Obsah (8)

§ 28§ 31§ 34§ 37§ 27§ 35§ 29§ 17

2-18-5036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 27. november 2019 Tsiviilasja number 2-18-5036 Tsiviilasi L G vs G G ühisvara ja

§ 28

lg 3 ja § 29 lg 1 sätestatud kohustusi, mistõttu ei ole välistatud

§ 31lg 1 rakendamist.

Kuna käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole korteri aadressiga xxxx, jagamine, siis jätab hageja nimetatud korteriga seotud kostja väited tähelepanuta. Kuna kostja on võtnud omaks, et ühisvara müügist laekus kasumina vähemalt 4200 eurot, siis suurendab sellest lähtudes hageja oma nõuet 2100 euroni. Hageja palub jagada ühisvarasse kuulunud sõiduki müügist saadud kasum viisil, et kostja tasub hagejale 2100 eurot. 18.12.2018 vastuses L G vaidleb esitatud vastuhagile vastu. G G ei ole tõendanud, et omab omandiõigust J.Vilmsi tn 29 korteriomandi ning parkimiskoha osas ning et tegemist on poolte ühisvaraga. Kahest müügipakkumisest ei saa teha järeldust korteriomandi xxxx ja korteriomandi xxxx turuväärtusest, kuna tegemist on müügipakkumistega (omaniku sooviga), mitte aga reaalselt toimunud tehinguga, mistõttu ei saa müügipakkumise hinda samastada turuhinnaga. Vastuhagi hageja ei ole esitanud laenulepingut ega krediidiasutuse kinnitust nõude jäägi osas. Vastuhagi hageja on alates lahutusest xxxx jätnud osa laenumakseid tasumata ning on tekkinud võlgnevus 1179,

