Obsah (7)

§ 113§ 76§ 100§ 82§ 4062§ 415§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. aprill 2021 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja avali

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. 1 Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. Kostja sõlmis 17.08.2017 portaalihaldur OÜ O vahendusel laenulepingu nr xxxx summas 1 500 eurot. Leping sõlmiti kaheks aastaks. Kostja ei ole kokkuleppelisi osamakseid kohaselt tasunud. Kohustuste täitmata jätmise tõttu öeldi laenuleping üles ja olemasolev nõue loovutati 27.12.2017 hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 128,93 eurot, viivised 1194,75 eurot ja võla sissenõudmiskulu 100 eurot. Kostja vastuväited
2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 18.12.2020 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbija on võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

1. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, mida tõendavad 17.08.2017 laenuleping ja laenutingimused nr xxxx ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenutingimuste järgi on aastane intressimäär 27% ja krediidikulukuse määr 34%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja leping ei ole tühine. Laenuleping öeldi üles alates 27.12.
2. Inkassomenetluse raames tagasimakseid tehtud ei ole. Kuivõrd kostja ei ole laenusummat tasunud, tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.
3. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 27.12.
4. Kostjal tuli laenulepingu järgi perioodi 17.09.2017 kuni 17.12.2017 eest maksta intressi 128,93 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista. 6.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 2 kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 415

kohaselt ei või tarbijakrediidilepingu järgi nõuda viivist üle

§ 113lg-s 1 sätestatud määra.

1. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras (so 0,075% päevas) põhivõlalt 1500 eurot alates lepingu ülesütlemisest 28.12.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.11.2020 summas 1194,75 eurot. Kuivõrd kostja ei ole põhivõlga tasunud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised.
2. Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulu hüvitist 100 eurot.

§ 1132

lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 9.

§ 1132ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud. Hageja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu ega ka tegelikku kahju tekkimist, mistõttu jätab kohus rahuldamata sissenõudmisega seotud kulude 100 euro nõude.

1. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1500 eurot, intress 128,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1194,75 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 97% ja hageja kanda 3% ulatuses.
3. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot ja esindajakulud 300 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja tunnihind on 100 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades, et hageja esindaja esitas tavapärase laenulepingust tuleneva masshagi kasutades standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, samuti arvestades, et hagiavalduses esitatud nõudest moodustab põhivõlg 1500 eurot, siis peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund summas 100 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 375 eurot (275+100), millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 363,75 eurot (375*97%).
4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni 3 viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
5. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4