1-18-6678/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2021, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-6678 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Jane Väli Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Ahto Pindis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ahto Pindis, isikukood 38409016522, viibib Viru Vanglas Kaitsja Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 28.05.2021 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Ahto Pindis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 64,80 eurot, sh tasu 54 eurot ja käibemaks 10,80 eurot. Välja mõista Ahto Pindiselt menetluskulud 64,80 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700010892 ning selgitus „Ahto Pindis 1-18-6678 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ahto Pindis tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Ahto Pindis on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.02.2020 kohtuotsusega KarS § 4231 järgi ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud 29 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 5.07.2017 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 11 kuud 29 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.01.2020 ja lõpp 04.11.
3. Kinnipidamisasutuses Ahto Pindis kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Ahto Pindisel on kolm kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib esimest korda. Viimane kuritegu on süstemaatiline mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta. Varasemalt kahel korral karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Ahto Pindisel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses 29.07.2020 - 09.09.2020 läbis sõltuvustemaatilise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Alates 01.08.2020 kuni 01.02.2021 töötas majandustöödel xxx. 06.08.2020 ja 22.09.2020 läbis vestlused impulsiivse ja vägivaldse käitumise ning riskiva ja hoolimatu elustiili vältimisest. Kinnipeetav mõistab, et enne tegutsemist peab mõtlema tagajärgedele. Alates 01.09.2020 omandab xxx eriala. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Ahto Pindis elama asuda aadressile xxx xxxx, xxx. Tegemist on kolmetoalise üürikorteriga. Samal pinnal elavad Ahto Pindise elukaaslane ning tema kolm alaealist last. Elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku Ahto Pindise vabanemiseks eelmainitud aadressile. Kriminaalhooldusametnik suhtles telefoni teel korteri üürileandja xxx OÜ juhatuse liikmega ning ka tema on andnud suulise nõusoleku Ahto Pindise vabanemiseks nimetatud elamispinnale. Ahto Pindisel on xxxharidus. Suhtumine haridusse on positiivne, omandab vanglas xxx eriala Ahto Pindisel on olnud lühi- ja pikemaajalisi töötamisi alates 21.08.2014 kuni 21.11.
4. Alates 2019 kuni kinnipidamiseni 2020 töötas ta Soome ettevõttes "xxx" xxx. Kuigi Ahto Pindis on enamasti töötanud ametlikult, on olnud ka tegevusetuse perioode. Kinnipeetaval on teatavaid tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisele, samuti omandab ta käesoleval hetkel xxx eriala. On kõrgelt motiveeritud töötama ning saab aru töötamise vajalikkusest, varavastaseid kuritegusid ei ole toime pannud. Alates 01.08.
5. a kuni 01.02.
6. a töötas Viru Vanglas xxx. K-Raha 09.04.
7. a seisuga on kinnipeetaval võlgnevusi summas 11607,06 eurot, tema vabanemisfondis on 142,69 eurot. Ka kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Ahto Pindisel TÄITIS-e andmetel tasumata nõudeid summas 37845,13 eurot. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetav avaldanud soovi asuda tööle talunikuna T. K. juures. Kriminaalhooldusametnik suhtles tööandjaga, kes lubas saata ametnikule garantiikirja hiljemalt 28.03.
8. a, kuid kokkulepitud ajaks garantiikirja ametniku e-posti aadressile ei saadetud. Seega ei ole kirjalikult tõendatud, et Ahto Pindisel on vabanemisjärgselt olemas ametlik töökoht. Kinnipeetavat on nõus materiaalselt toetama tema elukaaslane K. L. Kinnipeetava suhtlusringi kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Tunnistab, et teatud olukordades võib olla mõjutatav, kuid vajadusel suudab end kehtestada. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad kinnipeetava poolt toimepandud liikluskuriteod, millega ta ohustas ühiskonna turvatunnet. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isik remissioonis, põhiuimastiks on märgitud alkohol. Esimest korda proovis alkoholi 15-aastaselt. Enda sõnul tarvitab enamasti lahjat alkoholi. Viimane alkoholi tarvitamine oli
9. a jaanuarikuus ning kinnipeetav tunnistab, et vahepeal võis liialdada alkoholiga. Vanglal puuduvad tõendid selle kohta, et Ahto Pindis oleks alkoholi mõju all käitunud vägivaldselt. Mõistab osaliselt, millised on alkoholi tarvitamise negatiivsed tagajärjed ja alkoholi mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. 09.09.
