pane uks kinni.“ R. üritas naist eemale lükata ja ust sulgeda, naine vehkis kätega R. suunas. Kui ta ukse sulges ja nad hakkasid liikuma, avas naine taas ukse ja R. üritas seda sulgeda. Nii vähemalt kolm korda. Siis jooksis auto juurde meesterahvas ja küsis eelneva intsidendi kohta. R. tõmbas ukse kinni ja nad sõitsid ära.
§ 286
-1, § 296 alusel vastu võetud karistusregistri väljavõte süüdistatava kohta (tõendid lk 23), et isikul pole kehtivaid karistusi.
§ 296
alusel vastu võetud tõend Heini Lein tulu kohta (tõendid lk 24-25), et tema
- a keskmiseks päeva sissetulekuks oli 39,19 eurot. Tunnistaja V. K. andis ütlusi, et oli O. ja V. vahel toimunu ajal baaris, pani asju kokku. O. pani joogitopsi laule ja läks ära. Baarileti ääres olid selle naise vend ja mees. Ta läks paari minuti pärast välja, R. oli juba ära sõitnud, neiu oli maas. Eelmine kord öeldi, et mees ja vend nägid seda kõike pealt, temalt videosalvestust ei võetud. U. V. on selle naise mees ja ei saanud konflikti ajal väljas olla. M. M. on selle naise õde vist ja A. M. vend. O. ei olnud väga purjus, ega agressiivne, käes oli mingi tops, kui temaga hüvasti jättis. Viinapudelit ta temal käes ei näinud. Ta ei saanud baarist sel ajal enam viina osta, kuna kellaaeg oli läbi. Alkoholi müüakse neil vaid plasttopsidega. Väljas nägi M. V.t, kes oli väga purjus. Kannatanu õde magas välikohvikus laua taga, mõni Iisaku poiss oli, kaugemal parklas oli seisvas autos tütarlaps. Enamus inimesi oli lahkunud. M. nuttis, et oli millegiga haiget saanud, ei usu, et teda löödi pudeliga. Pudelit maas ei näinud. Tunnistaja vastas süüdistatava küsimustele, et kui ta väljus baari uksest, siis vasakul oli kohe neiu maas, parklas, muru platsi poole, enne maanteed, enne pööret. U. ja kannatanu on muidu head inimesed, kui on kained, aga joobes see naine on konfliktne ja tookord oli ta väga purjus. Kaitsja taotlusel KrMS § 296 alusel vastu võetud sõiduauto Audi reg nr XXX registreerimistunnistus (tõendid lk 26). Kaitsja taotlusel KrMS § 297 alusel vastu võetud fotod sündmuskohast, kus seisis A. R. auto (tõendid lk 27-29). Süüdistatav Heini Lein end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning andis ütlusi, et 02.09 helistas O. ja palus viia ta pubisse. Nad jõudsid kohale kella 24 või 01 ajal öösel. Auto oli Audi A8, mis kuulus R. õe endisele mehele. Fotodel on sama auto. Ta parkis parkla äärde. Paar autot oli seal veel. Kella 3 ajal tuli R. korraks auto juurde, koputas, et paneks auto valmis, et sõidame varsti ära. Ta sõitis pubi ette. M. V. seisis pubi ees veranda juures, O. tuli mööda ja ütles midagi sarnast, et „oleks ma ka 4 last ära sünnitanud, siis ma oleks ka selline“. Tundus, et ta naeratas, ei tea, kas see oli sarkastiline nali või solvang. M. V. ilmselt käsitles seda solvanguna, sest ta röögatas „mis sa mulle ütlesid!“ O. ei reageerinud sellele ja tuli otse autosse. O. pani turvavöö kinni, käis klõps. Kui O. oli autosse tulnud koos sõbraga, siis M. V. avas ukse ja küsis, et mis sa ütlesid ja tuli nagu poole kehaga autosse sisse ja tahtis O.t küünistada. R. üritas seda tõrjuda ja ust kinni saada, mingi hetke pärast üritasid ära sõita. Mõne sekundi pärast tõmmati uuesti uks lahti sama naisterahva poolt ja nii 3 korda. Siis tuli veel mees ja nad üritasid uuesti umbes meetri sõita ja siis see mees tõmbas ka ukse lahti ja peale seda, kui O. või mees ukse sulges, siis nad sõitsid minema. Ta ei näinud, et O. oleks vahepeal autost välja läinud. Ta vaatas tee peale ja üritas vahepeal ka uksi lukku panna, kuid ei leidnud nuppu. Ta ei näinud, et O. oleks löönud pudeliga. Ta nägi, et kannatanu liikus paar sammu tagasi ja jäi püsti seisma. Patrull peatas neid Iisakust Jõhvi poole sõites ja ütles, et Iisiku baari juures oli kaklus. Neid peeti kinni. Eeluurimisel käis jutt kogu aeg pudelist ja seepärast ta ütles, et ta ei näinud pudelit O. käes. Siis ta ei öelnud topsist ja friikatest midagi, kuna ei tundunud tähtis. Parklas polnud tema ees ega taga teist autot. Süüdistatav vastas prokuröri küsimustele, et O. istus ära sõites kõrvalistmele. Olukord baari ees toimus väga ruttu, mõned sekundid. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Heini Lein tegu temale esitatud süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi pole tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtu hinnangul kaitsja poolt kohtuistungil esitatud tõendid – sõiduauto tehnilise passi koopia ja hiljem tehtud fotod sündmuskohalt, ei anna tõenduslikku teavet käesolevas kriminaalasjas, sest 03.09.2017 kella 3.00 paiku Iisaku alevikus baari „X.“ juures toimunu on tuvastatud 06.12.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-18-
