Obsah (6)

§ 5§ 230§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7973 Tsiviilasi A. A.i hagi Estonian

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 2-20-7973

1. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping nr 0417/1 (tl 17), mille kohaselt hageja töötas kostja juures bussijuhina. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on töölepingu kirjalikult 01.05.2020 üles öelnud ning töötaja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, sh kas esinesid TLS § 88 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning kas võimalik hagejapoolne töölepingu rikkumine oli piisavalt raske, õigustamaks töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta.
2. TLS § 95 lg-s 1 on sätetatud, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Riigikohus on
3. aprilli
4. a otsuses nr 3-2-1-21-14 (p 11) leidnud, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, see ei ole tingimuslik ja hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Samuti on ülesütlemisavalduses toodud ülesütlemise põhjus.
5. Olukorras, kus ülesütlemisavaldus on kätte saadud ja seega ka kehtivaks muutunud, on teisel poolel TLS § 105 lg 1 järgi õigus vaidlustada ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja on tähtaegselt kostja ülesütlemisavalduse vaidlustanud.
6. Tööleping on 01.05.2020 ülesütlemisavaldusest (tl 4) nähtuvalt üles öeldud TLS § 88 lg 3 alusel. TLS § 88 lg-s 3 on sätestatud, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus märgib, et TLS § 88 lg 3 ei ole iseseisev alus ülesütlemiseks, vaid selle sättega on täpsustatud hoiatuse eelnemise vajadust. Tegelikuks aluseks töölepingu ülesütlemisel praegusel juhul oleks saanud olla TLS § 88 lg 1 p 3, millele kostja tugines ka oma vastuses. Selle sätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
7. Kohtul tuleb tuvastada, kas esines selline töötajapoolne kohustuse rikkumine, mis saaks olla aluseks töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Ülesütlemisteates on välja toodud etteheidetava teona see, et hageja ei müünud 01.05.2020 H. V.ile piletit, kuigi H. V.il puudus tasuta sõidu õigus, samuti ei täitnud töötaja tööandja selget korraldust mitte lubada samal isikul kommertsliinil tasuta sõita.
8. Poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 0417/1 (tl 17) punkti 2.3 järgi asus töötaja tööle bussijuhi ametikohale ning punkti 6.3 kohaselt kohustus töötaja töötama töölepingus loetletud tingimustel ning täitma muid kohustusi, mis on sätestatud Eesti Vabariigi seadustega ja ettevõttesiseste dokumentidega. Vaidlus puudub selles, et liin, millel hageja bussijuhina töötas, oli kommertsliin. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 67 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on sõitja kohustatud liiniveol bussiga omama ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama, vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma ning esitama ühissõidukijuhi või muu kontrollimisõigusega isiku esimesel nõudmisel 4 2-20-7973 pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi. ÜTS § 67 lg 2 järgi peab ühissõidukijuht liiniveol, välja arvatud eriotstarbelisel liiniveol, väljastama sõitjale nõuetekohase ja kehtestatud hinnale vastava paberpileti.
9. Esmalt käsitleb kohus rikkumist, millele on viidatud 01.05.2020 ülesütlemisavalduses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et H. V.il oleks olnud tasuta sõidu õigus vaid juhul, kui ta olnuks jätkuvalt kostja töötaja. Kostja väite kohaselt jättis hageja H. V.ile pileti müümata tol päeval kahel korral, s.o 11.30 väljunud liinil Tallinn-Pärnu ning 15.45 väljumisega liinil Pärnu-Tallinn. H. V. on oma 15.05.2020 tunnistuses/seletuskirjas (tl 23) kinnitanud, et teavitas hagejat enne hommikul Tallinnast bussi väljumist sellest, et H. V. enam kostja juures ei tööta. Seega loeb kohus tõendatuks, et juba esimesele väljumisele eelnevalt oli hageja teadlik sellest, et H. V.il puudub tasuta sõidu õigus. Hageja on leidnud, et H. V.i seletuskiri ei ole usaldusväärne tõend, kuna hagejale on väidetavalt saanud teatavaks, et H. V.i survestati dokumenti allkirjastama. Kohtu hinnangul ei ole taoline väide põhjendatud ning seda kinnitab ka H. V.i 22.10.2020 kinnitus (tl 37). Kohus märgib, et ka juhul, kui käsitleda H. V.i tunnistust/seletuskirja ebausaldusväärse tõendina ning sellega asja lahendamisel mitte arvestada (kohus siiski arvestab tõendiga), ei muudaks see asja lahendamise tulemust, kuna hagi rahuldamata jätmise aluseks olevad asjaolud on tõendatud poolte sõnumivahetusega.
10. Poolte vahelisest sõnumivahetusest (tl 4) nähtub, et kostja juhatuse liige P. K. on 01.05.2020 kell 15.25 (s.o enne 15.45 liini väljumist) saatnud hagejale sõnumi, mille kohaselt H. V. enam kostja juures ei tööta ja tal puudub tasuta sõidu õigus kostja bussides. Hageja on selle peale 15.29 kostjale vastanud, et “kui leping on kehtiv, siis töötab“. 15.45 väljus liin Pärnu-Tallinn (tl 26). Kostja kinnitas 15.51 sõnumis hagejale: „Kui anname teada, et H. V.i ei tööta meil, siis see on ettevõtte juhi korraldus. Korraldustele mitte allumine on alus töölepingu lõpetamiseks. H. V. ei saa tasuta sõita, see on Estonian Lines OÜ korraldus“. Ka H. V.i tunnistusest/seletuskirjast (tl 23), nähtub, et hageja oli 15.45 väljumisel teadlik sellest, et H. V. 01.05.2020 seisuga enam kostja juures ei töötanud. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud vestlusest selgelt, et kostja on enne liini väljumist teavitanud hagejat sellest, et H. V.iga on tööleping lõpetatud ja tal puudub tasuta sõidu õigus. See, kas H. V.i töölepingu lõpetamine oli õiguspärane või mitte, ei puutu hagejasse. Hagejal puudus õigus asuda hindama teise isiku töölepingu lõpetamise põhjendatust. Lisaks hageja teavitamisele tasuta sõidu õiguse puudumisest on kostja esindaja andnud selles sõnumivahetuses hagejale selge korralduse mitte lubada H. V.il tasuta sõita. TLS § 15 lg 1 järgi on töötaja kohustatud täima oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Sama paragrahvi lg 2 p-dest 1, 3 ja 5 tuleneb, et kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Kohus leiab, et hageja on kostja töötajana oma töökohustusi rikkunud. Rikkumine seisnes selles, et olles teadlik H. V.i tasuta sõidu õiguse puudumisest, ei müünud hageja H. V.ile kahel korral piletit ning lubas tal kommertsliinil tasuta sõita. Samuti eiras hageja tööandja korraldust mitte lubada H. V.il tasuta sõita. Kohus märgib, et isegi kui hagejal võis olla segadus selles, kas H. V.iga oli 01.05.2020 kella 15.29 seisuga tööleping lõpetatud või mitte (tema viide kehtivale lepingule), siis kostja kella 15.51 sõnum ei jätnud enam mingit ruumi tõlgendamiseks. Hageja pidanuks selle sõnumi saamise järgselt kostja korralduse täitma ning H. V.ile pileti müüma. 5 2-20-7973
11. Järgmisena tuvastab kohus TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt, kas ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Töötaja leiab, et ülesütlemisavaldusele ei eelnenud hoiatust. Tööandja leiab, et ülesütlemisavaldusele eelnes hoiatus. Kohus nõustub tööandja väitega. Kostja 15.51 kirja hagejale tuleb kohtu hinnangul käsitleda tööandja hoiatusena. Selles on selgelt välja toodud, et tööandja korraldustele mitteallumine on töölepingu lõpetamise põhjuseks. Riigikohus on 21.06.
12. a lahendis nr 3-2-1-65-17 (p 18) viidanud, et kolleegium on varem selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Samuti on kolleegium leidnud, et tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu
13. märtsi
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13;
15. septembri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu
17. märtsi
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Kohus leiab, et praegusel juhul on tööandja oma hoiatuses selgelt avaldanud tahet öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Hagejale on selgelt antud võimalus oma käitumist parandada. Hageja, vaatamata hoiatusele, oma käitumist ei parandanud ning jätkas töölepingu rikkumist, mitte müües H. V.ile piletit. Selleks oli tal võimalus ka järgnevates peatustes. Töölepingu ülesütlemine toimus 01.05.2020 kell 19.42 (tl 4), s.o pärast seda, kui tööandja oli töötajat hoiatanud ja töötaja jätkanud korralduste eiramist.
19. Kohus on seega tuvastanud, et tõendatud on hagejapoolne kohustuse rikkumine, mis seisnes töötaja kohustuste rikkumises ja tööandja korralduste eiramises. Kuna kohus on tuvastanud, et ülesütlemisele eelnes tööandja hoiatus, puudub vajadus tuvastada, kas rikkumise määr võiks olla piisavalt raske, täitmaks TLS § 88 lg 1 p 3 eeldused töölepingu ülesütlemiseks ja seda ilma etteteatamise tähtajata.
20. Kohus leiab, et isegi, kui ülesütlemisele ei oleks eelnenud tööandja hoiatust, saaks ikkagi jõuda järeldusele, et tegemist oli TLS § 88 lg 3 teise lause kohase olukorraga, kus hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kui bussijuhi üheks põhikohustuseks on piletite müük ning kostja väite kohaselt sõltub kommertsliinide tulu üksnes piletimüügitulust (hageja ei ole seda väidet vaidlustanud), siis saab korralduse eiramist tasuta sõidu mittevõimaldamiseks lugeda kohtu hinnangul raskeks rikkumiseks. Seda enam, et välja ei ole toodud ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas H. V.ile pileti müümist- peale hageja väidetava veendumuse, et töölepingu lõpetamine H. V.iga ei olnud õiguspärane.
21. Kostja on tuginenud vastuses ka sellele, et hagejale on varasemalt tehtud 14.04.2020 hoiatus (tl 18) töökohustuste rikkumise eest. Rikkumine seisnes hageja poolt 31.03.2020 autoroolis suitsetades avarii põhjustamises ning 04.04.2020 lubatud sõidukiiruse ületamises, millega kaasnes hoiatustrahv tööandjale. 31.03.2020 rikkumine on tõendatud liiklusõnnetuse teatega ja seletusega (tl 19 ja 20), millest nähtuvalt on hageja tunnistanud end süüdi tagurdamisel otsa sõitmises; samuti on see tõendatud kostja 08.09.2020 seisukoha lisaga 3, bussikaamera salvestus (esitatud 30.12.2020). Kiiruse ületamine 04.04.2020 on tõendatud 07.04.2020 trahviteatega (tl 21). eeltoodud rikkumised on käsitletavad TLS § 15 lg 1 p-st 5 tuleneva kohustuse rikkumisena, s.o mõlemal juhul on seatud ohtu tööandja vara ning kiiruse ületamise korral on ohustatud ka sõitjate elu ja tervist. Tööandja on 14.04.2020 hoiatuskirjas hagejat hoiatanud, et järgmise töötaja poolse töökohustuse rikkumisel lõpetab tööandja töötajaga töölepingu. Puuduvad tõendid, et hageja oleks 6 2-20-7973 esitanud 14.04.2020 hoiatusele vastuväiteid. Kostja ei ole 01.05.2020 ülesütlemisavalduses varasemaid rikkumisi välja toonud ning on neile tuginenud alles 12.05.2020 ülesütlemisavalduse täiendavas põhjenduses (tl 24). See ei tähenda, et kohus ei saa töölepingu ülesütlemisel ka varasemate rikkumistega arvestada, kui tööandja neile kohtumenetluses tugineb. Kuna 14.04.2020 hoiatuses on selgelt välja toodud, et järgmise töötaja poolse rikkumise korral lõpetab tööandja töötajaga töölepingu ning järgmine töölepingu rikkumine toimus vaid 17 päeva pärast varasemat hoiatust, leiab kohus, et 01.05.2020 rikkumise korral puudunud vajadus töötajat täiendavalt hoiatada ning tööandja oleks olnud õigustatud töölepingu üles ütlema ka 14.04.2020 hoiatusele tuginedes. Seega oli töölepingu ülesütlemine tööandja poolt õiguspärane, seega kehtiv.
22. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi on täies ulatuses põhjendamatu. Tööandja on öelnud töölepingu kehtivalt üles. Seega puudub alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ning TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise väljamõistmiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
23. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagimenetluse kulud kannab

