Obsah (5)

§ 423§ 426§ 168§ 177§ 150

2-21-4688 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Harju Maakohus Mai Gr

§ 423

lõike 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 art 19 sätestab, et päritoluliikmesriigis täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajaduseta täidetavust tõendada ning ilma võimaluseta vaidlustada selle tunnustamist. Määruse art 20 2 2-21-4688 Lg 1 sätestab, et pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui:

1. a)
2. i)maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatud viisidest, ning
3. ii)maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või
4. b)kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata. Lg 2 sätestab, et pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel. Lg 3 sätestab, et kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks. 7. Käesoleval juhul on hageja tuginenud oma väidetes sellele, et ta ei saanud maksekäsku kätte ja ta ei saanud seda õigeaegselt vaidlustada ja et tegemist on teises riigis ehk Soome Vabariigi kohtu poolt välja antud maksekäsuga. Seega on tegemist olukorraga, kus Eestis täidetakse määruse art 19 mõtte kohalt Euroopa liikmesriigi kohtu lahendit, mis on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 5 tähenduses. 8. Hageja ei ole tuginenud oma hagis sellele, et täitedokument oleks täidetud, ajatatud või tasaarvestatud ja need asjaolud oleksid tekkinud ärast lahendi (maksekäsu) jõustumist. Seega ei ole tegemist TMS § 221 lg 1, 2 tuleneva olukorraga, millisel juhul saab võlgnik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 9. Hageja väited, et nõue on aegunud ja intress, viivis, leppetrahv on suur, on väited, mida hageja pidanuks esitama vastuväites maksekäsule EÜ määruse 1896/2006 art 16 järgi. Leppetrahvi, viivise suurust saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 lg 1. 1 järgi vaidlustada siis, kui täitedokumendiks oleks muu täitedokument kui kohtulahend. Käesoleva hagi asjaolude järgi see aga nii pole. 10. Eeltoodu tõttu asub maakohus seisukohale, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuivõrd

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt ei ole hagiga hagejal võimalik taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohtu märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei ole hageja kasutanud EÜ määruse nr 1896/2006 art 20 sätestatud võimalusi maksekäsu erandlikuks vaidlustamiseks, mida saab teha aga maksekäsu andnud päritolu riigi kohus (Soome kohus). Kohus märgib, et Eesti kohus ei saa anda hinnangut sellele, kas maksekäsk on välja antud õigesti või ei. Selliste asjaolude kontrollimine kuulub Soome kohtu pädevusse.
2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 3 2-21-4688 13.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. 14. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbivaatamata. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik 4