10. a läbis Viru Vanglas sõltuvustemaatilise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tunnistab, et võib käituda impulsiivselt. Rikub seadust hetketuju ajel. Ei ole võimeline oma tegusid seletama ning satub raskustesse, sest ei mõtle asju läbi. Kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Toimepandud kuriteod näitavad ilmekalt, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Ta ei tunneta ennast ühiskonna liikmena ega aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks 2 olemine eeldab ka teatavat vastutust. Süstemaatiline liiklusrikkumiste toimepanemine ohustab kõige tõsisemal viisil kaasliiklejaid ja on seega üldohtlik. Lähtuvalt asjaolust, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, puudub tal ka motivatsioon muutuseks. Isikul on ebamäärased eesmärgid. Suhtumine ametiisikutesse on neutraalne. Ahto Pindis on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viimati on ta rikkunud registreerimiskohustust ja hoidnud kõrvale ÜKT tegemisest, peale mida pöörati täitmisele ka vanglakaristus, kuid isik ei ilmunud karistust kandma. 07.11.
11. a kohtumääaruse alusel kuulutati Ahto Pindis tagaotsitavaks ning ta peeti kinni alles 07.01.
12. a. Kõik see kogumis näitab tema äärmiselt negatiivset suhtumist kriminaalhooldusesse. Vangla hinnangul ei ole vangistus Ahto Pindisele vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja puudub alus arvata, et ta oleks suuteline järgima kriminaalhooldusnõudeid ning täitma just seekord kohtu poolt määratud kohustusi. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster, ta rikub süstemaatiliselt seadust ja kordab oma vigu, seega puudub tal reaalne motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Vangla riskihindamise kohasel Ahto Pindis on ohtlik avalikusele. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. Liiklusrikkumised on oma olemuselt ühiskonna turvatunnet väga tugevalt riivavad ning võivad lõppeda tõsiste vigastustega. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on alkoholijoobes, kui ta ei mõtle oma tegude võimalikele negatiivsetele tagajärgedele ega õpi varasematest vigadest. Kui ta käitub impulsiivselt, ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Samuti siis, kui tema elustiil on riskiv ja hoolimatu. Lisaks sellele siis, kui ta ei ole valmis loobuma kuritegelikust käitumisest. Peale selle olukorras, kui tal on kättemaksumotiiv. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetav Ahto Pindise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Ahto Pindis taotles enda ennetähtaegset vabastamist. Xxx eriala on peaaegu omandatud, järgmine kuu tuleb eksam. Lapsed ootavad vabaduses. Rohkem ei riku seadust. Kaitsja leidis, et A.Pindis’e ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, nii vangla kui prokuratuur toetavad vabastamist. Isik viibib vanglas esimest korda, on oma järeldused teinud. Uute kuritegude toimepanemise risk on väike. Käitumine vangistuses on olnud hea, distsiplinaarkaristused puuduvad, läbinud sotsiaalprogrammi. Iseloomustuse järgi on väga kõrgelt motiveeritud töötama. Elukoht on ka olemas. Kuigi garantiikirja ei ole suuliselt oli nõusolek antud. KOHTU SEISUKOHT Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). 