§ 162lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. 19. Kostja menetluskulud on 29.01.2021 nimekirja järgi õigusabikulu 3826,50 eurot, s.o 23,1 tunni eest keskmise tunnihinnaga 165,65 eurot (ilma käibemaksuta summa). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

1. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks kostja õigusabi osutaja keskmise tunnihinna 165,65 eurot. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjat on esindanud advokaadid. Kostja 29.01.2021 menetluskulude taotluse lisas 1 toodud menetluskulud on põhjendatud järgmiselt: • Hagiavalduse vastuse koostamise (sh nii hagiga tutvumise kui ka tõendite kogumise, õigusliku analüüsi jne, arve nr 3341/20EE) ajakulu kokku on põhjendatud maksimaalselt 8 tunni ulatuses, arvestades dokumendi sisu ning tõendite mahtu. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka vaidlusega. • Arvetel 3772/20EE, 4063/20EE ning 5126/20EE kajastatud kulud on kohtu hinnangul põhjendatud kokku mitte enam, kui 6 tunni ulatuses, arvestades nii hageja poolt 25.09.2020 kui ka kostja poolt 30.12.2020 esitatud dokumentide sisu ja tõendi mahtu. • 20.01.2021 ja 26.01.2021 kirjetega seotud kulud on põhjendatud kogu ulatuses, s.o 1,5 tunni ulatuses.
2. Seega on kostja õigusabikulu kokku põhjendatud 15,5 tunni ulatuses. Arvestades keskmist tunnihinda 165,65 eurot on kostja menetluskulu kokku põhjendatud seega summas 2567,58 eurot (käibemaksuta summa). Kohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 2-20-7973 23.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga. 8