Obsah (5)

§ 56§ 15§ 2§ 16§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-21-994 (2670,21,000339) Kohtunik Aivar Hint Väärteoasi Martin La

) § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel peab juhinduma

§ 56

, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 2140 km tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut so kuni 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 227 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (

§ 15lg 3).

Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja seda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv kriminaalkaristus 2 kehtivat väärteokaristust, mõlemad lubatud sõidukiiruse ületamise eest, kuid sellele vaatamata jätkab Martin Laansalu uute raskete liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist. Menetlusaluse isiku käitumine näitab ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, kaasliiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv keskmisest suuremas karistusmääras ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse maksimaalses karistusmääras omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud Tartu Maakohtule 03.03.2021 kaebuse väärteoasjas nr 2670,21,000339 (KoTo, tl 4-6). Esitatud kaebuses menetlusalune isik ei vaidlusta talle etteheidetud väärteo toimepanemist. Küll vaidlustab menetlusalune isik otsuse talle mõistetud karistuse raskuse osas. Menetlusalune isik palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja
2. veebruari 2021.a otsuse karistuse osas ja teha uus otsus, millega jätta lisakaristus määramata. Alternatiivselt palub menetlusalune isik otsuse lisakaristuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega võtta menetlusaluselt isikult ära ainult A1, C ja CE-kategooria sõidukite juhtimisõigus üheks kuuks. Teise alternatiivina palub menetlusalune isik otsuse lisakaristuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega lisakaristust vähendada ühe kuuni. Karistusseadustiku (

) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning karistust kergendavaid ja 3 raskendavaid asjaolusid. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Otsuse kohaselt arvestas kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Sellele vaatamata märkis kohtuväline menetleja, et süüd suurendavaks asjaoluks tuleb lugeda menetlusaluse isiku muu-alast kriminaalkaristus ning kahte kehtivat väärteokaristust sõidukiiruse ületamise eest. Esiteks, seadus ei võimalda täiendavate „süüd suurendavate“ asjaolude arvestamist. Kui kohtuvälise menetleja nimetatud asjaolud ei ole karistust raskendavad asjaolud (mida need ei ole), siis ei saa neid karistuse määramisel arvestada. Teiseks, kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel kriminaalkaristuse olemasolu, mis ei seosta vähimalgi määral etteheidetava väärteoga. Eeltoodud ebaõigetel ning lubamatutel kaalutlustel määras kohtuväline menetleja ülemäärase karistuse. Kolmandaks, menetlusalune isik mõistab oma tegu ning selle tagajärgi, kuid selgitas juba vastulauses süüteoga seotud asjaolusid ja palus nendega arvestada. Otsusest nähtuvalt „Kohtuväline menetleja ei arvestanud esitatud vastulauset“. Vastulausest nähtuvalt ületas menetlusalune isik kiirust linnast väljasõidul ning ta oli autos üksi. Ta nägi, et fooris põles roheline tuli ja ristmikul ei olnud tema suunavööndis teisi liiklejaid ega jalakäijaid. Seejärel kiirendas menetlusalune isik emotsioonist hetkeks, ent tugevalt kuni fikseeritud sõidukiiruseni. Teisisõnu ei olnud tegemist püsiva kihutamisega. See toimus valgustatud, sirgel, hea nähtavusega ja jäävabal teel. Kõnealune sõiduauto vastab tehnonõuetele ning talvehooaja alguses soetati uued talverehvid. Lisaks eeltoodule rõhutas menetlusalune isik, et ta kahetseb sügavalt tehtud viga ning mõistab, kui paljusid inimesi tema vale otsus võinuks mõjustada. Näitamaks, et tema öeldu ei jääks ainult sõnadeks paberil ning soovides ennast edaspidi paremini distsiplineerida, nõustus menetlusalune isik osalema liiklusohutuse alastel loengutel või koolitustel. Paraku otsustas kohtuväline menetleja, et tema määratud karistused ehk sunnivahendid õpetavad isikut paremini, kui reaalsed koolitused. Menetlusaluse isik üritas astuda reaalseid samme oma käitumise parandamiseks, kuid politsei seda ei toetanud. Menetlusalune isik ei õigusta oma tegu, kuid palub eeltoodut arvestada. Kui kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on proportsionaalne (millega menetlusalune isik ei nõustu), siis palub menetlusalune isik juhtimisõiguse ära võtta üksnes teatud kategooriate puhul. Riigikohus on leidnud, et juhtimisõiguse äravõtmist on võimalik kohaldada selliselt, et võetakse ära üksnes ühe või mitme kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisakaristuse sellist kohaldamist võimaldavad asjakohaste normise kitsendav ehk isikule soodsam tõlgendamine, mis võimaldab vajadusel individuaalsemat lähenemist igale rikkumisele ja toimepannud isikule. Riigikohtu kriminaalkolleegium jaatas seadusest tulenevat võimalust kohaldada isikule, kellel on mitme kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, ohutu liiklemise või sõiduki käituseeskirjade rikkumisega seotud süütegude eest lisakaristusena ka üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtumisõiguse äravõtmist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-26-10 p 6). Menetlusalusel isikul on A2, B, C, CE ja T-kategooria mootorsõidukite juhtimisõigus. Menetlusalune isik töötab põllumajandussektoris ning koheselt kevade saabumisel algab seal täistöö hooaeg. Põllutööde hooajal on puudutatud isiku üks peamistest töökohustustest lisaks turustamisele ka külvi jms tööd traktori abil. Vastavate kategooriate juhtimisõigus on puudutatud isikule töö tegemiseks ning sissetuleku teenimiseks hädavajalikud. Vastasel juhul kaotaks puudutatud isik oma töökoha. Menetlusalune isik mõistab, et eelöelduga ei saa vähimalgi määral põhjendada liiklusnõuete rikkumist ja see ei välista iseenesest juhtimisõiguse äravõtmist. Kuid hinnates rikkumise asjaolusid kogumis ja võttes arvesse menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ning kohtupraktikat, leiab menetlusalune isik, et kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas on ebaproportsionaalne ega lähtu