3 Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Ahto Pindis’e suhtes. Tal on vabaduses olemas kindel elukoht, vangistuses oli määratud majandustöödele, omandab eriala ja on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja vestlustes. Viru vangla ja prokurör toetavad Ahto Pindis ennetähtaegset vabastamist. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Prokuröri vastav arvamus on põhistamata, selles viidatakse vaid vangla arvamuses toodud argumentidele ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa sellel põhistamata arvamusel sisulist kaalu olla (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Vangla iseloomustuses toodud argumendid aga sisuliselt pigem ei toeta Ahto Pindis’e ennetähtaega vabastamist (kuigi lõppkokkuvõttes toetab vangla A.Pindis’e vabastamist). Kohus arvestab ka seda, et elukoht oli Ahto Pindisel ka kuritegude toimepanemise ajal, mille eest ta praegu karistust kannab ja see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo (nagu ka enne seda) pani toime allutatuna käitumiskontrollile, mis näitab, et ta ei suuda käitumiskontrolli nõudeid täita. Suureks riskifaktoriks Ahto Pindis’e puhul on alkoholi tarvitamine. Sõltuvusainete tarvitamine mõjutab aga isiku käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. Vangla iseloomustuse järgi Ahto Pindis’e käitumine on impulsiivne ja ta ei hooli enda tegude tagajärjetest. Ahto Pindis’el on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Hetkel kannab vangistust süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta eest, millele on liidetud kahe varasema kohtuotsusega samalaadsete süütegude eest mõistetud karistused. Taru Maakohtu 15.03.2017 kohtuotsusega karistati Ahto Pindis KarS § 4231 järgi ja mõisteti tingimisi vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile, kuid juba 03.07.2017 pani ta toime uue samalaadse kuriteo ning Taru Maakohtu 05.07.2017 kohtuotsusega karistati Ahto Pindis KarS § 4231 järgi ja liitkaristuseks mõisteti vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Seega ka siis anti isikule võimalus karistuse vabaduses kandmiseks. Kuid see karistus ei olnud tõhus, kuna isik hoidus üldkasulikust tööst kõrvale ja eiras kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Peale seda käitumiskontrolli ajal (3.11.2017) pani ta toime uue samalaadse kuriteo. Taru Maakohtu 28.02.2020 kohtuotsusega karistati Ahto Pindis uuesti KarS § 4231 järgi ja mõisteti liitkaristus varasemate otsustega mõistetud karistustega. See näitab, et Ahto Pindis ei võta käitumiskontrolli tõsiselt ja see ei ole tema puhul tõhus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt korduvad karistused viitavad sellele, et isik peab kriminaalset käitumist aktsepteeritavaks, ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist. Hirm kinnipidamisasutusse sattuda teda seaduskuulekusele ei mõjuta. Isik ei ilmunud karistust kandma vabatahtlikult. Tartu Maakohtu 7.11.2018 määrusest asjas nr 1-18-6678 nähtuvalt ei ilmunud A.Pindis 7.11.2018 kohtuistungile… Tartu Maakohtu 14.09.2018 määrusega nr xxx pöörati täitmisele Ahto Pindisele Tartu Maakohtu 5.07.2017 otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa 11 kuud 29 päeva vangistust, mida Ahto Pindis pidi Tartu vanglasse ilmuma kandma 22.10.