1. Sama dokumendi alusel on eluasemelaenu jääk seisuga 11.12.2018.a 114 043,84 eurot. Vastuhagi p-s 9 asub vastuhagi hageja seisukohale, et korteriomandite hinnangulist turuväärtust ja laenukohustusi arvestades, tuleks L Gil ainuomandi saamiseks tasuda hagejale 35 000 eurot. Kostja sellise kohustusega ei nõustu. Korteri turuväärtus on ilmselgelt üles hinnatud, laenukohustuste suurus on tõendamata ning esitatud metoodika on vastuolus vastuhagi hageja enda poolt esitatud arvandmetega. 3 2-18-5036 Vastuhagi hageja on kasutuseelise arvestamisel lähtunud ühest üürikuulutusest ning oma suvahinnangust, leides alusetult, et realistlik üür oleks 800 eurot kuus. Vastuhagi kostja vaidleb hageja hinnangule vastu. Vastuhagi hageja iseseisev otsus oli pere juurest lahkuda ning Xxxx korterist välja kolida. Seetõttu on olukord, kus vastuhagi hageja ei saanud realiseerida õigustatud omandi kasutuseelist, tingitud tema enda otsustusest ning vastuhagi kostja ei pea midagi hagejale hüvitama. Vastuhagi hageja nõue, mille kohaselt peab vastuhagi kostja hüvitama hagejale 200 eurot iga kuu kohta, alates 2017 veebruarist kuni korteriomandite ainuomanikuks saamiseni, on põhjendamatu ja antud vaidluse asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuhagi kostja palub jätta vastuhagi rahuldamata. 14.02.2019 menetlusdokumendis esitab hageja hagi täienduse. Poolte vahel oli seltsinguleping, mis läks üle abieluks. Pooled on elanud koos kui elukaaslased 01.04.200525.10.
2. Pooled on investeerinud eesmärgiga ühise kodu loomisele, võttes 22.02.2006 ASilt Sampo Pank laenulepinguga nr XXXX laenu 121 432,13 eurot ning kandes selle ühiselt soetatava korteri sissemaksuks. Laenu võeti ühise kodu loomiseks, soetades korteriomandi xxxx. 05.09.2007 on pooled sõlminud AS-iga Sampo Pank laenulepingu nr XXXX muudatuse 2, mille kohaselt tagastab laenusaaja 05.09.2007 ennetähtaegselt laenu summas 38 322,99 eurot (600 000 krooni). Hageja on summa oma lahusvara arvelt AS-ile Sampo Pank tasunud. Hageja lahusvara pärineb lahusvaraks olnud Sõle tn korteri müügist, millest hageja sai 850 000 krooni (54 324,90 eurot). Seega on hageja oma lahusvara arvelt panustanud seltsinguvarasse. Hageja on lisaks investeerinud seltsinguvarasse, finantseerides korteriomandi Xxxx remonti ning kandes kostjale 225 000 krooni (14 380,12 eurot). Hageja on kostjaga tegutsenud VÕS § 580 lg 1 sõlmitud seltsingulepingu alusel, kuna sellele viitab ühine eesmärk pere loomisele (poolte ühine laps sündis 03.01.2007) ja ühise eluaseme soetamisele. Seetõttu viitab poolte faktiline käitumine igati seltsingulepingu olemasolule. Poolte vahel oli kuni 25.10.2006 seltsinguleping, mille eesmärgiks oli kooselu ning ühiste panuste tegemine majandusliku eesmärgi saavutamiseks - ühise kodu loomiseks, mille käigus soetati korteriomand ning tehti ühiseid panuseid majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Seda ühise tegutsemise soovi tugevdati ja kinnitati xxxx sõlmitud abieluga. Hageja taotleb kohtult seltsinguvara jagamist VÕS § 600 lg 1 kohaselt ning on seisukohal, et seltsing lõppes abielu lahutamisega xxxx, mistõttu ei ole eraldi seltsingu ülesütlemisavaldust vaja esitada. Hageja hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist vaikiva seltsingulepinguga. Hagejal ja kostjal oli ühiseks eesmärgiks ühise kodu loomine ning eesmärgi saavutamiseks soetati korteriomand, mille soetamiseks, sisustamiseks, remontimiseks ja majandamiseks on pooled teinud kulutusi. Seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Hageja ja kostja on kaaslaenutaotlejatena sõlminud 22.02.2006 AS-iga Sampo Pank laenulepingu XXXX, mille kohaselt olid hageja ja kostja solidaarvõlgnikud. Laenulepinguga finantseeriti Tallinnas Xxxx korteriomandi soetamist. Lisaks teostati peale korteriomandi soetamist seal poolte poolt remonti, millesse panustas ka hageja. Nimetatu tõendab hageja ja kostja ühise eesmärgi saavutamisele suunatud tegevust, ühist majanduslikku eesmärki ja tahet ühisvara kestvaks loomiseks. Hageja on koos kostjaga omandanud Xxxx korteriomandi kaasomandisse. Vara omandamine on toimunud 2006 veebruaris ning seltsinglepingu sõlmimine 2005 aastal. Eeltoodust tulenevalt kuulub peale abielulahutust seltsingulepingu raames omandatud vara jagamisele perekonnaseaduse sätete alusel ning enne abielu kehtinud seltsingulepingu alusel omandatud vara jagamisele seltsingu likvideerimist reguleerivate sätete alusel. Hageja on lahusvarast panustanud ühisvarasse 52 703,11 eurot, mis summa ulatuses on põhjendatud nõude esitamine. Hageja on tõendanud, et tema poolt on ühise eesmärgi huvides, 4 2-18-5036 seltsingulepingu raames tasutud: korteri soetamiseks AS-ile Sampo Pank laenu tagasimakseid 38 322,99 eurot; korteri renoveerimiseks remondikulusid, summas 14 380,12 eurot. Kulutuste summa on 52 703,11 eurot (38 322,99 + 14 380,12). Hageja esitab nõude seltsingu vara jagamisest tulenevalt summas 52 703,11 eurot. Poolte vahel sõlmitud seltsinguleping on lõppenud, mistõttu kuulub seoses lahutusega seltsinguvara jagamisele. Pooled on 15.04.2013 sõlminud notariaalse „Tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe. Korteriomandite müügilepingu. Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja Asjaõiguslepingu“ Lepingu kohaselt soetasid pooled korteriomandi 1 (J.Vilmsi tn 29-10) ja korteriomandi 2 (J. xxxx, mitteeluruum) 149 000 euro eest. Vara on soetatud poolte abielu ajal ning on abikaasade ühisvara. Selle ühisvara ja laenukohustuste jagamiseks on G G edastanud vastuhagi. Vara soetuse finantseerimiseks on hageja ja kostja 12.04.2013 AS-iga SEB Pank sõlminud laenulepingu nr xxxx. Pooltel oli kohustus täita laenulepingust tulenevaid kohustusi so tasuda laenu ja intressimakseid. Tegemist oli solidaarkohustusega. Kostja ei ole maist 2018 täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja on laenumakseid tasunud ainuisikuliselt. 10.05.2018-12.02.2019 on hageja tasunud AS-iga SEB Pank ühiselt sõlmitud laenulepingu alusel 4905,72 eurot ja esitab kostja vastu nõude seoses laenumakste tasumisega 50%, summas 2452,86 eurot. Kuna hagejal ei ole võimalik kohustusi täita korraga, taotleb hageja kohtult otsuse täitmise viisi ja korra määramist, võimaldades kohtuotsuses toodud kohustuse täita ositi igakuiste makstetega summas kuni 300 eurot kuus. Hageja palub mõista kostjalt välja seltsingulepingu lõppemisest tulenevalt hüvitis summas 52 703,11 eurot. Hageja palub jagada ühisvara alljärgnevalt: jagada poolte poolt AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu alusel hageja poolt solidaarkohustusena tasutud laenumaksed selliselt, et kostja tasub tema poolt täitmata kohustuste katteks hagejale 2452,86 eurot; jagada ühisvarasse kuulunud sõiduki müügist saadud kasum viisil, et kostja tasub hagejale 2100 eurot. Mistahes summade välja mõistmisel hagejalt määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et hageja igakuine tasu summa kostjale ei oleks üle 300 euro kuus. 12.03.2019 menetlusdokumendis on hageja jätkuvalt seisukohal, et poolte vahel oli seltsinguleping ja ei nõustu kostja käsitlusega. Kostja ei ole tõendanud ühegi tõendiga oma lahusvara kasutamist seltsingu ja pere hüvanguks. Pooled on sõlminud AS-iga Sampo Pank laenulepingu nr XXXX, pooled olid kaastaotlejad ja solidaarvõlgnikud ehk kostjal oli kohustus lepingust tulenevaid kohustusi täita samas mahus, kui hagejal. Sellest tulenevalt ei saa väita, et tegemist oleks kõlbeliste kohustustega vaid tegemist on konkreetsete lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega, mis kuuluvad seltsingu lõppemisel kostjalt seltsingulepingu lõpetamise sätetele tuginedes (Riigikohtu lahend 3-2-1-109-14 p 22) väljamõistmisele. Pooltele ühiselt kuulunud korteriomand Xxxx puhul on määrava tähtsusega selle ostu ja müügihinna vahe. Korter osteti 2006.a algul kinnisvarabuumi ajal ja müüdi 2013 kevadel oluliselt madalama hinnaga. Korteri turuväärtus oli 05.04.2013 kõigest 80 000 eurot ning pärast ühiselt teenindatud laenu tagastamist laekus poolte arvele kõigest 5112,72 eurot. Korteri turuväärtus on korteri müügihind, mis on müügilepingu järgi 80 000 eurot ning selle arvelt kustutati 74 887,28 euro arvelt poolte ühisest laenulepingust Danske Bank A/S Eesti filiaaliga üleval olnud kohustusi ning 5112,72 eurot kanti üle kostja arveldusarvele. Hageja poolt on lahusvara arvelt panustatud ühiselt võetud laenu tagastamisesse 600 000 krooni ehk 38 322,99 eurot. Tegemist oli solidaarkohustusega, mille kostja jättis täitmata. Lisaks on hageja panustanud lahusvara arvelt korteri remonti 225 000 krooni (14 380,12 eurot). Hageja leiab, et korteri müügist saadud kahjum oleks olnud 52 703,11 euro võrra suurem, mistõttu on hüvitisnõue põhjendatud. Kostja ei ole oma väiteid panustamise kohta Xxxx korterisse mitte ühegi tõendiga tõendanud ning isegi mitte põhistanud eluliselt usutavate selgitustega, mistõttu on esitatud väited paljasõnalised. Hageja jääb maksegraafiku taotluse juurde. 5 2-18-5036 Hageja on alternatiivselt seisukohal, et seltsingulepingu lõppemisest tuleneva laenu ennetähtaegse tagastamise nõue on põhjendatud vähemalt 50% ulatuses, mis arvestaks ka hageja poolt kantava kahjumi osa. Kuna kostja ei ole jätkuvalt oma kohustusi AS-i SEB Pank ees täitnud ning lisandunud on järjekordne kuumakse, mille on tasunud hageja, siis suurendab hageja AS-le SEB Pank tasutud laenumaksete nõuet 2452,86 eurolt 2698,02 euroni. 10.05.2018-12.03.2019 on hageja tasunud AS-iga SEB Pank ühiselt sõlmitud laenulepingu alusel 5396,04 eurot, millest 50% ehk 2698,02 eurot kuulub kostja poolt hagejale tasumisele. Hageja palub mõista kostjalt välja seltsingulepingu lõppemisest tulenevalt hüvitis summas 52 703,11 eurot; jagada poolte poolt AS-iga SEB Pank 12.04.2013 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel hageja poolt solidaarkohustusena tasutud laenumaksed selliselt, et kostja tasub tema poolt täitmata kohustuste katteks hagejale 2698,02 eurot; jagada ühisvarasse kuulunud sõiduki müügist saadud kasum viisil, et kostja tasub hagejale 2100 eurot. Mistahes summade välja mõistmisel hagejalt kostjale määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et hageja igakuine tasu summa kostjale ei oleks üle 300 euro kuus. 18.04.2019 menetlusdokumendis suurendab hageja AS-le SEB Pank tasutud laenumaksete nõuet 2943,72 euroni. 10.05.2018-11.04.2019 on hageja tasunud AS-iga SEB Pank ühiselt sõlmitud laenulepingu alusel 5887,44 eurot, millest 50% on 2943,72 eurot. Tänase seisuga on AS SEB Pank ees laenukohustuse jääk 112 500 eurot. Hageja on kostjale oma lahusvara arvelt teinud 05.09.2007 ülekande summas 225 000 krooni (14 380,12 eurot). Seetõttu kuulub nimetatud summa kostja poolt hagejale hüvitamisele. Alternatiivselt, et juhul, kui nimetatud raha kasutati nö pere huvides ja tegemist oli siiski hageja lahusvaraga, tuleb kostjal hüvitada sellest hagejale vähemalt pool. Hageja jääb oma nõuete juurde. 06.05.2019 menetlusdokumendis hageja ei nõustu kostja 18.04.2019 seisukohaga. Kostja väide 250 000 euro olemasolu kohta on tõendamata. Samuti ei toeta kostja väiteid ükski pangakonto väljavõte, kuna nendelt puuduvad mistahes viited mistahes laenulepingutele vms. Laen, mis on väidetavalt antud xxxx OÜ-le, on antud abielu ajal, mistõttu tuleks lähtuda eeldusest, et kostja on seda teinud ühisvarast. Seda enam, et kostja on seda teinud oma teiselt pangakontolt ja enne oma lahusvaraks oleva korteri müüki, mistõttu ei saanud kostja laenu andmiseks kasutada oma lahusvara. Paljasõnalised ja tõendamata on väited, et abielu kestel sai kostja oma perekonnalt perioodil 2009-2010 kingitusena, st raha on kostja lahusvara, ligikaudu 8000 eurot. Isegi, kui eeldada, et kostja perekond toetas teda, millega hageja ei nõustu, siis on see kostja ja tema perekonna vaheline asi, mis ei puuduta hagejat. Seda toetab ka kostja enda selgitus, et kostja vend ja vanemad toetasid teda rahaliselt, kuna ta oli 2009 kevadest kuni 2010 augustini töötu ning tal oli naine ja väike laps ülal pidada. Paljasõnalised ja tõendamata on väited, et kostja vend andis 2015.a auto ostmiseks sularahas 5000 eurot ja et kostja kasutas raha sama Xxxx sissemakseks. Paljasõnalised ja tõendamata on väited, et tol perioodil hageja ei töötanud. Nimetatut tõendab väljavõte hageja tööraamatust. Paljasõnalised ja tõendamata on väited, et algsest omafinantseeringust 12 900 eurot tasuti hageja lahusvarast, Vindi tn 18a-35 korteri müügist saadud rahast ning 5100 eurot Faehlmanni korteri müügist saadud rahast ja et täiendavalt kulutas kostja oma lahusvarast ligikaudu 15 000 eurot Vilmsi korteri olulistele remonttöödele ja parendustele. Kostja lahkus omal soovil poolte ühisest elukohast, mida on kostja ise istungil kinnitanud. Poolte kokkuleppeks ei olnud see, et hageja tasub ainuisikuliselt laenumakseid. Laenumakseid pidi tasuma kostja, milleks hageja pidi igakuiselt kandma kostjale 50% laenumaksest. Lisaks kohustus kostja tasuma elatist. Kostja neid kokkuleppeid ei täitnud, kostja on kinnitanud, et tal ei olnud selleks majanduslikku võimekust. Eksitav on väide, et kuivõrd 12.03.2019 eelistungil leppisid pooled kokku, et loevad neile kuuluva J.Vilmsi tn 29 korteri õiglaseks igakuiseks üürihinnaks 700 eurot. Hageja täpsustab, et pooled leppisid juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostja kasutuseelise 6 2-18-5036 nõue peaks olema põhjendatud, kokku üürihinna. Hageja ei ole kunagi nõustunud kostja kasutuseelise nõudega. Hageja ei nõustu ühegi kostja vastuväitega seltsingust tulenevale nõudele. Kostja on oma 18.04.2019 seisukohas korduvalt viidanud ja püüdnud tõendada, kuidas pooled tegutsesid ühiselt, tehes ühiseid panuseid jne, mis toetab hageja nõuet. Kostjalt mistahes summade väljamõistmisel on hageja nõus, et kostja tasub nimetatud summad 30 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja jääb oma nõuete juurde. 06.08.2019 menetlusdokumendis hageja suurendab AS-le SEB Pank tasutud laenumaksete nõuet 3681,90 euroni. 10.05.2018-11.07.2019 on hageja tasunud AS-iga SEB Pank ühiselt sõlmitud laenulepingu alusel 7363,80 eurot, millest 50% on 3681,90 eurot. Laenukohustuse jääk on 111 590,46 eurot. Hageja jääb oma nõuete juurde. 13.08.2019 menetlusdokumendis hageja suurendab AS-le SEB Pank tasutud laenumaksete nõuet 3927,96 euroni. 10.05.2018-13.08.2019 on hageja tasunud AS-iga SEB Pank ühiselt sõlmitud laenulepingu alusel 7855,92 eurot, millest 50% on 3927,96 eurot. Laenukohustuse jääk on 111 299,85 eurot. Hageja jääb oma nõuete juurde. 30.08.2019 menetlusdokumendis märgib hageja, et Danske Bank A/S Eesti filiaalilt kogutud tõenditega on tõendatud, et hageja on kostjale oma lahusvara arvelt teinud 05.09.2007 ülekande summas 225 000 krooni (14 380,12 eurot). Seetõttu kuulub nimetatud summa kostja poolt hagejale hüvitamisele. Nimetatud vahendeid kasutati korteris aadressiga Xxxx remondi tegemiseks, mida tõendab asjaolu, et kostja on oma pangaarvelt võtnud pidevalt välja sularaha, mille eest on ostetud ehitusmaterjale ning tasutud sularahas remondi tegijatele. Alternatiivselt leiab hageja, et juhul, kui nimetatud raha kasutati nö pere huvides ja tegemist oli siiski hageja lahusvaraga, siis tuleb kostjal hüvitada sellest hagejale vähemalt pool. Hageja palub mõista kostjalt välja seltsingulepingu lõppemisest tulenevalt hüvitis summas 52 703,11 eurot, alternatiivselt hüvitis 50% ulatuses summas 26 351,56 eurot; jagada AS-iga SEB Pank 12.04.2013 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel hageja poolt solidaarkohustusena tasutud laenumaksed selliselt, et kostja tasub tema poolt täitmata kohustuste katteks hagejale 3927,96 eurot; jagada ühisvarasse kuulunud sõiduki müügist saadud kasum viisil, et kostja tasub hagejale 2100 eurot. Mistahes summade välja mõistmisel hagejalt määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et hageja igakuine tasu summa ei oleks üle 300 euro kuus. G Gi hagi ja seisukohad 24.05.2018 vastuses hagile kostja vaidleb haginõudele vastu. Poolte varasuhe lõppes

§ 34

p 3 alusel abielu lahutamisel 18.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-7743. Varasuhte lõppemise seisuga ei olnud liisingu lõpetamisest ja auto müügist jäänud jääki eraldiseisva ja jagatava esemena olemas, arvestades et müügi ja abielu lahutamise vahe oli kaks kuud. 2017 juulis auto müügist laekunud summa jagamise nõudmine oleks vastuolus

§ 37lg 1¹.

Seetõttu ühisvara jagamise nõue ainult konkreetse jäägi summa suhtes ei ole kohane ning ühisvara tuleks jagada tervikuna, arvestades selle seisu 18.09.

1. Peamine poolte ühisvarasse kuuluv ese on Xxxx asuv korter (registriosa nr xxxx) koos parkimiskohaga (xxxx, registriosa nr xxxx). Ühisvara tervikuna jagamise käigus võib olla põhjendatud arvestada ka auto vms eseme müügist tulenevalt kumbagi poole käes olnud rahaga, vastavalt kas suurendades või vähendades ühe poolt teisele omandi eest tasumisele kuuluvat hüvitist. G G ainuisikuliselt hoolitses kõigi sõidukiga seotud maksete eest, sh liising, remont ja hooldus. Lisaks oli kostja auto liisinguperioodist ligikaudu aasta vältel pere ainsaks ülalpidajaks, kuna hageja sel ajal tööl ei käinud. 7 2-18-5036 19.06.2018 menetlusdokumendis esitab kostja konto väljavõtte, millega tõendab, et kostja sai sõiduki müügist xxxx OÜ-lt komisjonilepingu alusel 4200 eurot 18.07.
2. 27.09.2018 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et haginõude suhtes on oluline eelkõige see, kui palju lõpuks kostja kontole raha laekus, kui auto müügisummast oli liisinguleping lõpetatud ja otsesed kulud kantud ja et vastav summa on 4200 eurot. Auto müük toimus täielikult turutingimustel, mistõttu ühisvara koguväärtus selle tulemusel ei vähenenud. Kostja eesmärgiks ja huviks oli auto võimalikult kõrge hinnaga müüa ning seda ta ka tegi. Ühisvarasse kuuluva asja asendamine asja turuväärtusele vastava rahasummaga ei muuda ühisvara kui terviku rahalist väärtust. Kostja esitab xxxx OÜ-ga sõlmitud lepingu nr xxxx. Auto oli müügis kokku ligikaudu aasta, st kostja asus autole ostjat otsima juba ajal, mil tema ja hageja veel koos elasid. Hageja oli teadlik ja nõus, et auto müüakse. 20.11.2018 vastuhagis G G palub jagada poolte ühisvaraks olevad korteriomandid aadressil xxxx, s.o kinnistud nr xxxx ja xxxx ning nendega seotud laenukohustused ja kasutuseelised järgnevalt: -korteriomandid jäävad vastuhagi kostja ainuomandisse; -AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kõik täitmata kohustused jäävad ainuisikuliselt vastuhagi kostja kanda; -L G tasub korteriomandite ainuomanikuks saamise ja laenulepingust tulenevate kohustuste enda kanda jätmise eest G Gile 35 000 eurot hiljemalt 30 päeva jooksul alates ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumisest; -L G tasub G Gile 200 eurot iga kuu eest alates 2017 veebruarist kuni korteriomandite ainuomanikuks saamiseni. Poolte peamiseks ühisvaraks on korter koos parkimiskohaga aadressil xxxx (xxxx, registriosa nr xxxx; xxxx, registriosa nr xxxx). G G soovib korteriomandite jagamist, arvestades seejuures nendega seotud laenukohustust. Kuivõrd L G elab korteris ja valdab korteriomandeid, on mõistlik jätta korteriomandid koos neil lasuvate kohustustega L Gile, kohustades kostjat tasuma vastuhagi hagejale pool korteri väärtusest, millest on maha arvatud laenukohustuste väärtus. Alates 2017 veebruari lõpust on Vilmsi korteris elanud ainult kostja koos poolte ühise lapsega. Hagejal on sel ajal puudunud mõistlik võimalus samas korteris elada, arvestades suhteid kostjaga, st hageja pole saanud enda omandit kasutada. Seetõttu nõuab G G ühtlasi saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist ühisvarasse ning nendega arvestamist ühisvara jagamisel. Korteriomandite turuväärtus ilma hüpoteekide või muude kohustusteta on hinnanguliselt 180 000 kuni 190 000 eurot. Hageja märgib korteri ja parkimiskoha hinnaks 183 500 eurot, lähtudes sarnaste korterite müügikuulutustest. Korteriomanditel on hüpoteek AS SEB kasuks, mis tagab laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi. Täitmata kohustuste maht on ~ 115 000 eurot. Algselt oli poolte kokkulepe, et kostja tasub üksi laenumakseid, kui hageja korterit kasutada ei saa, kuid kostja ei ole kogu ainukasutuse vältel üksi laenukohustuse täitmise eest hoolitsenud. Korteriomandite hinnangulist turuväärtust ja laenukohustusi arvestades tuleks L Gil ainuomandi saamise eest tasuda hagejale 35 000 eurot (korteri eeldatav müügihind, miinus laenukohustused, on 70 000 eurot, millest hageja osa on pool, ehk 35 000 eurot). Põhinõudena palub G G arvestada ühisvara jagamisel ühtlasi kasutuseeliste hüvitisega, kuivõrd hageja ei ole alates 2017 veebruarist saadik saanud enda omandit kasutada. Korteri igakuine üür oleks hinnanguliselt 800 eurot kuus. Mõnevõrra kehvemas seisu, kuid üldiselt samaväärne korter koos parkimiskohaga on möödunud suvel olnud üüriturul hinnaga 850 eurot kuus 800 eurot kuus korteri eest oleks realistlik üür, seega oleks korteri ja parkimiskoha kasutuseeliste väärtus 800 eurot kuus. Kooskõlas Riigikohtu suunistega loeb hageja saamata jäänud kasutuseelisteks 200 8 2-18-5036 eurot kuus, st veerand igakuisest koguväärtusest. Saamata jäänud kasutuseelist tuleb arvestada ühisvara jagamisel selliselt, et L G kohustub hüvitama G Gile 200 eurot iga kuu kohta, alates 2017 veebruar kuni ühisvara lõpliku jagamiseni. 14.02.2019 menetlusdokumendis G G tõendab Vilmsi 29 korteri ja parkimiskoha omandiõigust kinnistusraamatu väljavõtetega ja korteriomandite hinda 183 500 eurot, lähtudes Maa-ameti ülevaatest „Eesti kinnisvaraturg
3. aastal“. Kadrioru korteritega möödunud aastal reaalselt tehtud tehingute keskmist hinda 2506 €/m2 aluseks võttes oleks ainuüksi korteri (xxxx, ehitisregistri andmetel 78,2 m2) väärtuseks ligikaudu 196 000 eurot. Koos parkimiskohaga müües on väärtus selgelt veelgi suurem. 04.03.2019 menetlusdokumendis G G taotleb jätta rahuldamata L Gi nõue seltsingulepingu lõppemisest tuleneva 52 703,11-eurose hüvitise saamiseks ja taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et mistahes summa väljamõistmisel temal G Gi kasuks ei oleks igakuine makse suurem kui 300 eurot kuus. G G ei nõustu käsitlusega, et abiellumisele eelnenud suhe oli lepinguline suhe, seltsinguleping ühise püsielupaiga sisseseadmiseks ning et sellele järgnenud abielu oli kõigest seltsingulepinguga võetud kohustuste kinnitamine. Tegelikkuses oli enne abiellumist toimunud teineteist soodustavate varakäsutuste puhul tegemist ennekõike kõlbeliste kohustuste täitmisega vastavalt üldisele arusaamale, kuidas romantilises suhtes paarid üksteist ja oma ühist peret toetavad. Ühisesse soetatavasse elupinda panustamine, mida tegid mõlemad pooled nii raha kui tööga, oli tavapärane kõlbelise kohustuse täitmine. Vastavalt VÕS § 4 lg-le 3 ei saa kõlbelise kui mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut tagasi nõuda. Pärast abiellumist oli juba tegemist tavapärase varaühisusega, ilma mingisuguse paralleelse seltsinguta. Seltsingulepingu puhul on oluline, et kui pooled on kokku leppinud kindlate panuste tegemises ühise eesmärgi saavutamiseks, on kummalgi poolel õigus nõuda kokkuleppe täitmist, nt kindla summa maksmist konkreetse eseme eest. Pooltel puudus taoline kokkuleppe, mis oleks andnud õiguse nõuda teiselt poolelt kindlate panuste tegemist. Pooltele ühiselt kuulunud Xxxx puhul on määrava tähtsusega selle ostu- ja müügihinna vahe. Korter osteti 2006 algul kinnisvarabuumi ajal ja müüdi 2013 kevadel oluliselt madalama hinnaga. L G toob küll välja, et Xxxx korteri ostuks ja sisustamiseks võeti 22.02.2006 lepinguga laenu 121 432,13 eurot, kuid teadlikult eirab tõsiasja, et sama korteri turuväärtus oli 05.04.2013 kõigest 80 000 eurot (ilma hüpoteekideta) ning pärast ühiselt teenindatud laenu tagastamist laekus hageja ja kostja arvele kõigest 5112,72 eurot. Arvestades, et ühiseks varaks olnud Xxxx tegelik väärtus oli selle võõrandamise hetkel 5112,72 eurot, on hageja nõue 52 703,11-eurose hüvitise saamiseks selgelt alusetu ja ebaõiglane. Isegi kui hagejal oleks sissenõutav hüvitisnõue, saaks see olla vaid murdosa 5112,72 eurosest vara väärtusest. Kui ühisvara väärtus on langenud, nt turuolukorra muutumise tõttu, väheneb proportsionaalselt ka mistahes potentsiaalne lahusvara väärtuse hüvitis. Sama põhimõte kohalduks ka juhul, kui tegemist oleks seltsinglaste panuste hindamisega. L Gi nõutavast summast 14 380,12 eurot on L Gi kinnitusel kasutatud poolte ühise korteri remontimiseks, seejuures abielu kestel. G G kinnitab, et nimetatud summa kulutati perekonnale (alternatiiv oleks käsitleda nimetatud summa kandmist L Gilt G Gile 05.09.2007 kinkena). Vajalike ja kasulike kulutuste väärtus arvestatakse vastavalt kehtivale

§ 27lg-le 3 abikaasade ühisvara hulka.

Puudub alus, mis võimaldaks L Gil nõuda nimetatud summa tasumist G Gi poolt. Täiesti välistatud on sellega arvestamine mingisuguse hüpoteetilise seltsingu üle teoretiseerimise kontekstis. xxxx korteri osas jätab L G selgitamata, et G G panustas sinna oma lahusvara olulisel määral. Laenulepingu nr XXXX kohaseid laenumakseid tasus G G kuni abiellumiseni enda lahusvara arvel summas 2489,60 eurot (alates abiellumisest oli niikuinii varaühisus). Kooselu vältel panustas G G perele ja ühisvarasse enda lahusvara arvelt mitmekümne tuhande euro ulatuses. Suurim osa sellest tuli 9 2-18-5036 G Gile kuulunud xxxx korteri müügist. Kostja müüs oma korteri 24.04.2008 ja selle eest laekus talle pärast korteriga seotud kohustuste kandmist 25 655,24 eurot. L Gi taotlus tasuda temalt välja mõistetud summad vaid maksegraafikuga, igakuise maksega kuni 300 eurot, on põhjendamatu. G Gi vastuhagi rahuldamisel tähendaks see ligemale 10-aastast maksegraafikut, mis on ebamõistlik. 18.04.2019 menetlusdokumendis esitab G G täiendatud nõuded: jagada kinnistud nr xxxx ja xxxx ning nendega seotud laenukohustused ja kasutuseelised järgnevalt: korteriomandid jäävad L Gi ainuomandisse; AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kõik täitmata kohustused jäävad ainuisikuliselt L Gi kanda; L G on korteriomandite ainuomanikuks saamise ja laenulepingust tulenevate kohustuste enda kanda jätmise eest kohustatud tasuma G Gile 30 000 eurot hiljemalt 30 päeva jooksul alates ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumisest; L G kohustub tasuma G Gile 175 eurot iga kuu eest alates 2017 veebruarist kuni korteriomandite ainuomanikuks saamiseni. Poolte kooselu algas 2005.a. Pooled abiellusid xxxx, varasuhteks sai varaühisus. Kooselu lõppes 2017 veebruaris, abielu lahutati 18.09.2017 kohtuotsusega. Abiellumise hetkel oli L Gi peamiseks lahusvaraks ½ Sõle tn 25b-4, Tallinn korteriomandist, mille eest 05.09.2007 sai 850 000 krooni (54 324,90 eurot). G Gi lahusvaraks oli abiellumise hetkel Vindi tn 18a-35, Tallinn korter, mille müümisel sai G G 24.04.2008 pärast laenu kustutamist 401 417,21 krooni (25 655,24 eurot). Lisaks oli G Gil abielludes ligikaudu 250 000 krooni sularahas, mis oli enamus aega välja laenatud – osaliselt on laenude tagastused, need mis ülekandega toimusid, näha kostja Swedbanki konto väljavõttel. Abielu kestel sai G G oma perekonnalt perioodil 2009-2010 kingitusena, st raha on kostja lahusvara, ligikaudu 8000 eurot. Lisaks andis kostja vend 2015.a auto ostmiseks sularahas 5000 eurot, kostja kasutas raha sama Xxxx sissemakseks, mille müümisel 2017 juulis saadud rahast hageja 2100 eurot endale nõuab. Autot kasutati hageja ja kostja pere ühistes huvides. Vennalt saadud 5000 eurot pidi algselt antama üle laenuna, kuid vend loobus laenu tagasinõudmisest, mistõttu raha on käsitletav kingitusena ja seega G Gi lahusvarana. G Gi vend ja vanemad, kellega kostjal on hea läbisaamine, toetasid teda rahaliselt, kuna ta oli 2009 kevadest kuni 2010 augustini töötu ning tal oli naine ja väike laps ülal pidada. Tol perioodil ei töötanud ka L G, kes poolte kooselu jooksul läks esimest korda tööle aastal

1. 22.02.2006, so enne abiellumist, omandasid pooled kaasomandisse Xxxx korteriomandi, võttes selleks ühiselt laenu. Korter müüdi 05.04.2013, mil pärast laenukohustuse kustutamist laekus müügist poolte ühisvarasse 5112,72 eurot. Poolte peamine ühine vara on korter koos parkimiskohaga xxxx, mis osteti 15.04.
2. Ostmiseks võeti laenu, laenujääk 18.04.2019 seisuga 112 508,08 eurot. Algsest omafinantseeringust 12 900 eurot tasuti G Gi lahusvarast, xxxx korteri müügist saadud rahast, ning 5100 eurot Faehlmanni korteri müügist saadud rahast. Täiendavalt kulutas G G oma lahusvarast ligikaudu 15 000 eurot (osa sellest pärit Vindi tn korteri müügist, osa kingitus vanematelt) Vilmsi korteri olulistele remonttöödele ja parendustele –uus parkett ja siseuksed, uus köögimööbel koos tehnikaga, diivani, söögilaua koos toolidega ning remontis ja sisustas vannitoa. 2017 veebruaris oli selge, et pooled ei saa enam koos elada ning G G pidi ühisest elukohast lahkuma. Kuivõrd G G pooltele ühiselt kuuluvas xxxx korteris enam elada ei saanud, oli põhjendatud, et L G tasub üksi laenumakseid. Laenumaksed, so põhiosa ja intress igakuiselt ~ 470 eurot, tasuti G Gi kontolt. Kuna G G pidi lahku kolimise järgselt ühtlasi elatist tasuma, jäi kokkulepe, et L G tasub iga kuu G Gi kontole 150 eurot ja laenumaksed jätkuvad G Gi kontolt. 2017 oktoobris lepiti notaris kokku igakuine elatisraha summas 300 eurot, pärast mida L G enam laenumakseid ei tasunud. G G vormistas maksepuhkuse, et tasuda pangale ainult intresse, kuid maksepuhkuse lõppedes 2018 mais G G laenumakseid edasi ei tasunud, kuna see ei olnud talle enam majanduslikult võimalik. 05.04.2019 eksperthinnangu kohaselt on J.Vilmsi tn 29 korteri ja parkimiskoha turuväärtuse hindamistulemus 174 500 eurot. G G võtab aluseks eksperdi 10 2-18-5036 pakutud summa ja vähendab oma omandiõiguse kaotuse hüvitise nõuet vastavalt 30 000 euroni tasumisega hiljemalt 30 päev jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd 12.03.2019 eelistungil leppisid pooled kokku, et loevad neile kuuluva xxxx korteri õiglaseks igakuiseks üürihinnaks 700 eurot, vähendab G G vastuhagis esitatud kasutuseeliste hüvitamise nõuet 175 euroni iga kuu eest. Muus osas jääb G G oma vastuhagis esitatud nõuete juurde. G G palub jätta L Gi hagi täies ulatuses rahuldamata. L G nõuab hüvitist 52 703,11 eurot väidetavast seltsingulepingu lõppemisest tulenevalt ning ühisvara jagamist. xxxx korteri ja parkimiskoha jagamise osas L G eraldi haginõuet ei ole esitanud, kuivõrd on nõustunud jagamisega G Gi taotletud viisil, et ta saab ainuomanikuks ning maksab G Gile hüvitist tema omandiosa eest. L Gi nõue väidetava seltsingulepingu lõppemisest tuleneva hüvitise saamiseks on täielikult alusetu ja perspektiivitu. Mitte mingisugust hageja väidetud seltsingulepingut pole poolte vahel kunagi olnud. Ühine eesmärk pere loomisel ja ühise eluaseme soetamisel on täiesti tavapärane element täiesti tavapärase kooselu puhul, mis iseenesest ei saa kuidagi tähendada võlaõigusliku lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine eeldab poolte vastavasisulist tahet, mida L Gi väidetud kujul antud juhul olnud ei ole. Enne abiellumist toimunud teineteist soodustavate varakäsutuste puhul oli tegemist eelkõige mittetäielike kohustuste täitmisega. Kummagi poole panustamine toimus vaba tahte alusel, ilma mingisuguse vastava lepingulise kohustuseta teise poole ees. Toona ei olnud kordagi juttu ega mõtet, et hakatakse kooselusse panustamise eest teineteiselt hüvitist nõudma. Auto müügist laekunud summast poole tasumise nõude osas jääb G G läbivalt väljendatud seisukohale, et tegemist ei ole kohase ühisvara jagamise nõudega ja seda ei saa sellisena lahendada. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Auto müügist laekus raha 2017 juulis, st varaühisuse kestel. Varasuhte lõppemise seisuga ei olnud ühisvaras sellist eraldiseisvat eset kui sõiduki müügist saadud kasum, mille jagamist L G nõuab. Kohtuistung 12.03.2019 (eelistung L Gi lepinguline esindaja vastas kohtule, et poolte vahel ei ole vaidlust, et liisingulepingust tulenes kasum 4200 eurot (tlk 102 p 5.2). Kostja on nõude summaga nõustunud. L G on nõus G Gi vastuhagis märgitud varajagamise korraga, et korter aadressiga xxxx ja parkimiskoht xxxx-xxxx jäävad L Gile. Vaidlus on korteri ja parkimiskoha väärtuse üle, seltsinglaste panuse üle. L G taotleb hüvitamise korra kindlaks määramist kohtuotsuse korral, arvestades, et korteriga seondub ka laenukoormis. G Gi soov saada 35 000 eurot ei ole heas usus, nõue on pahatahtlik; eriti arvestades et L G on lahusvarast panustanud. Vaja on ära jagada ka L Gi poolt lahusvarast seltsingusse tehtud panus 52 703,11 eurot. Oli järjepidev süstemaatiline ühise eesmärgiga tegutsemine. Võiks lähtuda kasutuseelise nõude hindamisel üürihinnast 700 eurot. Nimetatud ettepanek on tehtud eesmärgiga hoida kokku kulusid võimaliku üürihinna määramise osas. Kasutuseelise nõudele sisuliselt vaidleb L G jätkuvalt vastu. G Gi üürihinna nõue alates 2017 veebruarist ei ole põhjendatud, kuivõrd ta lahkus veebruari lõpus. Kõne alla tuleks nõue alates märtsist. L Gile jäävad selgusetuks väited seoses 225 000 krooniga. Ülekande osas vaidlust ei ole, et L G tegi G Gile korteri remondiks ülekande. Ülekanne tehti ühekordse maksena 05.09.
3. Selgituseks on „raha“, summa eurodes on menetlusdokumentides välja toodud. Selle summa kandis L G oma lahusvarast. Pooled ostsid 2006 aastal korteri xxxx. Selle osas vaidlust ei ole. Selle korteri pealt saadi kahjumit. Sellega seonduvalt on toimunud maksed, 600 000 krooni ühise laenukohustuse täitmiseks ja 225 000 krooni korteri parenduseks. Kui L G ei oleks oma lahusvara arvelt neid kulutusi teinud, oleks poolte kahju suurem olnud. Kuna see raha tuli L Gi lahusvara, Sõle tn korteri, müügi arvelt, sellest läks teisendatult 52 703,11 eurot seltsinguvarasse. Pooltel olid ühised eesmärgid, mis algasid ühise kooseluga 2005.a, sündis ka laps ja soetati ühiselt vara, nende sündmuste üle ei 11 2-18-5036 ole vaidlust. G G peaks igal juhul hüvitama sellest poole, kuna see raha tuli L Gi lahusvarast. G Gi lepinguline esindaja vastas kohtule, et G G nõuab Vilmsi 29-10 ja 29-81 korteri ja parkimiskoha jagamist vastavalt vastuhagis (tlk 61) toodule. Kinnisvara ja kõik tulenevad kulutused jääksid L Gi kanda ja G Gile makstaks 35 000 eurot hüvitist. Kui oli lahusvara panustamine ühisvarasse võib sellega arvestada ühisvara koosseisu määramisel. Võrdluseks on võetud sarnase korteri üürikuulutus, sellest on veidi alla võetud ja see on jagatud neljaga ja selline võiks olla kasutuseelise igakuine väärtus. G G on nõus kokkuleppeliselt arvestama korteri igakuiseks üürihinnaks 700 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et G G lahkus ühisest kodust veebruari lõpus
4. G G saab aru summadest, aga ei nõustu seltsingu käsitlusega. Varaühisuse seisuga ei olnud ka autot veel kogumis, 4200 eurot selle eest laekus juulis
5. See on üksiku eseme müügist saadud kasum, mis on müüdud varaühisuse kestel. G G ei ole nõus selle eest hüvitist maksma kuna sellel ajal kehtis veel varaühisus, G G kandis veel ühiseid kulutusi. Kui G G välja kolis oli kokkulepe et L G jääb koos tütrega sinna elama ja tasub sellega seonduvaid laenumakseid, et kokkuvõttes jäävadki korteriga seotud kulud L Gi kanda. Ei ole nõus sellega et poolte vahel üldse oli seltsing. G G vastas kohtule, et ta ei mäleta täpset lahkumiskuupäeva, oli pärast
6. Küsimusele, et millele 225 000 krooni kulus, vastas G G, et ta kandis selle oma Sõle tänava korteri müügist, Faehlmanni korter osteti 2006 veebruaris, ülekanne tehti 05.09.
7. Selleks ajaks oli remont lõppenud ja pooled elasid juba seal. See raha läks pere kulude katteks, kõiki olmekulusid kaeti jooksvalt G Gi arvelt. 18.10.2019 Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et pooltel ei ole vaidlust selles, et korteriomandid ja pangalaenu kohustused võivad jääda hagejale, küsimus on võimalikus hüvitises. Kostja eitab ja tahab jätta tähelepanuta, et hageja on panustanud oma lahusvara arvelt üle 52 700 euro poolte ühiste kohustuste kandmiseks ja remondi tegemiseks vara väärtuse tõstmiseks. Üksmeel on autoasjas hinna osas ja vara väärtuses, kuna keegi ei ole ekspertiisi vaidlustanud; ei saa vaidlust olla hageja tasutud poolte ühise pangalaenu osa osas, kuna selles osas on faktilised tõendid ja kostja seda vaidlustanud ei ole. Kuna hageja on sisuliselt nõus vastuhagis taotletava ühisvara jagamise viisiga seonduvalt sellega, et kinnisvara jääks hagejale, siis kostja on taotlenud seda, et see pangalaenu SEB jääk jääks hagejale. Hageja ja kostja poolt allkirjastatud AS SEB Pank lepingut (II kd tl lk 13) kostja vaidlustanud ei ole. See pangakonto on väljavõtetega ja laenulepingutega tõendatud. Seltsingulepingu lõppemisest tulenev hüvitisenõue on summas 52 703,11 eurot, alternatiivselt 50% ulatuses 26 351,56 eurot. Resolutsiooni punkt 3 puudutab eelkõige vastuhagi. Hageja jääb kõikide oma kirjalike seisukohtade juurde. Hageja palub oma hagiavalduse rahuldada, kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus kostja vastuhagi rahuldab, siis on hageja nõus sellega, et nii mõlemad kinnisasjad jääksid hageja ainuomandisse ja hageja on nõus, et SEB Panga laenujääk jääks hageja kanda. G Gi lepinguline esindaja vastas kohtule, et summade osas, palju on auto müügihind ja laenukohustuste väärtused, vaidlus puudub. Jagamise viisis lepingu p 2.1 ja 2.2 puhul auto müügi tulu osas ei ole kohane ühisvara jagamise nõue. See ei ole selline summa, mis vara suhte lõppemise hetkel oli olemas. G Gi vastuhagi nõuded on 18.04.2019 lõplikes seisukohtades. Nõutava hüvitis on 30 000 eurot. Vastuhagi nõuded on, et korteriomandid, elupind, parkimiskoht jäävad L Gile (kinnistusregistriosad xxxx ja xxxx. Jagamise käigus kõik AS SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused jäävad samuti L Gi kanda. G Gi taotletud jagamisviisiga on kaetud ka L Gi vastunõue, et G G hüvitaks tema poolt 12 2-18-5036 makstud laenumaksed. G Gi nõutav hüvitisesumma ei sõltu sellest, kui palju on kohtuotsuse ajaks laenumakseid tasutud. Saamata jäänud kasutuseelised on 175 eurot kuus alates 2017 veebruarist kuni selle hetkeni, kui L G sai korteri ainuomanikuks. G G oma korteriomandit kasutada ei saa. Alternatiiv oleks see, et kostja maksab poole kõigist laenumaksetest ja selle võrra suurendab enda hüvitisenõuet. Tehakse tasaarvestus. See, mis L G sisse pani, see summa kahjuks suures osas lihtsalt kinnisvara krahhi tõttu nö kadus ära. Kostja jääb 18.04.2019.a esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Pooled olid abielus, vara üldreeglina jagatakse pooleks. Samamoodi pani kostja lahusvara ühisesse majapidamisse, selletõttu vähendatud nõue summas 30 000 eurot on igati mõistlik, põhjendatud ja õiglane. Kostja ei nõustu hageja nõutud kohtuotsuse täitmise viisiga. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (

) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras.

§ 37

lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes

§ 28

-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.

§ 37

lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

§ 34

lg 2 kohaselt, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

§ 34

lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

§ 35p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse.

Poolte abielu on sõlmitud xxxx. Poolte abielu on lahutatud Harju Maakohtu 18.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-

1. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kohtuotsus jõustunud 18.09.
2. Lähtudes eeltoodust tuleb ühisvara jagamisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva

sätteid. 13 2-18-5036 VÕS § 580 lg 1 kohaselt, seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 580 lg 2 kohaselt, seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. VÕS § 581 lg 2 kohaselt, eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. VÕS § 600 lg 1 kohaselt, seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 600 lg 2 kohaselt, seltsinguvara tuleb likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja panuste tagastamiseks. VÕS § 602 lg 1 kohaselt, seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. Kui kohustus ei ole veel sissenõutavaks muutunud või on vaieldav, tuleb selle täitmiseks vajalik hoiustada. VÕS § 602 lg 2 kohaselt, kui seltsinguvarast ei piisa ühiste kohustuste täitmiseks, vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osadele kahjumi katmises. Kui seltsinglaselt ei saa talle langevat summat, katavad teised seltsinglased puudujäägi vastavalt nende osadele kahjumi katmises, kusjuures neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu. VÕS § 603 lg 1 kohaselt, pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. VÕS § 604 kohaselt, pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 kohaselt, omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 kohaselt, solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. L Gi hagi L G palub: -mõista G Gilt L Gi kasuks välja seltsingulepingu lõppemisest tulenevalt hüvitis summas 52 703,11 eurot, alternatiivselt hüvitis 50% ulatuses summas 26 351,56 eurot; -jagada L Gi ja G Gi poolt AS-iga SEB Pank 12.04.2013 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel L Gi poolt solidaarkohustusena tasutud laenumaksed selliselt, et G G tasub tema poolt täitmata kohustuste katteks L Gile 3927,96 eurot; -jagada ühisvarasse kuulunud sõiduki müügist saadud kasum viisil, et kostja tasub hagejale 2100 eurot; -mistahes summade välja mõistmisel L Gilt määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et L Gi igakuine tasu summa ei oleks üle 300 euro kuus. Hageja nõue jagada ühisvarasse kuulunud sõiduki müügist saadud raha Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisvaraks oli abielu ajal ühinguga SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kaudu sõlmitud liisingulepingu nr xxxx alusel soetatud sõiduauto Xxxx (2008.a). Kostja on lõpetanud liisinglepingu nr xxxx, mis on tõendatud 04.07.2017 allkirjastatud lõpetamise aktiga. Samast aktist nähtuvalt on kostja võtnud vastu sõiduauto omandiõiguse. Kostja on liisinglepingu lõpetamisel ostnud sõiduki välja vara jääkväärtusega, milleks on SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali 29.06.2017 arve nr xxxx alusel 12 595,68 eurot. 03.07.2017 ja 05.07.2017 allkirjastatud lepingust nähtuvalt sõlmis kostja xxxx OÜ-ga 14 2-18-5036 sõiduki komisjonilepingu/ostu-müügilepingu nr xxxx, mille kohaselt oli sõiduki esialgne müügihind 17 200 eurot ja komisjonitasu sõiduki müügi eest müügiplatsil 3% müügihinnast. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on Xxxx OÜ tasunud kostjale 18.07.2017 komisjonilepingu alusel Xxxx eest 4200 eurot. Tõendite kogumise raames on kohtule esitatud Xxxx OÜ 03.07.2017 maksekorraldus nr 100, millega on makstud SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile 12 595,68 eurot arve xxxx G Gi eest tasumiseks. Kohtu hinnangul on tõendatud, et poolte abielu ajal on sõiduauto Xxxx omandamiseks sõlmitud liisingleping ja liisinglepingu lõpetamise akt, võetud vastu sõiduauto omandiõigus, ostetud sõiduk välja vara jääkväärtusega 12 595,68 eurot ja müüdud nimetatud sõiduauto lähtudes esialgsest müügihinnast 17 200 eurot, nii et pärast müüki ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile arve nr xxxx tasumist maksti kostja arvelduskontole 4200 eurot. Kuna nimetatud 4200 eurot laekus kostja arvelduskontole abielu ajal, on nimetatud raha poolte ühisvara. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas kostja tegi poolte ühisvarasse kuulunud sõiduautoga müügitehingu hagejaga kooskõlastatult ja hageja nõusolekul.

§ 29

lg 1 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled elasid lahus 2017 veebruari lõpust, seega ei olnud auto müügil tegemist perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamisega. Kohus peab usutavaks, et kostja asus autole ostjat otsima juba ajal, mil pooled veel koos elasid ja et hageja oli teadlik ja sel ajal nõus, et auto müüakse. Samas ei ole veenvalt põhistatud ja tõendatud, et hageja oli auto müügiga ja sellega, et müügist saadud raha jääb ainult kostjale, nõus ka auto tegeliku müügi ajal, kui pooled enam koos ei elanud. Hageja ei ole kohtumenetluses kinnitanud, et ta oli nõus 2017 suvel auto müügiga ja sellega, et müügist saadud raha jääb ainult kostjale. Poolte abielu lahutati kohtuotsusega 18.09.2017 ja sel ajal ei olnud ühisvara hulgas enam sõiduautot. Kohtu hinnangul tuleb kostjal tehingu tõttu, mille ta on teinud hageja tahteavalduseta,

§ 34

lg 3 tulenevalt hüvitada vara vähenemine ulatuses, mis kanti kostja pangakontole pärast poolte ühise liisingulepingust tulenev kohustuse täitmist ja müügikulude tasumist, so summas 4200 eurot. Nimetatud hüvitis arvatakse ühisvara hulka ja hagejal on võimalik nõuda ühisvara hulka arvatud hüvitise jagamist. Pooled on üksmeelel selles, et auto müügist saadud raha, mida pooled saavad jagada, on 4200 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada ühisvara hulka arvatud 4200 eurot poolte vahel võrdselt ja kohus rahuldab hageja nõude. Hageja nõue mõista välja seltsingulepingu lõpetamisest tulevalt hüvitis L G palub mõista G Gilt L Gi kasuks välja seltsingulepingu lõppemisest tulenevalt hüvitis summas 52 703,11 eurot, alternatiivselt hüvitis 50% ulatuses summas 26 351,56 eurot. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli enne abielu sõlmimist seltsing, et hageja on teinud seltsingusse olulise majandusliku panuse ja et seltsingu eesmärgiks oli ühise kodu loomine ning pooltel oli korterit soetades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Kostja ei nõustu käsitlusega, et abiellumisele eelnenud suhe oli lepinguline suhe, so seltsinguleping ühise püsielupaiga sisseseadmiseks ning et sellele järgnenud abielu oli kõigest seltsingulepinguga võetud kohustuste kinnitamine. Kostja on seisukohal, et ühisesse soetatavasse elupinda panustamine, mida tegid mõlemad pooled nii raha kui tööga, oli tavapärane kõlbelise kohustuse täitmine. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-109-14 asunud seisukohale, et kui pooled on esmalt elanud abieluvälises kooselus, seejärel abiellunud ning edasi abielu lahutanud ja kooselu lõpetanud, 15 2-18-5036 tuleb abieluvara jagada perekonnaseaduse sätete alusel ja võimalik enne abielu kooselu ajal omandatud vara seltsingusätete alusel, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused VÕS § 581 mõttes; pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-129-16 selgitanud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. Samas on võimalik kohaldada seltsingu sätteid, konkreetselt seltsingu likvideerimise sätteid, osaliselt analoogia korras ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete, näiteks kinnisasi, jaotamisele sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui on täidetud kohtuasjas nr 3-2-1-109-14 märgitud tingimused. Seega tuleb käesolevas menetluses kindlaks teha mõlema poole rahaliselt hinnatavad panused ja poolte ühine tahe omandada korteriomand vähemalt majanduslikus mõttes poolte ühisvarasse. Pooled on üksmeelel selles, et alates 01.04.2005 kuni abielu sõlmimiseni (xxxx) elasid pooled koos ühise perena. Pooled on 22.02.2006 sõlminud AS-ga Sampo Pank laenulepingu nr XXXX, mille kohaselt võtsid ühiselt laenu 121 432,13 eurot/1 900 000 krooni, leping on tõendina esitatud. Pooled on omandanud kaasomandina korteri xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) ning hageja on kantud kinnistusraamatusse ½ kaasomandist omanikuna ja kostja on kantud kinnistusraamatusse ½ kaasomandist omanikuna 22.02.2006 asjaõiguslepingu alusel 04.04.

1. Seega kuulus mõlemale poolele lahusvarana ½ kaasomandist korterist xxxx. Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja teabe kohaselt oli temal lahusvarana korter xxxx, mille müügist sai ta 850 000 krooni/54 324,90 eurot ja on esitanud tõendina 05.09.2007 maksekorralduse selgitusega ½ s.le 25b-4 ostuhinna tasumine. Nimetatud maksekorraldusel on maksjaks J R, isikukoodiga xxxx. Kinnistusraamatust nähtuvalt on J R kantud kinnistu xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomanikuna (900/100000) kinnistusraamatusse 24.09.
2. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja on lahusvarana saanud 05.09.2007 850 000 krooni 324,90 eurot. Pooled on 05.09.2007 sõlminud AS-ga Sampo Pank laenulepingu nr XXXX muudatuse nr 2, millega kohustusid 05.09.2007 ennetähtaegselt tagastama laenusummast 38 322,99 eurot, mille ekvivalendiks on 600 000 EEK. Hageja on esitanud 05.09.2007 maksekorralduse nr 1 (arhiveerimistunnus xxxx), millega on hageja kandnud enda pangakontolt Hansapangas 600 000 krooni enda pangakontole Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud maksega täideti laenulepingu nr XXXX 05.09.2007 muudatusest nr 2 tulenev poolte ühine kohustus panga ees. Kuna pooled ei ole väitnud, et hageja täitis panga ees ainult endale kuuluva kaasomandiosaga seotud kohustuse, siis tuleb eeldada, et hageja maksis endale kuuluva kaasomandiosaga seotud kohustuse summas 300 000 krooni ja kostjale kuuluva kaasomandiosaga seotud kohustuse summas 300 000 krooni. Hageja on esitanud 05.09.2007 maksekorralduse nr 1 (arhiveerimistunnus nr xxxx), millega on hageja pangakontolt kantud kostja pangakontole 225 000 krooni/14 380,12 eurot ja mis on hageja väitel kasutatud poolte kaasomandis oleva korteri xxxx, remondiks. Raha laekumine on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega. Kohtu hinnangul ei tulene menetluses esitatud asjaoludest, et hageja oleks kostjale 05.09.2007 kinkinud 225 000 krooni. Samalt väljavõttelt nähtub, et kostja arvelduskontol oli enne hagejalt makse summas 225 000 krooni laekumist raha 2832,32 krooni. Samalt väljavõttelt nähtub, et kostja on 05.09.2007 teinud makse 16 2-18-5036 summas 100 000 krooni enda teisele kontole ja 06.09.2007 teinud makse summas 100 000 krooni enda teisele kontole. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled tegid xxxx korteris samal või lähedasel ajal remonti. Seega on põhjendatud eeldada, et hagejale kuuluvale kaasomandiosale korterist kulus remondiks pool summast 225 000 krooni, so 112 500 krooni/7190,06 eurot ja kostjale kuuluvale kaasomandiosale korterist kulus remondiks pool summast 225 000 krooni/7190,06 eurot. Samas ei ole pooled tõendanud, millal ja kuidas täpselt tehti Xxxx korteris remonti ning kuidas ja milliste maksetega toimus remondi eest tasumine. Kostja on kinnitanud, et tal oli sularaha 250 000 krooni. Kuigi kostja ei ole oma väidet tõendatud, ei saa ka välistada, et kostjal oli sularaha. Kostja on esitanud 05.04.2013 notariaalselt tõestatud dokumendi „hüpoteegi kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“ (Tallinna notar Margus Veskimäe ametitoimingute raamatu registri nr xxxx). Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt müüsid pooled oma kaasomandiosad Xxxx korteris kokku hinnaga 80 000 eurot, millest 74 887,28 eurot kanti hüpoteegipidaja Danske Bank A/S kontole selgitusega L ja G Gi laenulepingu nr XXXX LR lõpetamine (p 2.2.1) ja 5112,72 eurot kanti G Gi pangakontole (p 2.2.2). Kuivõrd pooled müüsid endale lahusvarana kuuluvad mõtteliselt võrdsed kaasomandiosad, siis tuleb eeldada, et müügihinnast pool tuli tasuda hagejale ja pool kostjale ning et poolte ühine laenujääk kustutati laenulepingu lõpetamise samuti hageja ja kostja osas võrdselt. Kostja on väitnud, et xxxx kinnistute ostmiseks kulutati 5100 eurot Faehlmanni tn korteri müügist saadud rahast, hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt korteri remondikuludesse tehtud rahaline panus kajastub Xxxx müügihinnas ja seda ei ole võimalik eraldi kindlaks määrata. Samuti kajastub kostja võimalik korteri remondikuludesse tehtud rahaline panus Xxxx müügihinnas ja seda ei ole võimalik eraldi kindlaks määrata. Hageja on tõendanud, et ta on 05.09.2007 täitnud oma lahusvaraga summas 600 000 krooni/38 322,99 eurot laenulepingu nr XXXX 05.09.2007 muudatusest nr 2 tuleneva poolte ühine kohustuse panga ees. Kohtu hinnangul tuleb kostjalt hagejale välja mõista pool, so 19 161,50 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hagejale välja 19 161,50 eurot, so pool panga ees poolte ühise laenukohustuse täitmiseks 05.09.2007 makstud summast. Kohtu hinnangul ei ole poolte abielueelse kooselu ja varaliste suhete puhul tegemist seltsinguga, samuti ei ole enam olemas enne abielu omandatud vara. Hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja 50% hageja poolt laenulepingu nr xxxx alusel tasutud maksetest, so 3927,96 eurot Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid ühiselt 12.04.2013 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr xxxx ja et 10.05.2018-13.08.2019 on L G tasunud AS-iga SEB Pank ühiselt sõlmitud laenulepingu alusel 7855,92 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et nimetatud laenukohustus on poolte ühine laenukohustus ja et vähemalt alates 10.05.2018 ei ole kostja pangale laenumakseid tasunud. Kohtule on esitatud laenulepingu nr xxxx ja hageja pangakonto väljavõte, millest nähtub 10.05.2018-13.08.2019 hageja poolt tehtud maksete suurus kokku 7855,92 eurot. Hageja palub jagada L Gi ja G Gi poolt AS-iga SEB Pank 12.04.2013 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel L Gi poolt solidaarkohustusena tasutud laenumaksed selliselt, et G G tasub tema poolt täitmata kohustuste katteks L Gile 3927,96 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 50% hageja poolt laenulepingu nr xxxx alusel tasutud maksetest, so 3927,96 eurot. Hageja nõue määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord Hageja palub mistahes summade välja mõistmisel L Gilt määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et L Gi igakuine tasu summa ei oleks üle 300 euro kuus. Kostja 17 2-18-5036 on hageja nõudele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul oleks sarnane maksegraafik kostjale liialt koormav, samuti ei ole menetluses esitatud asjaolusid, mille korral oleks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramine taotletud suuruses osadena maksmiseks piisavalt põhjendatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus taotluse rahuldamata. G Gi vastuhagi Vastuhagi hageja palub jagada poolte ühisvara järgnevalt: -jätta kinnistud nr xxxx ja xxxx L Gi omandisse; -jätta AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kõik täitmata kohustused L Gi omandisse; -mõista L Gilt välja kinnistute nr xxxx ja xxxx kasutuseelised summas 175 eurot kuus alates 2017 veebruarist kuni L Gi ainuomanikuks saamiseni; -mõista L Gilt välja tema poolt ühisvara arvel enamsaaduga seoses hüvitis vastuhagi hageja kasuks. Vastuhagi hageja nõue jagada kinnistud nr xxxx ja xxxx Vastuhagi hageja palub jagada L Gi ainuomandisse korteriomandid asukohaga Xxxx (korter, kinnistusregistriosa nr xxxx) ja Xxxx (parkimiskoht, kinnistusregistriosa nr xxxx). Eksperthinnangu nr xxxx kohaselt on kinnistu (korter, kinnistusregistriosa nr xxxx) turuväärtus 164 500 eurot ja kinnistu (parkimiskoht, kinnistusregistriosa nr xxxx) turuväärtus 10 000 eurot. Vastuhagi kostja on nõustunud kinnistute jagamisega tema omandisse ja ei ole vastu vaielnud eksperthinnangus märgitud kinnistute väärtusele. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus vastuhagi hageja nõude. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistute (kinnistusregistriosad nr xxxx ja xxxx) ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud L G ja G G. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla vastuhagi kostja ainuomandi tekkimise aluseks, sest vastuhagi kostja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 vastuhagi hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. vastuhagi hageja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma Vastuhagi hageja nõue jagada AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev laenukohustus Vastuhagi hageja palub jagada L Gi ainuomandisse laenukohustus AS SEB Pank ees vastavalt 12.04.2013 sõlmitud laenulepingule nr xxxx. L Gi 13.08.2019 teabe kohaselt on laenujääk 13.08.2019 seisuga 111 299,85 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust laenukohustuse jäägi suuruse üle. Vastuhagi kostja on nõus nimetatud laenukohuse jätmisega tema omandisse. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus vastuhagi hageja nõude ja jätab laenulepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse AS SEB Pank ees summas 111 299,85 eurot, L Gi omandisse. 18 2-18-5036 Vastuhagi hageja nõue mõista vastuhagi kostjalt välja kinnistute nr xxxx ja xxxx kasutamise eest kasutuseelis Vastuhagi hageja palub mõista vastuhagi kostjalt välja kinnistute nr xxxx ja xxxx kasutamise eest kasutuseelis summas 175 eurot kuus alates 2017 veebruarist kuni L Gi ainuomanikuks saamiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 2017 veebruari lõpust on kinnistuid nr xxxx ja xxxx kasutanud vastuhagi kostja ja vastuhagi hageja ei ole kinnistuid kasutanud, mistõttu vastuhagi kostja on saanud kasutuseelist. Vastuhagi kostja on nõudele vastu vaielnud ja on seisukohal, et kasutuseelise nõuet ei ole põhjendatud arvestada enne 2017 märtsi. Pooled on üksmeelel selles, et vastuhagi hageja lahkus kodust 2017 veebruari lõpus, pärast 20.03.
3. Kohus leiab, et ei ole oluline, millistel asjaoludel vastuhagi hageja poolte ühisest kodust lahkus. Olukorras, kus pooled ei soovi enam koos elada, ei ole põhjendatud kooselu jätkata ainult kasutuseelise vältimiseks ning olukorras, kus ühel omanikul ei ole võimalik oma omandit kasutada, on põhjendatud kaaluda kasutuseelise eest tasu maksmist. 12.03.2019 eelistungil leppisid pooled kokku, et loevad neile kuuluva xxxx korteri õiglaseks igakuiseks üürihinnaks 700 eurot ja pooled on üksmeelel selles, et kasutuseelise suurus, mis oleks põhjendatud kostjale maksta, on 175 eurot kuus. Kohus rahuldab vastuhagi hageja nõude osaliselt ja mõistab vastuhagi kostjalt välja kasutuseelise alates 01.03.2017 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni summas 175 eurot kuus, so ajavahemiku 01.03.2017-30.11.2019 eest summas 5775 eurot (33 x175) ja alates 01.12.2019 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni summas 175 eurot kuus. Kohus mõistab kasutuseelise välja kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuna enne kohtuotsuse jõustumist ei ole vastuhagi kostjal võimalik teha kinnistute omanikukande muutmiseks vajalikke toiminguid. Kohus rahuldab L Gi hagi ja G Gi vastuhagi eeltoodust tulenevalt osaliselt. Kohus mõistab G Gilt L Gi kasuks välja pool sõiduauto Xxxx väärtusest, so 2100 eurot; 50% hageja poolt laenulepingu nr xxxx alusel tasutud maksetest, so 3927,96 eurot ja poole laenulepingu nr XXXX 05.09.2007 muudatusest nr 2 tuleneva poolte ühise laenukohustuse kohustuse täitmiseks 05.09.2007 makstud summast, so 19 161,50 eurot, kokku 25 189,46 eurot. Kohus jagab L Gi omandisse: kinnistu (registriosa nr xxxx) väärtusega 164 500 eurot; kinnistu (registriosa nr xxxx) väärtusega 10 000 eurot ja laenulepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse AS SEB Pank ees seisuga 13.08.2019 summas 111 299,85 eurot. Kohus mõistab L Gilt G Gi kasuks välja kasutuseelise kinnistute (registriosad nr xxxx ja xxxx) kasutamise eest alates 01.03.2017 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni summas 175 eurot kuus, so ajavahemiku 01.03.2017-30.11.2019 eest summas 5775 eurot (33 x175) ja alates 01.12.2019 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni summas 175 eurot kuus. Seega jääb L Gi omandisse vara kokku 174 500 eurot väärtuses ja rahaline kohustus summas 111 299,85 eurot. Kuna kohus jagab ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, siis peab kummalegi poolele jääma vara 87 250 euro väärtuses ja L G on saanud vara rohkem 87 250 euro väärtuses, mille ta peaks G Gile hüvitama. L Gi omandisse jääb rahaline kohustus summas 111 299,85 eurot, seega peaks G G hüvitama ½ rahalisest kohustusest, so 55 649,93 eurot. Kuna kohus mõistis G Gilt L Gi kasuks välja 25 189,46 eurot, peab G G maksma L Gile kokku 80 839,39 eurot (25 189,46 + 55 649,93). TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Vara ja kohustuse jagamise ning hüvitise väljamõistmise tulemusena peab L G pärast 19 2-18-5036 tasaarvestamist hüvitama G Gile enam saadud vara arvelt 6410,61 eurot. Lisaks enam saadud vara arvelt 6410,61 euro tasumisele tuleb L Gil G Gile tasuda kasutuseelis kinnistute (registriosad nr xxxx ja xxxx) kasutamise eest alates 01.03.2017 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni summas 175 eurot kuus, so ajavahemiku 01.03.2017-30.11.2019 eest summas 5775 eurot (33 x 175) ja alates 01.12.2019 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni summas 175 eurot kuus. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei analüüsi poolte väiteid, mis ei ole kohtu hinnangul asja lahendamiseks asjakohased või olulised.

§ 17

kohaselt, kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Kohtu hinnangul on mõlemad pooled panustanud oma abielu ajal soetatud ühisvarasse ühetaoliselt ja pooltel ei olnud ka selles osas vaidlust, mistõttu ei ole põhjendatud perekonnale tehtud kulutuste üksikasjalik väljatoomine ja hüvitise väljamõistmine. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 164 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 20