§ 56lg 1 nõuetest.

Kaebuses väljatoodut arvestades palub menetlusalune isik igal juhul mitte võtta temalt ära B ja T-kategooria mootorsõidukite juhtimisõigust.

1. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebusele 4 Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (KoTo, tl 23-25) ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata. Martin Laansalu on karistatud Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel üldmenetluse korras. Karistus on määratud põhikaristuse osas üle keskmise karistusmäära ja lisakaristuse osas maksimaalses lisakaristuse määras. Tegu tahtliku korduvrikkumisega Martin Laansalu poolt. Martin Laansalu ületas lubatud sõidukiirust asulasisesel teel tiheasustusega alal pimedal ajal. Isiku käitumine näitab üldist hoolimatust ühiskonnas kehtivate reeglite vastu. Lubatud sõidukiiruse ületamine on raske liiklusalane õigusrikkumine. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Juhtimisõiguse saanud isikuna on Martin Laansalu teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Martin Laansalu suhtes kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristuse maksimaalses karistusmääras, sest eelnevalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud Martin Laansalut oma käitumist muutma ning ta jätkab uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Isikut on eelnevalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest kahel korral 14.07.2020 ning 05.09.
2. See, et isikul on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks peab isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ja isik peab ise tegema kõik selles, et see säiliks. Antud väärteoajas mõõtis kiirust ja tuvastas menetlusaluse isiku rikkumise vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõtur oli nõuetekohaselt taadeldud ning kiirusmõõturi kasutamise protokoll täidetud korrektselt. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt, arvestades teo tahtlikust, menetlusaluse isiku kahetust ja tema eelnevat liiklusalast käitumist. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palub kohtuväline menetleja Martin Laansalu kaitsja vandeadvokaadi abi Tauri Tigassoni kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
3. Kohtu põhjendused väärteo koosseisu, õigusvastasust ja süüd puudutavates asjaoludes 4.
4. VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades väärteo asjaolusid ja poolte taotlusi kirjalikuks menetluseks, peab kohus võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 4.2.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 4.

1. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Martin Laansalu rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 4.
2. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Väärteotoimiku (VT) tl 3-3p olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Martin Laansalule väärteona ette heitnud seda, et Martin Laansalu 26.01.2021 kell 07.05 Pärnu linnas Riia mnt Lennuki ja Lembitu tänavate vahel liikus Ikla suunas juhtis mootorsõidukit (sõiduauto Volkswagen Caddy Kombi registreerimismärgiga XXX XXX ) Pärnu linnas kiirusega 81 +/- 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud lõigus 50 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Eelmärgitud tegevusega Martin Laansalu rikkus liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. 5 4.5 Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas menetlusalune isik on talle etteheidetava väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (VT tl 4-4p), salvestisega (Kenwood DRV videofail, VT tl 5), Lääne prefektuuri teatisega kiiruse mõõtmist teostanud politseiametniku S.K pädeva mõõtja koolituse ja kiirusemõõtja koolituse läbimise kohta (VT tl 6-7), kiirusmõõturi Stalker DSR 2X taatlustunnistusega (VT tl 8), tunnistaja L.L ülekuulamise protokolliga (VT tl 9-9p), menetlusaluse isiku M. Laansalu kahetsuskirjaga (VT tl 10-11p). 4.
3. 26.01.2021 koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (VT tl 4-4p) on tõendatud, et PPA Pärnu PJ patrullpolitseinik S.K on teostanud Martin Laansalu poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Caddy Kombi registreerimismärgiga XXX XXX liikumiskiiruse mõõtmist 26.01.2021 kell 07.05 Pärnu linnas Riia mnt, Lennuki ja Lembitu tänava vahel sõidu suunaga Ikla suunal. Menetlusalune isik Martin Laansalu juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 81 +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 78 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X DP
4. Menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmine toimus asulasisesel teel, pimeda ajal, hea nähtavusega ja sademeteta ilmastikutingimuste olemasolul. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mõõtmise ajal kasutati Kenwood videokaamerat. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt on kiirusmõõturi tabloole fikseeritud lugemit menetlusalune isik näha ei soovinud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Asjaolu, et sõidukiirust mõõtis pädeva mõõtja koolituse läbinud politseiametnik, on tõendatud PPA Lääne personalitalituse teatisega (VT tl 6). Taatlustunnistus nr TTRS-20/00108 kinnitab, et menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud mõõtevahend oli taadeldud (VT, tl 8). Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199 lõike 6 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Määrus)
5. peatüki § 5-10 kohaselt. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1 ning antud juhul oli laiendmääramatuseks Määruse lisa 1 p 3 järgi 3 km/h. Seega Martin Laansalu poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiiruse lõplikuks mõõtetulemuseks oli 78 km/h (81 km/h – 3 km/h = 78 km/h). 26.01.2021 koostatud Pärnu politseijaoskonna abipolitseinik L.L tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta teostas 26.01.2021 koos patrullpolitseinik S.K liiklusjärelevalvet Pärnu linnas Riia maanteel ja kella 07.05 ajal mõõtsid läheneva VW Caddy reg. nr XXX kiiruseks 81 km/h. Rikkumine toimus Lennuki ja Lembitu tn vahel. Juhiks osutus Martin Laansalu, kellele nad vormistasid väärteoprotokolli (VT tl 9-9p). Menetlusalune isik Martin Laansalu on andnud omapoolsed ütlused väärteo toimepanemise kohta kohtuvälisele menetlejale esitatud kahetsuskirjas 26.01.2021 (VT tl 10-11p), milles ta tunnistab, et 26.01.2021 kell 7.05 juhtis ta sõiduautot Caddy reg.nr XXX XXX ja ületas lubatud sõidukiirust 28 km/h. Ühtlasi kinnitab, et ei vaidlusta kiiruse ületamist. Kahetseb rikkumise toimepanemist ja palub juhtimisõigust mitte ära võtta. LS § 227 lg 2 näeb ette väärteo korras vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetri tunnis. Kõiki eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Martin Laansalule etteheidetav väärtegu – suurima lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 28 km/h väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas on LS § 15 lg 1 p 2 rikkumisena tuvastamist leidnud 6 ning tema tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Samuti leiab kohus, et Martin Laansalu pani väärteo, mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise, toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes, kuna isik teadlikult ületas lubatud sõidukiirust.

Eeltoodut kinnitab menetlusaluse kahetsuskirjas toodud selgitus, et ta ületas kiirust linnast välja sõites veel 50 alas, teades, et kohe tuleb 70 ala. Kohus leiab, et arvestades kiiruse ületamise määra (menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 28 km/h), ei saanud tema poolt valitud sõidukiirus – 78 km/h talle mitte kuidagi märkamatuks jääda. Kaebuse kohaselt kiirendas menetlusalune isik emotsioonist lähtudes hetkeks ja tugevalt kuni fikseeritud sõidukiiruseni (tl 4p). Seega oli ta teadlik valitud sõidukiirusest, kuid hoolimata eeltoodust pani rikkumise tahtlikult toime. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5. Kohtu seisukoht karistuse osas 5.1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.2. LS § 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 2140 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Martin Laansalu sõidukiiruse ületamise määr - 28 km/h jääb antud juhul LS § 227 lg 2 kontekstis ületatud sõidukiiruse keskmise määra (s.o 30 km/h) lähedale, mis annab alust rääkida keskmisele süüle lähenevast süüst. Samas tuleb arvestada rikkumise asjaolusid. Martin Laansalu rikkumine toimus linnaliikluse tingimustes, kus liiklejate hulk on suurem, seega ohustas Martin Laansalu lubatud sõidukiiruse ületamisega nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervist. Vähetähtis ei asjaolu, et Martin Laansalu on varasemalt kahel korral väärteokorras karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest 14.07.2020.a. kiirmenetluse otsusega LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 400 eurot ja 05.09.2020.a. kiirmenetluse otsusega LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 124 eurot (VT tl 13-17p), mis kinnitab, et lubatud sõidukiiruse ületamine on kujunenud Martin Laansalul harjumuseks. Eeltoodud asjaoludel hindab kohus isiku süüd suureks. Lisaks süüteo koosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumist enne süütegu, sest ka see näitab isiku suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (RKKK 3-1-1-76-12 p 7). Seega kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et varasemad väärteorikkumised, mis tulenevad lubatud sõidukiiruse ületamisest suurendavad menetlusaluse isiku süüd kõnealuse rikkumise puhul. Samas, nõustudes kaebuse esitajaga, märgib kohus, et asjaolu, mille kohaselt on menetlusalust isikut eelnevalt (s.o 27.02.2015) karistatud kriminaalkorras röövimise eest, ei mõjuta isiku süü suurust liiklusalase väärteo puhul (vt. karistusregistriteade VT, tl 17). Martin Laansalu on süüd temale etteheidetava väärteo toimepanemises tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (VT tl 11-11p). Menetlusaluse isiku poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna (

§ 57lg 1 p 3).

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Neid Martin Laansalu süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda mõnevõrra üle keskmise. Karistuse määramisel peab arvestama võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võttes arvesse, et isikut on lubatud sõidukiiruse ületamises varasemalt karistatud, tuleb nentida, et isik on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ja ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, 7 et kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena üle sanktsiooni keskmist määra jääv rahatrahvi, s.o 65 trahviühikut, määramine vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, kuna arvestatud on ka muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid m.h nii karistust kergendava asjaoluga kui ka kehtivate karistuste olemasoluga samalaadsete rikkumiste eest. Kohus märgib, et lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. 5.

1. Martin Laansalu kaitsja kaebuses taotletakse esimese alternatiivina juhtimisõiguse äravõtmise lisakaristusena kohaldamata jätmist või alternatiivselt võtta menetlusaluselt isikult ära ainult A1, C ja CE- kategooria sõidukite juhtimisõigus üheks kuuks. Lisakaristuse kohaldamata jätmist või üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist on kaebuses põhjendatud asjaoluga, et menetlusalune isik töötab põllumajandussektoris ning põllutööde hooajal on menetlusaluse isiku töökohustusteks turustamine ja külvi jms tööd. B ja Tkategooria mootorsõidukite juhtimisõiguse kaotamisega kaotaks menetlusalune isik oma töökoha. Liiklusregistri 04.03.2021.a. päringust (VT tl 12) nähtub, et Martin Laansalu omab A1, T, B, B1, AM, A2, C, C1, CE, BE, C1E kategooriate mootorsõidukite juhtimisõigust. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-26-10 p 7.3 juhtinud tähelepanu, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest mootorsõiduki juhtimise õigust ei saa ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda liikumispuude tõttu. Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena tuleb reeglina kohaldada, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv väärtegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Siinkohal tuleb märkida, et karistus peab olema piisavalt mõjus, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Varasemaid väärteokaristusi arvestades ei ole ainult rahatrahvi määramine seni Martin Laansalu puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole mõjutanud teda hoiduma samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Kaebuses toodud selgitus, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega teadlikult seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate või reisijate turvalisuse ning riskib juhtimisõigusest ajutiselt ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Menetlusalusele isikule oli mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus teada ka väärteo toimepanemise ajal. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on igati põhjendatud täiendava mõjutusvahendi kohaldamine lisakaristuse näol. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus kaebuses toodud taotlustega jätta lisakaristus täielikult määramata, samuti ei nõustu kohus taotlusega võtta menetlusaluselt isikult ära üksnes A1, C ja CE-kategooriate sõidukite juhtimisõigus. 5.
2. Küll aga kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks ei pea kohus arvestades isiku süü suurust ning kaebuses esitatud asjaolusid proportsionaalseks. Menetlusalune isik on põhjendanud (VT tl 11-11p), et töötab põllumajandussektoris ning juhtimisõigus on vajalik seemnete müümisega üle terve Eesti. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule või ka tema perele mõjub (RKKK nr 3-1-1-18-17 p 13). Kohus peab võimalikuks Martin Laansalu puhtsüdamlikku kahetsust ning tema selgitusi juhtimisõiguse vajalikkusest arvestades kohtuvälise menetleja määratud lisakaristuse määra vähendada, mõistes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Seeläbi on Martin Laansalul siiski võimalik oma elu korraldada viisil, mis ei välista 8 täiel määral tööst loobumist, kuivõrd ajaliselt ei koorma kuuajaline juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalust isikut niipalju kui esialgselt määratud lisakaristus. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas osaliselt, s.o Martin Laansalule LS § 227 lg 5 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse määra osas, ja teeb uue otsuse, millega karistab Martin Laansalu LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Muus osas tuleb otsus jätta muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 9