Obsah (4)
§ 48§ 37§ 35§ 2KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-8853 Kohtuasi H.E.S
§ 48lg 1 p 2 järgi.
Avaldaja ei ole kaebuses välja toonud muid asjaolusid, mille esinemise seob
§ 48kohustusega lõpetada täitemenetlus.
Seetõttu asus maakohus seisukohale, et kohtutäitur ei pidanud täitemenetlust 08.04.2019 lõpetama.
- Maakohus selgitas, et avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, miks oleks kohtutäitur pidanud olukorras, kus alus täitemenetluse lõpetamiseks puudus, lõpetama enampakkumise läbiviimise. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole rikkunud avaldaja õiguseid, jättes 08.04.2019 enampakkumise läbiviimise lõpetamata. Samuti selgitas maakohus, et olukorras, kus avaldaja ruumidesse sisenemist lubas Harju Maakohtu 05.04.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-5279, siis puudub võimalus asuda seisukohale, et sisenemine toimus õigusliku aluseta. Kohtutäitur ei ole seega ka rikkunud avaldaja õiguseid sisenedes kohtumääruse alusel avaldaja ruumidesse seoses läbiviidava enampakkumisega. Kuna ka 18.04.2019 seisuga ei olnud sissenõudja teatanud kolmanda isiku poolt tehtud täitmise vastuvõtmisest ning täitekulud ei olnud täielikult tasutud, puudus ka 18.04.2019 alus täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimise lõpetamiseks. Kohtutäitur on põhjendatult jätnud avaldaja 18.04.2019 kaebuse tervikuna rahuldamata.
- Kuivõrd maakohus on asunud seisukohale, et 08.04.2019 seisuga alus täitemenetluse või enampakkumise läbiviimise lõpetamiseks puudus, ei saa nõustuda avaldajaga, et 08.04.2019 toimingud ei olnud vajalikud.
§ 37
lg 1 p 5 ja 4 kohaselt on täitekulud muuhulgas sõidukulud ja ruumide avamise kulud. Kohtutäitur on välja toonud, et korteri kaugus Tallinnast on 63,48km. Tulenevalt Harju Maakohtu 05.04.2019 määrusest oli kohtutäituril õigus siseneda 08.04.2019 korterisse. Kuna juurdepääsu vabatahtlikult ei võimaldatud, puudus kohtutäituril võimalus vältida kulu tekkimist luku avamise teenusele. Kohtutäitur on põhjendatult jätnud avaldaja 24.04.2019 kaebuse rahuldamata.
- Asjaolu, et täitedokumendis ei olnud märgitud viivise summat, ei tähenda, et viivise tasumise kohustust täitedokumendist ei tulene. Täitedokumendi resolutsiooni kohaselt tuleb 1500 euro tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg tähendab täitedokumendi vabatahtlikku täitmise tähtaega ka viivise tasumiseks. Kohus on asunud seisukohale, et 08.04.2019 korterisse sisenemiseks oli õiguslik alus. Kuna avaldaja esindajat korterisse sisenemise juures ei olnud, ei olnud talle võimalik ka uue luku võtmeid anda. Etteheide, et võtmed viidi kohtutäituri büroosse, ei ole seetõttu põhjendatud. Uue luku lukustamine tagas korteris olnud vara säilimise. Seega on kohtutäitur põhjendatult jätnud avaldaja 25.04.2019 kaebuse tervikuna rahuldamata.
- Täitetoimikuga tutvumise õiguse näeb ette
§ 35
. Maakohus leidis, et seadus ei näe võlgnikule ette õigust nõuda endale täitetoimiku materjalide edastamist e-postiga.
§ 35
lg 1 kohaselt kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Avaldaja ei ole välja toonud, et tal poleks olnud võimalik tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri büroos. Kui kohtutäitur nõustub täitemenetluse osalisele täitetoimiku materjale e-posti teel edastama, puudub õiguslik alus selle eest tasu nõudmiseks. Maakohus leidis, et 29.04.2019 kaebus on põhjendatud osaliselt, osas, milles võlgnik on palunud tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri poolt tasu nõudmine elektroonilise koopia väljastamise eest täiteasja materjalidest. 4
(7)MÄÄRUSKAEBUS
- Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldaja kaebus jäeti rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
- Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja kordagi vastu vaielnud sissenõudja nõude täitmisele kolmanda isiku poolt. Sissenõudjal puudus alus täitmise vastuvõtmisest keelduda. Isegi kui eeldada, et võlgniku poolt olid tasumata mingisugused summad, siis oli ebaproportsionaalne ja põhjendamatu sellises olukorras enampakkumise jätkamine. Sellises olukorras on põhjendamatu ka kohtutäituri nõue nõuda viivist pärast võlgniku poolt sissenõudjale põhisumma tasumist. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et 08.04.2019 on kohtutäituri abi nõudnud avaldajalt 123,09 euro tasumist täitekuludena, kuid 15.04.2019 oli täitekulude väljamõistmise otsuses täitekuludeks märgitud 198,09 eurot. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Puudutatud isikud määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis kaebuse rahuldamata ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Osas, milles maakohus kaebuse rahuldas, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et rahaliste kohustuste puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda (Riigikohtu
- novembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-10, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et võlgnik ei pidanud oma kohustust sissenõudja ees täitma isiklikult. Samuti ei ole võlgnik kohustuse täitmisele kolmanda isiku poolt vastu vaielnud.