- Kohus kõrvaldab tehnilise passi koopia ja fotod tõendikogumisest välja. Ülejäänud kohtule esitatud ja kohtuistungil uuritud tõendeid loeb kohus usaldusväärseteks ja tugineb kohtuotsuse tegemisel kogutud tõenditele. Heini Lein ei tunnistanud enda süüd. KarS § 320 lg 1 süüteokoosseis on koosseisutüübilt formaalne ja omakäeline kuriteokoosseis. Objektiivne külg seisneb süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmises. Valeütlus seisneb tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude teadvas moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Süüteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st isik peab olema teadlik, et ta annab vale sisuga ütluse. Heini Leina süüdistatakse selles, et 25.09.2017 Jõhvis Rahu 38 Ida prefektuuris kriminaalmenetluse nr 17244001010 eeluurimisel ja 20.11.2019 Jõhvis Kooli 2a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas sama menetluse üldmenetluse istungil Heini Lein andis tunnistajana ütlusi, mis olid R. O. huvides ja R. O.t õigustavad. Nimelt andis ütlusi, et R. O. istus autos juhi Heini Lein kõrval, turvavöö oli kinni ning kui naisterahvas vähemalt kolmel korral avas ja sulge autoukse, O. püüdis eemale lükata auto juures olevat naisterahvast, R. O. ei väljunud autost, oli kogu aeg istmel. Lööki ei näinud, naine ei kukkunud, jäi seisma. 06.12.2019 Viru Maakohtu otsusega mõisteti R. O. süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdistuses toodud mahus sh selles, et R. O. väljus autost ja lõi kannatanu V.t paremas käes oleva viinapudeliga ühel korral pähe, nii et kannatanu kukkus maha. Otsuse kohaselt tunnistaja Lein ütlused ei haaku teiste tõenditega ning tunnistaja Lein ütlused jäeti osaliselt tõendikogumist välja. Lein andis kohtueelses ja kohtulikus uurimises tunnistajana teadvalt vale ütlusi eesmärgiga vabastada R. O.t vastutusest. Teadvalt vale ütlus seisnes selles, et O. ei väljunud autost, ei löönud kannatanut, mispeale kannatanu ei kukkunud. Kohus on seisukohal, et ütluste lahknemine neist tõenditest, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda veel valeütluste andmist (RKKKo nr 3-1-1100-07 p 7 ja 3-1-1-81-00 p 7.1). Süüdistuse kohaselt seisneb teadliku valeütluse esitamine selles, et H.Leina sõnade kohaselt O. ei väljunud autost,ei löönud kannatanut ning et kannatanu ei kukkunud. Kohtu hinnangul omasid Heini Leinale etteheidetavad valeütlused (sõnad, mis lahknesid tõenditest, mis kohus luges usaldusväärseteks) tõenduslikku tähtsust tõe tuvastamisel R.O. kriminaalasjas ning juhul, kui tuvastatakse, et H.Lein on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused teadlikult, siis tema teos esineksid KarS § 320 kuriteo koosseisu tunnused. Kuid kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab, et H.Leina ei andnud teadvalt valeütlusi ning tema teos puuduvad kuriteo koosseisu tunnused. Asjaolud, mis leidsid aset 03.09.2017 kella 3.00 paiku Iisaku alevikus baari „X.