13. Ahto Pindis 4 nimetatud karistust kohtu poolt antud tähtajaks ega käesoleva ajani kandma pole ilmunud. Tartu vangla on 23.10.2018 esitanud Lõuna prefektuurile Ahto Pindise sundtoomise taotluse, mis samuti on käesoleva ajani täitmata. Prokuröri kinnitusel on politseile teada, et Ahto Pindis on Eestist lahkunud. A.Pindis peeti kinni alles 7.01.2020 Tallinnas, Sadama 25 ning isik avaldas, et töötab xxx Soomes ehk on omavoliliselt lahkunud Eesti Vabariigist ning elanud ja töötanud Soomes. Eestis garanteeritud töökohta süüdimõistetu ei oma. Soovis asuda tööle talunikuna T. K. juures, kes lubas saada garantiikirja, kuid pole teinud seda. Seega töökoha olemasolu on millegagi kinnitamata. Iseloomustusest ei nähtu, et T. K. poolt oleks kriminaalhooldusametnikule antud kasvõi suuline lubadus võtta A.Pindis tööle. Nähtub vaid, et ta lubas saata garantiikirja ja pole oma lubadust täitnud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Vangla arvamusse puutuvalt märgib kohus, et iseloomustuses toodud argumendid on vastuolus iseloomustuse koostaja lõppjäreldusega, et vangla toetab A.Pindis’e vabastamist. Nii nähtub iseloomustusest, et A.Pindisel on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, ta ei õpi oma varasematest vigadest ja kordab neid, isik tegutseb impulsiivselt, toimepandud kuritegusid iseloomustab isiku ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Ei ole võimeline oma tegusid seletama ning satub raskustesse, sest ei mõtle asju läbi. Ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Motivatsioon muutuseks puudub. Isiku eesmärgid on ebamäärased. Sotsiaalprogrammi on küll läbinud ja tunnistab, et vahepeal võis liialdada alkoholiga, aga tarvitamisharjumusi iseenesest probleemiks ei pea. Tarvitamisest loobumise häid ja halbu külgi välja tuua ei oska. Läbiviija arvates on isik pigem kaalutlemise faasis. Suhtumine kriminaalhooldusesse on äärmiselt negatiivne. Vangla hinnangul ei ole vangistus A.Pindisele vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja puudub alus arvata, et ta oleks suuteline järgima kriminaalhooldusnõudeid ning täitma just seekord kohtu poolt määratud kohustusi. Ehk iseloomustuses leitakse otsesõnu, et isik ei ole suuteline järgima kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, kuid vaatamata sellele arusaamatul põhjusel siiski toetatakse tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtule jääb selline seisukoht arusaamatuks, et kuidas eeltoodud argumentide alusel jõudis iseloomustuse koostaja järelduseni, et A.Pindis tuleb ennetähtaega vabastada. Kohtu arvates kõik need asjaolud selgelt näitavad, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). A.Pindis pani mitmel korral uued samalaadsed kuriteod toime olles katseajal ja allutatuna kriminaalhooldusele. Vähe sellest, ta hoidus kohtust kõrvale ja ei ilmunud karistuse kandmisele, novembris 2018 oli kuulutatud tagaotsitavaks ning teda tabati alles 2020.a jaanuaris. Kuna 5 kinnipeetav ei käitunud eelneva kriminaalhoolduse ajal korrektselt, ka sellel korral erinevate katseaja nõuete korrektne täitmine tema poolt ei ole eluliselt usutav. See, et vabaduses on A.Pindis’el olemas elukoht ja vangistuse kandmise ajal on ta käitunud õiguskuulekalt ei anna veel alust isiku ennetähtaega vabastamiseks. Kohtul ei tekkinud veendumust, et vabaduses ei hakka A.Pindis toime panema uusi kuritegusid. Samuti ei ole täidetud kõik vangistuse kandmise ajaks planeeritud tegevused. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt 2021.aastaks on planeeritud veel töötamine, millest isikul tekivad uued tööoskused ja säilib tööharjumus (vabaduses tal sellist võimalust ei teki, sest puudub garanteeritud töökoht). Samuti on planeeritud kutsehariduse omandamine. Süüdimõistetu sõnul omandab ta xxx eriala ning järgmine kuu tuleb eksam. Vabastamise korral võib eksam jääda tegemata ja eriala omandamata (varasemalt jättis isik pooleli õpingud xxx kutsekoolis xxx erialal). Samuti on 2021.aastasse planeeritud vestlused ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite järgimise vajalikkusest ja konfliktide lahendamise oskusest. Seega mitte kõik planeeritud taasühiskonnastavad tegevused ei ole praeguseks täidetud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Ahto Pindis vabastamisega enne tähtaega. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulu mõista süüdimõistetult riigituludesse välja, lubades tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 6