- Samas tuleb arvestada, et täitemenetluse seadustik seab täitemenetluse lõpetamisele ka formaalsed eeldused.
§ 48
lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Sama lõike p 2 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Harju Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt edastas sissenõudja kohtutäiturile 08.04.2019 kell 9:08 e-posti teel teate 1609,15 euro saamise kohta, ning samal päeval kell 11:02 teate, et soovib võlgnikult kinnitust, et võlgnik ei vaidle kolmanda isiku poolt täitmisele vastu, 5
(7)vastasel korral ei saa sissenõudja täitmist vastu võtta. Lisaks nähtub kohtutäituri 28.05.2019 otsusest, et sissenõudja esitas 09.04.2019 kohtutäiturile digitaalallkirjastatud avalduse, et ta ei saa anda kinnitust kolmanda isiku poolt võlgniku võla tasumise kohta. 21. Hoolimata sellest, et sissenõudjal ei olnud alust keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest, ei olnud ta esitanud 08.04.2019 kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamise kohta. Samuti ei saa sissenõudja poolt 08.04.2019 kell 9:08 e-posti teel esitatud teadet käsitleda
§ 48
lg 1 p 2 sätestatud kirjaliku dokumendina võla tasumise kohta, eriti olukorras, kus sisssenõudja samal päeval esitatud järgmises teates ei kinnita täitmise vastuvõtmist. Seega puudusid kohtutäituril 08.04.2019 alused täitemenetluse lõpetamiseks
§ 48lg 1 alusel.
22. Isegi juhul, kui käsitleda sissenõudja poolt 08.04.2019 kell 9:08 e-posti teel esitatud teadet
§ 48
lg 1 p 2 nõuetele vastava dokumendina, ei olnud selleks hetkeks kohtutäituri tasu täielikult tasutud. Võlgnik ei ole maakohtule esitatud kaebuses ega ka määruskaebuses kohtutäituri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. Täituritasu otsus annab täiturile
§ 2lg 1 p 16 järgi täitedokumendi võlgniku suhtes.
Kuna kohtutäituri tasu ei olnud täies ulatuses tasutud, siis ka seetõttu ei olnud 08.04.2019 alust täitemenetluse lõpetamiseks.
- Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu põhjendustega. Sealhulgas ei olnud kohtutäituril alust täitemenetlust lõpetada ka 15.04.
- Kohtutäituri otsusest nähtub, et 23.04.2019 kinnitas sissenõudja võla tasumist ning 24.04.2019 tasus Miniproject OÜ võlgniku eest kohtutäiturile täitekulude jäägi. Mis puudutab avaldaja väiteid kohtutäituri poolt viivise liigse nõudmise kohta, siis avaldaja ei ole esitanud põhjendusi, millest nähtuks tema poolt viivise ülemäärane tasumine. Kohtutäituri 28.05.2019 otsusest selgub, et Miniproject OÜ tegi 24.04.2019 kohtutäiturile makse täitekulude jäägi katteks.
- Avaldaja väidab, et 08.04.2019 elektronkirjas on nõutud täitekulusid 129,09 eurot, kuid 15.04.2019 täitekulude otsuses on nõutud 198,09 eurot. Määruskaebusest ei nähtu, mis sellest väitest järeldub. Lisaks ei ole avaldaja sellele maakohtus tuginenud. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri 15.04.2019 täitekulu otsuse summas 198,09 eurot, mis on seotud 08.04.2019 teostatud täidetoimingutega (lukuvahetusega seonduvalt 160 eurot ja kohtutäituri sõidukulu 38,09 eurot). Avaldaja on täitekuludele vastu vaielnud väitega, et 08.04.2019 ei oleks kohtutäitur pidanud vaidlusaluseid täitetoiminguid tegema. Muid sisulisi ega ka arvutuslike vastuväiteid ei ole avaldaja täitekuludele esitanud. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et 08.04.2019 ei olnud alust täitemenetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust ka täitekulusid puudutava 15.04.2019 otsuse tühistamiseks.
- Kohtutäituri 28.05.2019 otsusest nähtuvalt on täituri poolt enampakkumine 25.04.2019 lõpetatud ja võlgniku pangakontod 26.04.2019 arestist vabastatud. Ühtlasi on kohtutäitur selgitanud, et täitemenetlus kuulub lõpetamisele.
- Ülaltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Puudutatud isikud ei 6
(7)ole kohtu määratud tähtajaks esitanud oma menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 7
(7)