“ juures on tuvastatud 06.12.2019 kohtuotsusega ning kohus ei hakka siinjuures neid kordama. Kuid kohus pöörab tähelepanu sellele, et enamus sündmustega seotud inimestest olid alkoholijoobes – kannatanu M. V. (tunnistaja V. K.i ütluste kohaselt oli ta tugevas alkoholijoobes), tunnistajad M. M., L. J., J. R. ja A. M., ning olid omavahel seotud (lähedased inimesed). Heini Lein vastupidi oli kaine autojuht, tuli baari juurde 03.09.2017 kella 00.00 ja 01.00 vahel R.O. palvel. Ta ootas R.O.t tema autos, vahepeal magas. Tuleb arvestada ka H.Leina ütlusi osas, et kui R. O. istus autosse ja kannatanu tuli auto juurde ning hakkas ust avama, püüdis süüdistatav mitu korda ära sõita, vahepeal vaatas tee peale ning üritas uksi sulgeda. H. Lein seletas, et ta ei jälginud kogu aeg toimunut. Kohtu hinnangul, arvestades, et H.Lein juba mingi aeg ootas R.O.t autos ning oli kaine, on eluliselt usutav, et ta võis eriti mitte pöörata tähelepanu selle, mis toimub ebakainete inimeste vahel. Ta püüdis ära sõita ja sellele oligi tema tähelepanu pööratud. H.Lein andis ütlusi, et ta ei näinud, et kannatanu (M.V.) oleks kukkunud – „mina nägin, et ta jäi jalgadele, liikus paar sammu tagasi. Mina keskendusin sõidule, peeglisse ei vaadanud“. 06.12.2019 Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas 1-18-8383 tuvastas kohus järgmist (kohtuotsuse lk 12
(16), toimiku lk 7 teine poolt). „Selle peale väljus R.O. autost ja lõi ühel korral kannatanut viinapudeliga pea piirkonda. Seejärel istus R. O. tagasi oma autosse ja lahkus sündmuskohalt…. Süüdistatavalt saadud löögist kukkus kannatanu maha, tundes seejuures füüsilist valu.“ Kohtuotsuses on toodud ka kannatanu ja tunnistajate ütlused kannatanu kukkumise kohta, kuid kohus ei hakka neid kordama. Süüdistatav ise ei välista, et kannatanu võis kukkuda maha, kuid ta väidab, et viimasena nägi ta M.V. jalgades seismas, kes hakkas tahapoole sammuma. Rohkem ta ei vaadanud kannatanu peale. Nii tunnistajate, kannatanu ütlustega kui ka kohtuotsusega pole tuvastatud, kas kannatanu kukkus kohe peale lööki või see võis toimuda mõne sekundi jooksul peale lööki, millal kannatanu oli veel jalgadel ja teda nägi H.Lein. Seega ei ole kogutud tõenditega ümber lükatud süüdistatava ütlusi, et ta ei näinud kannatanu kukkumist. Süüdistatav andis ütlusi, et autos R.O. „püüdis eemale lükata auto juures olevat naisterahvast“, samuti et R.O. ei väljunud autost (vähemalt H.Lein seda ei näinud) ja ei näinud, et R.O. oleks M.V. pudeliga vastu pead löönud. Arvestades, et H.Lein istus sõiduautos roolis, R.O. ja M.V. vaheline konflikt toimus kõrvalistuja esiukse juures (kõrvalistmel istus veel R.O., kes selleks, et väljuda autost ja lüüa kannatanut, pidi vähemalt pöörama juhi poole seljaga ja takistama vaadet) suure tõenäosusega võis H.Lein mitte näha konkreetseid M.V. ja R.O. tegevusi, sh ka seda, kuidas R.O. lõi kannatanut vastu pead. Asjaolu, et H.Lein ei näinud lööki, ei muuda tema ütlusi valeütlusteks. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis lükkavad ümber H.Leina kaitseversiooni. Pole tuvastatud, et H.Lein pidi lööki nägema ja eeluurimisel ja kohtuistungil tahtlikult moonutas tõendamiseseme asjaolusid ning andis teadvalt valeütlusi. Ehkki asjaolu, et autojuht ei näe, kas kõrvalistmel olev inimene väljub autost või mitte, tundub kahtlane, kuid arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid peab kohus võimalikuks, et autojuht, kes keskendus teistele asjadele, võis toimunus eksida. H.Lein seletas, et kõik toimus väga kiiresti, ta tahtis ära sõita, tegeles autos teiste asjadega ja kohtu hinnangul (nagu on juba öeldud) võis mitte märgata konkreetseid R. O. tegevusi, kas ta väljus mingiks hetkeks autost või mitte. Süüdistatav väidab, et R.O., istudes autosse, kinnitas turvavööd. Kas kinnitas R.O. turvavööd või mitte, võivad teada ainult autos tol hetkel viibinud inimesed – R.O. ja H.Lein, teised seda näha ei saanud. Selleks, et autost väljuda, tuleb vajutada nupule ja teha turvavöö lahti. Seega nii objektiivse asjaoludega kui ka isiklikke tõenditega ei ole kummutatud H.Leina ütlused, et R.O. kinnitas turvavööd kui istus autosse. Kohtuistungil selgitas H.Lein, et O.l oli autosse istudes käes joogitops ning friikartulid, pudelit polnud. Kuna eeluurimisel käis jutt kogu aeg pudelist, siis ta ütleski, et ei näinud O. käes midagi, pidades silmas pudelit. Tops ja friikartulid meenusid hiljem. Naisterahvas oli agressiivne ja üritas autosse tungida ning O.t küünistada või lüüa. O. blokeeris naise lööke ning H.Lein ei näinud, et O. oleks naist löönud. Kõik toimus väga kiiresti, mõnede