KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-410 Haldusasi Piibe Pig OÜ kaebus Põllumajandu

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Piibe Pig OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas
2. augustil 2016 meetme „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse 3-21-410 suunas” raames taotluse (13-30.3/16/261) viitenumbriga
3. Toetust taotleti metallitootmise ja autokerede remonditöökoja ning selle juurde kuuluva välikanalisatsiooni ehitamiseks asukohas Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Tobia küla, Raba (katastritunnus 66204:002:0151). Toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda reguleerib üksikasjalikult põllumajandusministri
4. märtsi
5. a määrus nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“. 1.1 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas
6. jaanuari
7. a otsusega nr 13-30.3/17/7 taotluse ja määras toetuse 149 999,31 eurot. 1.
8. PRIA tunnistas
9. novembri
10. a otsusega nr 13-30.3/20/1023 kehtetuks enda
11. jaanuari
12. a otsuse nr 13-30.3/17/7, jättis Piibe Pig OÜ toetustaotluse nr 64001600032 täies ulatuses rahuldamata ja nõudis Piibe Pig OÜ-lt tagasi välja makstud toetuse 149 434,38 euro ulatuses. PRIA nõuab ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 114 lg 1 järgset viivist 0,1 %. PRIA leidis kokkuvõtvalt, et Piibe Pig OÜ on teinud fiktiivseid tehinguid eesmärgiga luua kunstlikud tingimused toetuse saamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 tähenduses ning kaebaja ei ole täitnud struktuuritoetuse taotlejale esitatud põllumajandusliku müügitulu nõuet (viidatud määruse nr 25 § 2 lg 1 p 1). Toetuse saamise tingimuste täitmise näitamiseks vajalikke tehinguid võimaldasid PRIA hinnangul teha isikutevahelised seosed. 1.
13. PRIA jättis
14. jaanuari 2021 vaideotsusega nr 13-30.3/20/1103-2 rahuldamata kaebaja vaide PRIA
15. novembri
16. a otsuse nr 13-30.3/20/1023 peale.
17. Piibe Pig OÜ esitas
18. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA
19. novembri
20. a otsuse nr 13-30.0/20/1023 tühistamist. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohtadega põllumajandusliku müügitulu puudumisest ning leiab, et vastustaja pole välja selgitanud määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaldamiseks vajalikke subjektiivseid eeldusi. Kaebaja heidab vastustajale ette ka põhjendamispuudusi ja ärakuulamiskohustuse rikkumist.
21. Kohus võttis kaebuse
22. märtsi
23. a määrusega menetlusse. Sama määrusega rahuldas kohus Piibe Pig OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas vaidlustatud otsuse kehtivuse ja täitmise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastustaja vastas kaebusele
24. märtsil
26. Kohus määras
27. aprilli
28. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil
29. juunil
30. Kaebaja esitas täiendava kirjaliku seisukoha
31. juunil
32. Vastustaja esitas
33. juunil 2021 kohtule avalduse, milles märgib, et näeb kogumis piisavat alust ja vajadust vaidlustatav haldusakt sisulises mõttes uuesti anda, ning seetõttu ei pea kohtuvaidluse jätkamist perspektiivikaks ja võtab kaebuse haldusasjas nr 3-21-410 õigeks. Kaebaja teatas
34. juunil 2021 kohtule, et ei pea vajalikuks haldusasja nr 3-21-410 läbivaatamist
35. juuniks 2021 määratud kohtuistungil. Kohus tühistas
36. juuni
37. a määrusega
38. aprillil 2021 määratud kohtuistungi. Kaebaja esitas
39. juunil 2021 menetluskulude väljamõistmis taotluse ja kuludokumendid. Vastustaja esitas
40. juunil 2021 vastuväited kaebaja esitatule. 2

) § 159 lg-st 1 tulenevalt rahuldab kohus vastustaja õigeksvõtu korral kaebuse. Kohus teeb seejuures otsuse täiemahulist kohtumenetlust läbi viimata ning kaebuse nõude õiguslikku ja faktilist põhjendatust hindamata1. Kohtu hinnangul on vastustaja oma seisukohta kaebuse õigeksvõtu kohta üheselt mõistetavalt väljendanud ja seda ka kokkuvõtvalt põhjendanud. Praeguses menetluses ei ole kolmandaid isikuid, kelle huve võiks õigeksvõtt kahjustada. Ka kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid. Seetõttu ei näe kohus takistusi õigeksvõtu vastuvõtmisel (

§ 159lg-d 3 ja 4).

6.

§ 159

lg-le 1 tuginedes rahuldab kohus kaebuse ning tühistab vaidlustatud vastustaja otsuse. MENETLUSKULUD 7.

§ 108

lg 1 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid.

1. Kaebaja esitas taotluse, milles palub 1) jätta kaebaja Piibe Pig OÜ menetluskulud vastustaja kanda ning vastustaja menetluskulud tema enese kanda; 2) määrata haldusasja menetluses kaebajale tekkinud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6792,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista nimetatud summas menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja; 3) täiendavalt mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja käesoleva haldusasja menetluses kaebaja poolt tasutud riigilõiv ja bürookulud; 4) mõista vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni (II kd, tl 147-148).
2. Vastustaja märgib vastuväitena taotlusele järgmist. Kõik kaebaja esindaja poolt esitatud menetluskulud ei ole halduskohtumenetluses vastustaja kanda jäetavad kulud. Kaebaja esindaja on esitanud (kohtumenetluse) menetluskulude nimekirjas ka haldusmenetluses (sh vaidemenetluses) kaebaja poolt kantud kulud, mis ei ole aga halduskohtumenetluses välja mõistetavad. Taotluse lisas 1 deklareeritud kaebuse koostamise töömaht (ja sellest tulenev menetluskulu) ei pruugi olla tegelikkuses põhjendatud, võrreldes kaebust vaide koostamise mahuga ja sisuga. Vastustajal ei ole vastuväiteid koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse töömahu osas.
3. Esmalt märgib kohus, et viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt. Halduskohtumenetluses on välja kujunenud seisukoht, et kuna

sellist võimalust ette ei näe, jääb vastav taotlus rahuldamata (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-2294, p 27).

§ 1

lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku üksnes

-s sätestatud juhtudel. 1 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetlus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 549. 3

§ 109

lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

1. Vaidlust ei ole selles, et vajalik ja põhjendatud menetluskulu on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv, kokku 30 eurot.
2. Kaebaja taotluse osas mõista täiendavalt välja bürookulud, peab kohus asjakohaseks viidata Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt ei ole bürookulude puhul võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-51-15, p 15 ja seal viidatud praktika). Praegusel juhul on bürookulu (2 eurot) tehtud registripäringu saamiseks käesolevas haldusasjas. Kohtu hinnangul on tegemist pigem tõendi saamise kuluga

§ 102p 2 tähenduses, mis on vajalik kulu ja tuleb vastustajalt välja mõista.

1. Kaebaja on esitanud menetluskulude väljamõistmiseks taotluse, mille kohaselt lepinguliste esindajate kulud kokku on 6792,00 eurot (käibemaksuta) ja kuludokumendid. Kaebajale on taotluse kohaselt õigusteenuseid osutatud kokku 47,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 143,30 eurot (käibemaksuta). Kaebaja on käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. 14.
2. Kohtu hinnangul on teenuse tunnihind suurusjärgus, mida kohtupraktika menetluskulude väljamõistmisel aktsepteerib. Küll aga on kohus arvamusel, et taotletud kulud ei ole täies ulatuses välja mõistetavad. 14.
3. Taotluses lisast 1 (II kd, tl 149) ilmneb, et kaebaja esindajad on õigusabikulude nimekirjas kajastanud ka tegevusi, mis ei seondu kohtule kaebuse esitamise ega sellele järgneva kohtumenetlusega. Kaebuse kohtule on kaebaja esitanud
4. veebruaril 2021 pärast seda, kui PRIA jättis
5. jaanuari
6. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Seega ei saa kohtumenetluse kuludeks lugeda enne
7. jaanuari 2021 osutatud õigusabi kulusid ning ajalises plaanis on kohtumenetluse kuluna arvestatav tegevus 22,3 tunni ulatuses. Kujunenud kohtupraktika järgi ei ole halduskohtus väljamõistetavad vaidemenetluse ja haldusmenetluse kulud (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-60-13, p 17; otsus asjas nr 3-15-2595, p 22). 14.
8. Kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada muuhulgas läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 3-3-1-21-15, p 16). Kohus möönab, et tegemist on sisult küllalt keeruka vaidlusega. Samas peab kohus ajakulu kaebuse ja halduskohtumenetluse seisukohtade koostamisele ja esitamisele mõneti ülepaisutatuks. Esmalt märgib kohus, et kohtumenetluse vaidlusküsimused ja esitatud seisukohad kattuvad suures osas juba haldus- ja vaidemenetluses esitatuga. Lisaks leiab kohus, et õigusabina kirjeldatud tegevus sisaldab märkimisväärselt ajakulu kaebuse korrektuurile, viimasele ülevaatusele ja kaebuse esitamisele (15.,
9. ja
10. veebruari 2021 tegevused). Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi halduskohtumenetluses 18 tunni ulatuses ning väljamõistetav summa, arvestades õigusteenuse tunnihinda, on seega 2580 eurot. 4