sekundite jooksul. H.Lein vaatas enda sõnul korduvalt kõrvale, et mitte sõita kellelegi otsa ning samuti püüdis ta leida nuppu, millega lukustada uksed. Samuti kinnitas kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja V. K., et O.l oli baarist lahkudes käes tops ning alkohoolseid jooke müüakse neil ainult topsiga, mitte pudeliga ning selleks ajaks oli ka alkoholi müügi aeg juba läbi. Ta väljus paar minutit pärast O. lahkumist ja nende autot juba polnud väljas. Tunnistaja ei näinud väljas ka mingit pudelit, millega oleks kannatanut löödud. Seega leiab kohus, et pole millegigi antud asjas tõendatud, et Heini Lein pidi nägema R.O. käes pudelit, millega ta lõi kannatanut. Samuti peab kohus usutavaks seda, et kõrvalistmel toimunud kähmluse ajal oli roolis olnud Lein keskendunud pigem auto ümber olevatele inimestele, et neile mitte otsa sõita ning võis mitte märgata, et O. väljus korraks autost või lõi kannatanut. Samuti on usutav Lein poolt öeldu, et ta üritas leida tema jaoks võõrast autost üles nupu, kus oleks võimalik lukustada auto uksed, seda olukorras, kus naisterahvas tõmbas korduvalt agressiivselt meelestatuna lahti auto ust ning vehkis kätega kõrvalistmel istunud O. poole. Lein sooviks oli kohtu arvates võimalikult kiiresti lahkuda tekkivast konfliktolukorrast, lukustades seejuures ka auto uksed, et naisterahvas ei saaks neid jälle lahti tõmmata. Ka selles situatsioonis võis Lein mitte märgata, et O. väljus korraks autost või lõi kannatanut. Viru Maakohtu 06.12.2019 otsusega tuvastati, et R. O. väljus autost ja lõi kannatanu V.t paremas käes oleva viinapudeliga ühel korral pähe, nii et kannatanu kukkus maha. Samas leiab kohus, et antud juhul ütluste lahknemine neist tõenditest, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda veel valeütluste andmist. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et Heini Lein andis sisuliselt üheseid ütlusi nii eeluurimisel, kui ka kohtus – ta ei muutnud, ega moonutanud neid. Ta rääkis seda, mida vahetult koges. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 320 koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st peab olema teadlik, et ta annab vale sisuga ütlusi. Käesolevas asja pole kohus tuvastanud, et isik oleks teadlikult andnud valeütlusi. H.Lein selgitas nii eeluurimisel kui ka kohtus seda, mida ta nägi ja koges ning kohtu arvates andis ta ka usutava seletuse selle kohta, miks ta ei näinud, kuidas O. väljus sõiduautost ja lõi kannatanut. Isikul puudus tahtlus anda valeütlusi. Tegu on lihtsalt ütluste lahknemisega, mille eest ei saa võtta isikut vastutusele KarS § 320 järgi. Kohus leiab, et Heini Lein tuleb süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista KarS § 320 lg 1 järgi. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 181 sätete kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kaitsja Allan Valk esitas 18.02.2021 kohtule taotluse hüvitada Heini Leinale tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 2520 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja ühe töötunni hind 144 eurot (koos käibemaksuga). Katsja tasu arvestus: Kaitse kahtlustatavana ülekuulamisel, toimikuga tutvumine, taotluse koostamine prokuratuurile täiendavateks menetlustoiminguteks 3h; süüdistusaktiga tutvumine, kaitseakti koostamine, kaitse eelistungil 2,5h; kohtumenetluseks ettevalmistumine
(3h); kaitse kohtuistungitel 3h; tunnistaja küsitlemiseks ettevalmistumine, kaitsja kohtukõne teeside koostamine, kliendi konsultatsioonid 6h. Kokku 17,5 tundi. Taotlusele olid lisatud ka kaks arvet ning kaks tasumise dokumenti. Süüdistatava Heini Lein poolt valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 2520 eurot on põhjendatud täielikult, kuna kohtu hinnangul on nimetatud summa mõistlik ja põhjendatud, arvestades eelkõige kaitsja poolt menetletavas kriminaalasjas tehtud töö mahtu. Hüvitada Heini Leinale tema poolt valitud kaistjale makstud tasu summas 2520 eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 311, 312, 314, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik