Obsah (14)

§ 199§ 121§ 69§ 200§ 213§ 323§ 64§ 65§ 68§ 303§ 16§ 120§ 45§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2017. a, Rakvere Kriminaalasja number 1-16-6179 (16740000014) Kohtukoosseis Kohtunik He

§ 199

lg 2 p 5,8,9; 213 lg 2 p 1, 303 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Marge Voogma Süüdistatav HELYSE KARU, isikukood 46310270220, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, xxxx, emakeel eesti keel, enne kinnipidamist ei töötanud, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 04.06.2013 Viru Maakohtu poolt

§ 121

, 275, 266 lg 1 järgi 7 k vangistusega, mis

§ 69

alusel asendati 420 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 10 kuud, 2) 22.03.2016 Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 järgi 4 a 7 k vangistusega, millist karistust kannab alates 22.03.2016, väärteokorras karistatud 24 korral, kahtlustatavana kinni peetud 18.02.2016, tõkend vahistamine kohaldatud 19.02.2016 Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar RESOLUTSIOON 1. Tunnistada HELYSE KARU

§ 199lg 2 p 5,8,9 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

2 Tunnistada HELYSE KARU

§ 213

lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada HELYSE KARU

§ 323

lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista HELYSE KARU liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning HELYSE KARU liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista käesoleva kohtuotsuse ja Viru Maakohtu 22.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega 4 (neli) aasta 7 (seitse) kuud vangistust HELYSE KARU liitkaristuseks, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 18.02.2016 karistusaja hulka.

Helyse Karu karistuse kandmise algust lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 18.02.

1. Tõkend vahistamine Helyse Karu suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Helyse Karult kannatanu K K kasuks tsiviilhagi summas 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot, mis kanda K K arveldusarvele xxxx Swedbankis. Jätta kannatanu L P’i (isikukood xxxx) tsiviilhagi summas 1453 eurot läbi vaatamata, kuna kannatanu on surnud xxxx. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Helyse Karult kannatanu M T’i kasuks tsiviilhagi summas 600 (kuussada) eurot, mis kanda M T’i arveldusarvele xxxx Swedbankis. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Helyse Karult kannatanu U T’i kasuks tsiviilhagi summas 3941,82 (kolm tuhat üheksasada nelikümmend üks eurot ja 82 senti) eurot, mis kanda U T’i arveldusarvele xxxx Swedbankis.
3. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Helyse Karult menetluskuluna ekspertiisitasud 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS (asukoht Parda 12, 10152 Tallinn) kasuks 192 (ükssada üheksakümmend kaks eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 32 eurot) eurot v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt määratud korras süüdistatava Helyse Karu kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Helyse Karult menetluskuluna kaitsjatasu 1403,40 (üks tuhat nelisada kolm eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Raul Tosmanni, v.-adv. Ahto Sirendi ja v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest. 3 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Helyse Karult menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 1403,40 eurot riigi kanda. Helyse Karul tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2543,40 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700024817 ning selgitus: „Helyse Karu, 1-16-6179, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – CD-plaadid turvakaamerate salvestistega, videosalvestis ja helisalvestis, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend – kruus, mis on pakendatud paberkotti ja antud hoiule Tallinn Rahumäe tee 6/1 asitõendite hoiulattu (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2015-1507 07.09.2015), kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
6. aprilliks 2017). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
7. aprillist 2017 (seega hiljemalt
8. maiks 2017). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-6179 on vastavalt Viru Maakohtu määrusele 28.04.2017 pooltele kättesaadav alates
9. maist
10. Süüdistused. Helyse Karu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema - 04.08.2015 kella 11 paiku sisenes lukustamata uksest A L elumajja xxxx, kust võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5 kg erinevaid šokolaadikomme väärtusega 3 eurot, vähemalt 50 eurot sularaha, 2 tk 400 g koeravorsti väärtusega 1,60 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 54,60 eurot; - 27.08.2015 kella 14.15 ajal tungis xxxx asuvasse K K elumajja ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil hoone teise korruse toast ümbriku, milles oli sularaha summas 2100 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 2100 eurot; - 01.09.2015 ajavahemikul kella 15.00-16.00, viibides V P elumajas, xxxx külas, võttis ära vaatamata V P keelamisele, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult vähemalt 5 kg sibulaid väärtusega 3 eurot ning kolm purki moosi väärtusega 6 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 9 eurot; 4 - 01.09.2015 ajavahemikul kella 15.00-16.00, viibides H U elumajas, xxxx külas, võttis ära vaatamata H U keelamisele, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult laual olevad 5 eurot ja 20 senti sularaha müntidena, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 5,20 eurot; - 01.09.2015 kella 21.00 paiku xxxx trepikojast, xxxx alevikus, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil A S kuuluvad 5 kg küüslauku väärtusega 20 eurot ning suvikõrvitsa väärtusega 1,50 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 21,50 eurot; - 03.09.2015 kella 11.00 paiku xxxx vallas xxxx külas, viibides L Pi korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades ära kannatanu tähelepanematust, L Pi korterist ära 1450 eurot sularaha ning 500 g juustu paki väärtusega 3 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 1453 eurot; - 21.09.2015 õhtusel ajal, xxxx vallas xxxx külas xxxx talus, kasutades ära hetke, kui kannatanu viibis õues, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil magamistoas öökapi sahtlis olnud M T rahakotist 600 eurot sularaha, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 600 eurot; - 01.02.2016 ajavahemikul kella 18.15 kuni 19.30, xxxx linnas xxxx trepikojast, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks paari A Kle kuuluvaid talvesaapaid väärtusega 15 eurot üks paar ja 25 eurot teine paar, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 40 eurot. Seega Helyse Karu, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult kuid vägivalda kasutamata ja sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 5,8,9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Helyse Karu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema

§ 213

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, olles 17.01.2015 eelnevalt võtnud xxxx U Ti elukohast viimasele kuuluva Swedbanki pangakaardi - 17.01.2015 kasutas U Ti teadmata tema Swedbanki pangakaarti ning võttis sellega välja xxxx asuvast SEB sularahaautomaadist sularaha kell 19.24 summas 750 eurot, kell 19.25 summas 350 eurot, kell 19.26 summas 150 eurot ning kell 19.30 summas 50 eurot; - 18.01.2015 kasutas U Ti teadmata tema Swedbanki pangakaarti ning võttis sellega välja xxxx asuvast Swedbanki sularahaautomaadist sularaha kell 00.07 summas 750 eurot ning kell 00.08 summas 550 eurot; - 19.01.2015 kasutas U Ti teadmata tema Swedbanki pangakaarti ning võttis sellega välja xxxx asulas, xxxx asuvast Swedbanki sularahaautomaadist sularaha kell 00.17 summas 750 eurot ning kell 00.18 summas 550 eurot. Helyse Karu tekitas kannatanule U Tile kokku varalist kahju koos teenustasudega summas 3941,82 eurot. Seega Helyse Karu,

§ 213

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, tekitades teisele isikule varalist kahju, sisestades ebaseaduslikult andmeid arvutiprogrammi ja sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Helyse Karu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema süüdistatavana kriminaalasjas nr 1-15-6341 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Rakvere linnas, Rohuaia tn 8 kohtusaalis nr 3, 18.02.2016 toimunud kohtuistungil ajavahemikul kella 10.30 kuni 10.40, kohtuvaidluse käigus prokuröri süüdistuskõne ajal sekkus kohtuistungi käiku, karjus süüdistuskõnele vahele ja ähvardas korduvalt kaaskohtualused H O, K H ja I V ära tappa, kuna nende ütlused 5 kinnitasid ja tõendasid Helyse Karu osa talle süüdistuses süüks arvatud kuritegudes. Helyse Karu poolt oli tegemist õigusemõistmise mõjutamisega, mis seisnes ähvardustes vägivallategudeks õigusemõistmisel osalenud isikute suhtes kättemaksuks nende poolt oma kohustuse täitmise eest kohtumenetluses. Kusjuures kaaskohtualustel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Helyse Karu oli enne kohtuistungit neid pikema aja jooksul, s.o alates 2015. aasta kevadest, ähvardanud vägivalla kasutamisega juhul, kui nad oma ütlusi ei muuda, kuid vaatamata sellele jäid nad nii eeluurimisel kui ka kohtus oma ütluste juurde. Seega Helyse Karu, ähvardades vägivallateo toimepanemisega õigusemõistmisel osalevaid isikuid kättemaksuks nende poolt õigusemõistmisel osalemisel oma kohustuste täitmise eest, pani toime

§ 303lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Helyse Karule esitatud süüdistustes

§ 199lg 2 p 5,8,9 järgi.

Süüdistatav Helyse Karu tunnistas ennast kohtuistungil süüdi vargustes, mis puudutavad kannatanuid V P, H Ut ja A Kt, ülejäänud vargustes ta ennast süüdi ei tunnistanud. Samas kohtueelses menetluses 11.05.2016 ülekuulatuna kahtlustatavana (II kd, tl 45-47) ei ole Helyse Karu ennast üheski varguses süüdi tunnistanud. Kohus loeb süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud kuriteoepisoodis, mis puudutab kannatanu A L, tõendatuks alljärgnevate tõenditega: - kannatanu A L kohtueelses menetluses 29.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 80-82), et 2015.a juulis tuli tema poole üks võõras naisterahvas, kes oli väga jutukas ja sõbralik. Naine ütles, et tal on auto parklas ja palus ämbriga vett, et autot pesta. Naine käis autot pesemas ja tuli tagasi, rääkides, et tuli xxxx autojuhiloa kategooria eksamit tegema. Naine ütles, et on kusagilt xxxx. A L sõnul lubas ta naisel enda pool olla, naine pesi oma pesu, ta andis naisele süüa. Naine rääkis, et tal on xxxx. Tema naise autot ei näinud. Naine käis tema pool kolmel päeval järjest, siis oli paar päeva vahet ja siis käis korra uuesti. Tema pool naine ei maganud. Naine küsis tema käest ka võlgu, kuid ta ütles, et tal sularaha ei ole. Naine oli nii hakkaja, et võttis ka tema toidukraami ilma küsimata. A L ütlustest nähtub, et ta elab majas üksinda ja kui väljas ringi liigub, siis maja ust ei lukusta, sest vargil pole tal keegi käinud. 04.08.2015 umbes kella 11.00 ajal lõikas ta kodus õues aiahekki. Maja uks oli lahti. Ta nägi, et heki taga seisis heledat värvi sõiduauto, mis natuke hiljem tagurdas tema krundi kõrval olevale teele tagumise värava juurde. Ta oli natuke kaugemal heki taga ja arvas, et see on naabrimehe auto. Hiljem tuppa tulles avastas ta, et elutoa laua pealt kristallkausist oli kadunud pool kilo erinevaid šokolaadikomme koguväärtusega 3 eurot, rahakotist, mis oli laua peal, oli kadunud 45 eurot ja hulga münte. Tal oli rahakotis kindlasti üks kahekümnene ja kaks kümnelist rahatähte ja münte oli ka palju. Eelmisel õhtul luges ta raha kokku ja seda oli vähemalt 50 eurot. Nüüd oli rahakott täitsa tühjaks tehtud. Õhtul avastas ta, et külmkapist olid kadunud kaks koeravorsti (400 grammised jupid) koguväärtusega 1,60 eurot. Alguses ta ei osanud midagi mõelda, kes võis sellise teoga hakkama saada, kuid siis selgus, et naabrimeest ei olnud mitu päeva kodus ja tema auto ei saanud olla. Kuna ta nägi heledat autot oma maja juures, siis arvas ta, et tema pool vargil käis see sama kahtlane naine. Tema koer ei teinud ka häält varga peale, järelikult oli tuttav inimene, kes vargil käis. Naine oli pruunide juustega, pulstunud peaga, otsaette oli mingi pilt joonistatud. Ta teatas juhtunust kohe politseisse. Tema pool käis naine koguaeg üksinda. Kui ta ütles naisele, et mis viimane valetab, et tuli autokooli, sest pühapäeval on autokool kinni, ütles naine, et tuli xxxx puhkama. Talle on vargusega tekitatud kahju 54,60 eurot. Tsiviilhagi ta esitada ei soovi. 6 - Maanteeameti vastusega 09.11.2015 koos lisadega (I kd, tl 126-131), et sõiduki xxxx (halli värvi, universaalkerega) registreerimismärgiga xxxx omanik on alates 01.04.2015 Helyse Karu. Alates 07.09.2015 on nimetatud sõiduki registreerimismärk xxxx. Registritoimingu tegemisel 07.09.2015 esitatud alusdokumentide koopiatest nähtub, et Helyse Karu andis oma kontaktandmetes telefoni abonentnumbriks xxxx. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 20.04.2016 (I kd, tl 134-139), et 04.08.2015 kella 09.02 ja kella 09.07 ajal on Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx vastu võetud kõne xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas. 04.08.2015 kella 16.34 ajal on abonentnumbrilt xxxx vastu võetud kõne xxxx asulas asuva xxxx tugijaama piirkonnas. Kohus loeb süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud kuriteoepisoodis, mis puudutab kannatanu K K, tõendatuks alljärgnevate tõenditega: - kannatanu K K kohtueelses menetluses 04.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 212-213), et ta elab xxxx asuvas majas koos isa H K. 27.08.2015 oli ta kodus koos isaga, kui kella 14.15 paiku märkas ta majast väljumas võõrast naist. Sel hetkel tuli naine majas II korruse trepist alla. Ta nägi naist selja tagant. Sarnane naine on käinud tema juures ka varasemalt, see võis olla umbes 1 kuu varem. Sel korral oli naine samuti juba majas II korrusel ja tegi temaga juttu, kui teda nägi, pakkus karulauku ja tahtis, et ta alla läheks ja vett juua tooks. Nad läksid koos alla korrusele, ta andis naisele vett, siis tahtis naine käsi pesta, mida ta samuti lubas, valvates ise vannitoa ukse taga. Nüüd hakkas ta mõtlema, et see võis sama naine olla. Naisterahvas oli umbes 40 a, blond, kõhna kehaehitusega, peas oli rätik, seljas pikk kampsun, capri püksid. Ta avastas järgmisel päeval, et II korruse toast on varastatud ümbrik, milles oli sularaha 2100 eurot (kupüürid 100 eurosed x 10 ja ülejäänud 50 eurosed). Viimati oli raha kindlasti alles 27.08.2015 hommikul. See jäi talle igapäevaselt silma, kuna see oli riiuli peal nähtaval kohal ja keegi teine seda võtta ei saanud. Maja uks oli neil lukustamata. Kui naine väljus majast, siis ta nägi, et naine pani valget värvi ümbrikut taskusse. See ümbrik oli Kemitek logoga. Ta rääkis naabri E V majast xxxx ja selgus, et võõras naine oli käinud ka tema majas. Naine küsis esialgu kilekotti, et õuest õunu korjata. Kui naaber läks kilekotti otsima, sisenes naine tuppa ja küsis juua. Naaber oli andnud vett ja peale joomist oli kruusi jätnud puutumatult ja pakendanud kilekotti, et politsei saaks jälgi võtta. Naaber sellest politseisse ei teatanud, kuid tema tegi avalduse politseisse. Vargusega tekitati talle kahju 2100 eurot ja antud summa ulatuses soovib ta esitada tsiviilhagi. K K andis politseile üle naabri poolt pakendatud kruusi kilekoti sees, et sellelt saaks võtta võõra naisterahva jälgi. - tunnistaja E V kohtueelses menetluses 07.09.2015 ja 04.03.2016 antud ütlustega (I kd, tl 218-219 ja II kd, tl 28-30), et 27.08.2015 oli ta üksinda kodus xxxx, kui kella 16.00 paiku, olles II korrusel, kuulis ta, et akna pihta visati kiviga. Ta läks vaatama ja nägi akna all aias sees temale võõrast naisterahvast, kes oli umbes 40 a, juukseid varjas rätik, kõhna kehaehitusega, seljas pikk kampsun, kalifee moodi püksid. Naine rääkis eesti keeles ja soovis kotti, kuhu panna tema aiast korjatud õunad. Naine hakkas tema aias õunu korjama ja tema läks kotti otsima. Ta andis naisele kilekoti. Seejärel küsis naine veel ühte kilekotti, kuna nägi tema aias sõstraid ja tahtis ka neid korjata, samas polnud naine küsinud luba ei õunte ega sõstarde korjamiseks. Ta läks tuppa kotti otsima ja jättis selleks hetkeks toaukse lahti. Ta oli II korrusel, kui märkas naist oma majas II korrusel. Tuppa naine tulla ei jõudnud, oli koridoris, kuna tema läks naisele vastu. Koos läksid nad alla. Seal küsis naine temalt juua. Ta läks naisega koos kööki ja andis naisele kruusiga kraanist vett. Naine võttis kruusi, jõi paar lonksu ja pani ise kruusi kraanikaussi, mis oli ukse kõrval. Lõpuks naine lahkus majast, jäädes aeda ja tema ei tea, millal naine aiast ära läks. Kruusi ta ei pesnud, vaid pani selle kilekotti, et äkki saab sealt sõrmejälgi. Samal õhtul helistas ta naabrile xxxx ja selgus, et sama naine oli ka tema juures käinud ja raha varastanud. Kuna naabril oli vargus ja naaber läks politseisse, siis 7 andis ta naabrile kruusi kaasa, millest naine jõi. Sellest, et tegemist oli sama naisterahvaga, said nad naabriga aru, kui kirjeldasid naisterahvast teineteisele. - asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 2015-1507 (I kd, tl 228), mille kohaselt on 04.09.2015 kannatanu K K poolt toodud politseisse kruus, mida kahtlustatav kasutas. - asitõendi (kruusi) vaatlusprotokolliga 04.09.2015 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 224-227), millest nähtub, et DNA ekspertiisiks võeti kruusilt 6 puuteproovi. - DNA-ekspertiisiaktiga nr xxxx 14.10.2015 (II kd, tl 1-8) ja täiendava DNA-ekspertiisiaktiga nr xxxx 25.04.2016 (II kd, tl 17-22). Eksperdiarvamuste kohaselt kruusi pealmiselt pinnalt võetud proovist (kahel tampoonil, pakend 1.1, proov XXXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA-profiil on kokkulangev Helyse Karu DNA-profiiliga. - äratundmiseks esitamise protokolliga 25.02.2016 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 23-25), mille kohaselt kannatanu K K tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 3 oleva naisterahva, kes on sarnane naisterahvale, keda ta kahtlustab sularaha varguses 27.08.2015 oma majast aadressil xxxx. K K tundis naisterahva ära näojoonte järgi. Naisterahval olid blondiks värvitud juuksed, väljakasvanud juurtega. K K oli 80% kindel, et see on seesama naisterahvas, kes tema kodus käis. Fototabelil fotol nr 3 ära tuntud naisterahvaks osutus Helyse Karu. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 06.05.2016 (II kd, tl 43-44), et 27.08.2015 kella 14.05 ajal on Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx helistatud xxxx linnas xxxx tugijaama piirkonnast. 27.08.2015 kella 15.47 ajal on abonentnumbrilt xxxx helistatud xxxx linnas xxxx tugijaama piirkonnast. Süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud kuriteoepisoodis, mis puudutab kannatanu V P, on lisaks Helyse Karu poolt kohtuistungil süü omaksvõtule tõendatud veel alljärgnevate tõenditega: - kannatanu V P kohtueelses menetluses 28.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 85-87), et ta elab üksinda eramajas Xxxx. See võis olla augusti lõpus septembri alguses käesoleval aastal kella 15-16 paiku, kui tema majja astus sisse võõras naine. Ta nägi köögiaknast, et naine tuli sõiduautoga (halli värvi, pikap). Naine ütles, et ta müüb kasutatud riideid ning küsis, et kas ta soovib midagi osta. Tema ütles, et ei taha midagi osta, kuid vaatamata sellele tõi naine ikka autost mingeid riideid ja tahtis nende eest saada kallist hinda. Naine muudkui kauples ja lobises, ära ei läinud. Ta andis naisele igati märku, et teda kaup ei huvita ja mingu ära. Naine küsis, et kas tal on raha, mispeale ta ütles, et on pensionär ja tal raha kodus ei ole, kuid naine oli kohe nõus temaga linna sõitma raha järele. Ta jälle kordas naisele, et ei taha midagi, kuid siis ütles naine, et tal on nii ilus aiamaa, et kas ta võib võtta kartuleid ja porgandeid. Ta keelas naist, öeldes, et ei tohi midagi võtta, kõik on laste oma. Naine käis mööda tube ringi, maitses köögis just keedetud moosi, siis küsis kohvi. Ta keeldus seda pakkumast, öeldes, et tal on kaks poega, kes tulevad varsti koju. Naine nägi toas kastis sibulaid ja jälle küsis, et kas ta võib neid võtta. Koguaeg pidi ta naisele kordama, et viimane ei tohi midagi võtta. Lõpuks lubas ta võtta paar sibulat kui väga vaja, kuid selle peale hakkas naine laduma sibulaid oma kilekotti nii, et ta juba karjus, et ärgu võtku nii palju, et ta ei luba. Naine ei pööranud talle üldse tähelepanu, vaid võttis kastist ära pooled sibulad, ladus oma kilekoti täis, see võis olla vähemalt 5 kg suuri ilusaid sibulaid. Siis tuli naine kööki ja enne majast lahkumist võttis laua pealt kolm purki õuna-pohla moosi ja pani ka kotti. Ta ütles naisele, et ei tohi moosi võtta, et see on lastele tehtud, mispeale naine vastas, et pole midagi, tal on seda vaja ning läks minema. V P väitel ta koguaeg keelas naist ega lubanud midagi võtta, käis naisel sabas, kuid naine ei kuulanud teda ja ta ei osanud naist kuidagi takistada. Naine oli väga energiline ja jutukas, käis ringi nagu oma kodus, tahtis igale poole vaadata. Naisel olid mingid kilekotid endal kaasas. Kui naine hakkas ära minema, siis läks ta naisele veel järele ja nägi, et naise auto oli täis vanu kasutatud riideid. Naine uuris ka seda, et kaugel ta pojad elavad. Kui ta ei tahtnud naiselt 8 midagi osta, siis küsis naine, et kas ta niisama talle ei saa raha anda, et tal on väga vaja 20 eurot. Lõpuks läks naine ära just selle peale, et ta hakkas ähvardama, et tema pojad tulevad kohe koju. Ta tunneb selle naisterahva kindlasti ära. Naine oli kõhna kehaehitusega, pikemat kasvu, heledate värvitud juustega, tukk oli näole sätitud. Pärast ta kuulis, et samal päeval käis naine veel nende külas pensionäride pool. Naine käis naabruses üksinda elava H U juures ja K L pool, kus oli kodus K eakas ema. Nende poolt võttis naine samuti midagi ära. Naine võttis avalikult tema kodust, keelamisest hoolimata, vähemalt 5 kg sibulaid väärtusega 3 eurot ja kaks 0,7 l purki moosi ning ühe 0,5 l purgi moosi koguväärtusega 6 eurot. Tsiviilhagi ta esitada ei soovi. - äratundmiseks esitamise protokolliga 28.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (I kd, tl 88-89), mille kohaselt kannatanu V P tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 2 oleva naise, kes käis tema elukohas 2015 suve lõpus ning varastas sibulaid ja moosi. V P tundis naise ära välimuse järgi (juuste, soengu ja näo järgi). Fototabelil fotol nr 2 ära tuntud naiseks osutus Helyse Karu. - Maanteeameti vastusega 09.11.2015 koos lisadega (I kd, tl 126-131), et sõiduki Xxxx (halli värvi, universaalkerega) registreerimismärgiga xxxx omanik on alates 01.04.2015 Helyse Karu. Alates 07.09.2015 on nimetatud sõiduki registreerimismärk xxxx. Registritoimingu tegemisel 07.09.2015 esitatud alusdokumentide koopiatest nähtub, et Helyse Karu andis oma kontaktandmetes telefoni abonentnumbriks xxxx. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 20.04.2016 (I kd, tl 134-139), et 01.09.2015 kella 09.13 ajal on Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx vastu võetud kõne xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas, kella 09.33 ajal xxxx tugijaama piirkonnas, kella 10.05 ja kella 10.12 ajal xxxx tugijaama piirkonnas, kella 12.34 ajal on abonentnumbrilt xxxx vastu võetud lühisõnum xxxx tugijaama piirkonnas. 01.09.2015 kella 14.00 ajal on abonentnumbrilt xxxx helistatud xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas ja kella 14.02 ajal xxxx tugijaama piirkonnas. 01.09.2015 kella 15.28, kella 17.19 ja kella 19.05 ajal on abonentnumbrilt xxxx helistatud xxxx külas asuva NURSI3 tugijaama piirkonnas. Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx on 01.09.2015 kella 09.32 ajal helistatud xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas, kella 09.49 ja kella 09.51 ajal on saadetud lühisõnum ja helistatud xxxx tugijaama piirkonnas ning kella 12.01 ajal on helistatud xxxx tugijaama piirkonnas. Süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud kuriteoepisoodis, mis puudutab kannatanu H Ut, on lisaks Helyse Karu poolt kohtuistungil süü omaksvõtule tõendatud veel alljärgnevate tõenditega: - kannatanu H U kohtueelses menetluses 28.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 90-91), et ta elab üksinda eramajas Xxxx.

1. septembril 2015 peale lõunat tuli tema poole majja sisse võõras naine, kes kõigepealt pakkus riideid müüa. Ta ütles naisele, et ta ei taha osta, tal ei ole raha. Naine küsis temalt korduvalt, et kas tal ei ole raha, et mis pensionär ta on, kui tal ei ole raha. Naine tahtis temaga linna raha järele sõita. Tal oli rahakott laua peal. Ta tegi selle lahti ja puistas kõik, mis seal oli, laua peale, et näidata, et tal ei ole raha midagi osta või naisele anda. H U sõnul oli tal müntidena viis eurot ja 20 senti. Ta hoidis seda raha, sest pidi järgmisel päeval minema xxxx arsti juurde. Vaatamata keelamisele krahmas naine laua pealt viis üheeurost münti ära. Naine oli hästi energiline ja agressiivne, mispeale ta ehmus nii ära, et ei julgenud midagi öelda ka siis, kui naine ära minnes veel viimased 20 senti laua pealt ära võttis. Naine oli halli värvi sõiduautoga (pikap). Naine oli heledamate juustega, ees oli pikk tukk, juuksed olid taha kinni sätitud. Ta ei julgenud naisele vastu hakata, kui viimane raha ära krahmas, vaid hakkas hirmust värisema. Tal ei ole telefoni ja ei ole kedagi appi kutsuda. Pärast selgus, et samal päeval oli see sama naine käinud V P ja K L pool. Ta tunneb naise kindlasti ära. Naine varastas avalikult tema nähes 5,20 eurot. Tsiviilhagi ta esitada ei soovi. 9 - äratundmiseks esitamise protokolliga 28.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (I kd, tl 92-93), mille kohaselt kannatanu H U tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 2 oleva naise, kes käis tema elukohas 01.09.2015 ja varastas raha. H U tundis naise ära välimuse järgi, soengu ja näo järgi. Fototabelil fotol nr 2 ära tuntud naiseks osutus Helyse Karu. - tunnistaja E L (L) kohtueelses menetluses 30.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 94-97), et ta elab Xxxx koos pojaga. Poeg oli tööl, tema oli üksinda kodus. See võis olla
2. septembril 2015 peale lõunat umbes kella 14-15 vahel, kui tema majja tuli võõras naine. Ta just keetis suppi. Naine oli väga lahke, jutukas. Naine ütles, et ta on nii näljane ja tahab süüa. Naine ütles, et tuli laadalt, et tal oli laadalt riideid üle jäänud, et kas ta ei taha osta. Ta ütles küll, et ta ei taha midagi osta, tal lapsed kamandavad rahadega, kuid naine ikkagi tõi talle hunniku riideid. Naine ajas oma auto hoovi peale. Ta pakkus naisele suppi. Vahepeal tuli tema juurde kõrval korteris elav naaber V P. Ta valis välja ühe riidetüki, mille eest naine küsis rohkem raha, kui ta oleks maksnud. V P ka ütles, et ei tasu midagi osta. Vahepeal naine ütles, et tahab veel suppi, et ta saab ise võtta. Naine võttis veel suppi, kuid ta pakkus naisele veel kommi ja sinki. V P saatis naise minema. Naine küsis koguaeg, et kas tal raha on. Kui naine ära läks, siis avastas ta, et supist olid kõik kanakoivad kadunud. Ta ei näinudki, kuidas naine need ära võttis ja kuhu ära peitis. Naine oli blondeeritud, silmad olid väga musta-siniseks värvitud. Pärast oli tal väga piinlik, et ta ise naisele süüa pakkus, sest kuulis, et naine käis ka teiste pool ja igalt poolt võttis midagi ära. Tänu V Pile läks see naine tema juurest ära. Nüüd keerab ta koguaeg ukse lukku. - äratundmiseks esitamise protokolliga 30.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (I kd, tl 98-99), mille kohaselt tunnistaja E L tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 2 oleva naisterahva, näo ja juuste järgi, kes käis tema pool
3. septembril 2015 ja pakkus talle riideid. Fototabelil fotol nr 2 ära tuntud naisterahvaks osutus Helyse Karu. - tunnistaja V Pi kohtueelses menetluses 30.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 100-103), et see võis olla 01.09.2015 peale lõunat, kui ta nägi, et tema elumaja hoovi xxxx külas sõitis üks helehalli värvi sõiduauto Xxxx, millest tuli välja üks naine ja läks otse tema naabrinaise poole. Neil on kaksikmaja. Siis naine käis veel auto juures ja võttis sealt midagi ning viis naabrinaise juurde. Naabriks on tal E L, kes elab pojaga. Kuna naine oli E pool tükk aega, siis hakkas ta muretsema, sest E on vanem inimene ja tema poeg oli tööl. Ta läks vaatama. Naine pakkus E kasutatud riideid, kusjuures küsis nende eest päris kallist hinda. Naine oli jutukas. E pakkus naisele suppi ja süüa. Naine küsis, et kas siin külas elab veel pensionäre või invaliide. Naine käis ise julgelt mööda tube, võttis komme ja muud. Eevi oleks isegi midagi ostnud, aga ta laitis need asjad maha. Lõpuks läks naine minema. Kuna naine tundus talle kahtlane, siis ta kirjutas üles tema auto numbri xxxx. Naine oli heledaks värvitud tukaga, mida ta koguaeg sättis ette. Otsa ees oli naisel mingi tätoveering. Ta tunneb naise kohe ära. Pärast selgus, et naine käis siin teiste pool ka. - äratundmiseks esitamise protokolliga 30.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (I kd, tl 104-105), mille kohaselt tunnistaja V P tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 2 oleva naisterahva, keda ta nägi
4. septembril 2015 E L pool. Fototabelil fotol nr 2 ära tuntud naisterahvaks osutus Helyse Karu. - Maanteeameti vastusega 09.11.2015 koos lisadega (I kd, tl 126-131), et sõiduki Xxxx (halli värvi, universaalkerega) registreerimismärgiga xxxx omanik on alates 01.04.2015 Helyse Karu. Alates 07.09.2015 on nimetatud sõiduki registreerimismärk xxxx. Registritoimingu tegemisel 07.09.2015 esitatud alusdokumentide koopiatest nähtub, et Helyse Karu andis oma kontaktandmetes telefoni abonentnumbriks xxxx. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 20.04.2016 (I kd, tl 134-139), et 01.09.2015 kella 09.13 ajal on Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx vastu võetud kõne xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas, kella 09.33 ajal xxxx tugijaama piirkonnas, 10 kella 10.05 ja kella 10.12 ajal xxxx tugijaama piirkonnas, kella 12.34 ajal on abonentnumbrilt xxxx vastu võetud lühisõnum xxxx tugijaama piirkonnas. 01.09.2015 kella 14.00 ajal on abonentnumbrilt xxxx helistatud xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas ja kella 14.02 ajal xxxx tugijaama piirkonnas. 01.09.2015 kella 15.28, kella 17.19 ja kella 19.05 ajal on abonentnumbrilt xxxx helistatud xxxx vallas xxxx külas asuva xxxx tugijaama piirkonnas. Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx on 01.09.2015 kella 09.32 ajal helistatud xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas, kella 09.49 ja kella 09.51 ajal on saadetud lühisõnum ja helistatud xxxx tugijaama piirkonnas ning kella 12.01 ajal on helistatud xxxx tugijaama piirkonnas. Kohus loeb süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud kuriteoepisoodis, mis puudutab kannatanu A S, tõendatuks alljärgnevate tõenditega: - kannatanu A S kohtueelses menetluses 29.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 106-108), et ta elab xxxx alevikus xxxx kolme trepikojaga kahekorruselises majas keskmises trepikojas esimesel korrusel vasakut kätt korteris. Neil on väga vaikne trepikoda. Nende korteri peal elab 86 aastane naisterahvas, kes ei lase enda poole võõraid ning kelle poeg ja tütar käivad tema pool ainult päeval. Vastaskorter on temal ära ostetud ja seisab tühjana. Kui ta
5. septembri õhtul kuulis, kuidas käis pauguga trepikoja uks, äratas see tähelepanu. Ta vaatas ukse vahelt välja ja nägi trepi käänaku peal võõrast naist, kes oli keskmise kehaehitusega, lühemate lokkis juustega ja silmatorkava meigiga. Naine võis olla umbes 50-55 aastane. Ta küsis, et mis naine siin teeb. Naine ütles, et koridori uks oli lahti ja tal on ülemise naabriga kokku lepitud. Naine oli sinna uksele koputanud, kuid keegi ei teinud lahti. Siis läks naine majast välja. Mõne minuti pärast kuulis ta jälle ukse paukumist. Seekord läks tema tütar S ukse peale vaatama. Trepikojas oli jälle võõras naine, keda S ajas minema. Kolmas kord kuulsid nad, et jälle käis trepikoja uks, kuid ei näinud, kes võis trepikojas käia. Alguses, kui ta esimene kord käis koridoris, nägi ta maja ette pargitud võõrast halli värvi universaalkerega sõiduautot. Kui teine kord keegi käis trepikojas, siis oli auto aetud juba maja otsa. Kui S rääkis naisega trepikojas, siis tema nägi naist ukse vahelt vilksamisi, kuid see ei olnud see naine, kellega tema rääkis. Pärast seda, kui nad kuulsid kolmandat korda ukse kolksu, avastas S, et trepikojast pingi pealt oli kadunud kilekott küüslaukude ja suvikõrvitsaga, mis ta just ostis. Kotis oli 5 kg küüslauku koguväärtusega 20 eurot (4 eurot kilo) ja paarikilone suvikõrvits koguväärtusega 1,50 eurot. Kuna nende auto oli maja ees, siis S sõitis hallile sõidukile järele, kuid sellele järele ei jõudnud. Hiljem ta kuulis, et sama autoga naised käisid xxxx alevikus veel kellegi juures ja pakkusid kasutatud riideid. Pärast seda, kui ta avastas varguse, helistas ta kohe pojale ja rääkis, et langes varguse ohvriks, see võis olla 21.04 ajal. Poeg teatas sellest xxxx vallavanemale ja selgus, et xxxx keskusesse on paigaldatud kaamera ja see auto oli kaamerasse jäänud. Järgmisel päeval
6. septembril 2015 kella 20 paiku oli ta Sga xxxx ja S märkas seda sama naist, kellega ta nende trepikojas rääkis, Maksimarketi apteegis. Naine tundis S ära ja veetis aega apteegis, et nendega mitte kohtuda. Kuna neil oli aega, siis ootasid nad, kui naine apteegist välja tuli. Naine oli tumedamate juustega ja otsa ees mingi tätoveeringuga. Kui naine tuli apteegist välja ja läks kaupluse müügisaali, siis läks S naise juurde ja ütles naisele, et „teie käisite eile xxxx“, mispeale naine ütles, et ta tegi õppesõitu. Kui S ütles selle peale, et mis õppesõitu, lähme teie auto juurde, te varastasite meie suvikõrvitsa ära, põgenes naine kauplusest välja. S nägi seda sama autot veel sama päeva õhtul xxxx vana xxxx juures. A S sõnul on talle tekitatud kahju 21,50 eurot. Tsiviilhagi ta esitada ei soovi. - äratundmiseks esitamise protokolliga 29.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (I kd, tl 109-110), mille kohaselt kannatanu A S tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 2 oleva naise, keda ta nägi
7. septembril 2015 xxxx alevikus oma maja trepikojas ja kellega rääkis tema tütar. Seda naist nägi ta järgmisel päeval xxxx. Ta tunneb 11 naise ära näo järgi. Ta märkas naisel otsaees tätoveeringut. Fototabelil fotol nr 2 ära tuntud naiseks osutus Helyse Karu. - tunnistaja S S kohtueelses menetluses 30.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 111-113), et
8. septembri 2015 õhtul oli ta emaga kodus xxxx korteris. Kella 20 paiku kuulsid nad emaga trepikoja ukse paukumist. Alguses läks ema koridori vaatama, kes seal on. Nende korteri peal elab vanem naisterahvas, keda nad hästi tunnevad ja teavad, kes tema pool käib. Kui ema tagasi tuli, siis ta ütles, et oli mingi võõras naine trepikojas. Mõne minuti pärast nad kuulsid, et jälle kolksatas trepikoja uks. Ta läks vaatama ja trepikoja ukse peal tuli vastu võõras naine, kellelt ta küsis, et keda viimane otsib. Naine ütles, et ta koputas ukse peale, et ta tuli ülesse korterisse naisterahva poole. Ta ütles naisele, et nende naaber ei lase nii hilja enam kedagi sisse, mispeale naine ütles, et ta võib siis hommikul jälle tulla. Kui ta küsis, et mis naisel nende majja asja on, ei öelnud naine midagi ja läks välja. Ta läks tuppa ja rääkis emale, et see naine on väga kahtlane, et neil on trepikojas kilekott küüslaukude ja suvikõrvitsaga, mis ema just ostis. Kui nad kuulsid, et kolmas kord käis trepikoja ukse kolksatus, siis läks ta trepikotta ja avastas, et kott küüslaukude ja suvikõrvitsaga on kadunud. Kuna tal oli auto ukse ees, siis läks ta kohe auto peale, et vaadata, kuhu see kahtlane naine kadus. Ta nägi, et nende maja juurest sõitis minema hõbedane hall universaalkerega auto, mis võis olla Xxxx. See naine, kellega ta rääkis, oli tema arust umbes üle 50 aastane, kõhnema kehaehitusega, tal olid tumedad kollakad (rebase karva) lokkis juuksed klambriga taha kinni pandud, silmad olid hästi siniseks meigitud. Tukk oli ees, kuid sellegi poolest nägi ta naise laubal tätoveeringut. Järgmisel päeval oli ta koos emaga xxxx, kus apteegis märkas ta seda sama naist, kellega vestles nende majas. Naine oli apteegis hästi kaua. Uuesti kohtas ta naist müügisaalis, läks naise juurde ja küsis naiselt, kuidas talle küüslauk maitses. Naine ehmus ära, öeldes, et mis küüslauk. Ta ütles naisele, et tema nägu ja auto jäid talle hästi meelde. Samuti ütles ta naisele, et teda on xxxx nähtud, mispeale naine ütles, et tegi seal õppesõitu. Ta pakkus minna välja naise autot vaatama, mispeale naine ehmus ära ja põgenes tema eest. Tema ei näinud nende trepikojas kedagi teist naist peale selle tätoveeringuga naise. Sama päeva õhtul nägi ta seda naist ja tema halli Xxxxi vana Spordikooli juures. Naine vestles seal kellegagi. Nende korteri trepikojast varastati 5 kg küüslauku väärtusega 20 eurot, suvikõrvits võis olla paarikilone. Ta ise arvab, et ema võis ka eksida, kui ta nägi nende trepikojas alguses mingit teist naist. - äratundmiseks esitamise protokolliga 30.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (I kd, tl 114-115), mille kohaselt tunnistaja S S tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 2 oleva naise, keda ta nägi
9. septembril xxxx nende maja trepikojas ja järgmisel päeval xxxx. Ta tunneb naise ära juuste ja näo järgi, mäletab täpselt, et naise laubal oli tätoveering. Fototabelil fotol nr 2 ära tuntud naiseks osutus Helyse Karu. - Maanteeameti vastusega 09.11.2015 koos lisadega (I kd, tl 126-131), et sõiduki Xxxx (halli värvi, universaalkerega) registreerimismärgiga xxxx omanik on alates 01.04.2015 Helyse Karu. Alates 07.09.2015 on nimetatud sõiduki registreerimismärk xxxx. Registritoimingu tegemisel 07.09.2015 esitatud alusdokumentide koopiatest nähtub, et Helyse Karu andis oma kontaktandmetes telefoni abonentnumbriks xxxx. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 20.04.2016 (I kd, tl 134-139), et 01.09.2015 kella 09.13 ajal on Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx vastu võetud kõne xxxx asuva xxxx tugijaama piirkonnas, kella 09.33 ajal xxxx tugijaama piirkonnas, kella 10.05 ja kella 10.12 ajal xxxx tugijaama piirkonnas, kella 12.34 ajal on abonentnumbrilt xxxx vastu võetud lühisõnum xxxx tugijaama piirkonnas. 01.09.2015 kella 14.00 ajal on abonentnumbrilt xxxx helistatud xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas ja kella 14.02 ajal xxxx tugijaama piirkonnas. 01.09.2015 kella 15.28, kella 17.19 ja kella 19.05 ajal on abonentnumbrilt xxxx helistatud xxxx maakonnas xxxx külas asuva xxxx tugijaama piirkonnas. Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx on 01.09.2015 kella 09.32 ajal helistatud xxxx linnas asuva xxxx tugijaama piirkonnas, kella 09.49 ja kella 09.51 ajal on 12 saadetud lühisõnum ja helistatud xxxx tugijaama piirkonnas ning kella 12.01 ajal on helistatud xxxx tugijaama piirkonnas. Kohus loeb süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud kuriteoepisoodis, mis puudutab kannatanu L Pit, tõendatuks alljärgnevate tõenditega: - kannatanu L Pi kohtueelses menetluses 07.09.2015 ja 18.11.2015 antud ütlustega (I kd, tl 53-55 ja I kd, tl 58-61), et ta on liikumispuudega pensionär, kes elab üksinda xxxx külas korrusmaja teisel korrusel asuvas korteris. Ta kõnnib kahe kepiga ja ruumis seina najal, harva käib korterist väljas. Tema hooldajaks on K Z, kes eelmisel nädalal oli haige ja tema juures ei käinud.
10. septembril 2015 kella 11 paiku tuli tema korterisse üks võõras naine. Naine koputas ja ta lasi naise sisse. Ta arvas, et tegemist on T nimelise hooldajaga, kes tuli tema juurde K asemel. Ta küsis naise käest, et kas viimane on T ja naine ütles, et jah, ta on T ja tema jäi rahule. Naine oli väga meeldiv, hea ja lahke, tal tekkis naise vastu usaldus. Naine tundis ennast vabalt, rääkis, et müüb riidekraami ja riided on tal autos maja juures. Ta oli nõus riideid vaatama, et midagi osta oma lastelastele. Naine tõi talle korterisse mitu kotitäit riideid ja pani need tuppa tooli peale. Tal oli käepärast eraldi kohas 125 eurot, mida pakkus riiete eest, kuid naine ütles, et seda raha on natuke vähe. Ta hoiab oma kogutud rahasummat eraldi igapäevakulutuste rahast tagumises toas voodi ülestõstetava madratsi all pea kohal ümbrikus. Ümbrikus oli tal kokku 36 tk 50 eurost rahatähte, seega kokku 1800 eurot. Ta läks siis tagumisse tuppa ja võttis madratsi alt ümbriku ja võttis sellest välja mõned viiekümnesed kupüürid. Ta ei mäletagi täpselt, kas andis naisele lisaks veel ühe viiekümnelise või isegi mitu, kuid kindlasti mitte rohkem kui kolm viiekümnelist rahatähte (150 eurot). Naine jäi sellega rahule. Naine käis ja toimetas tema korteris, ta ei jõudnud naisel koguaeg silma peal hoida ja tal järel käia. Köögis pakkus ta naisele kohvi ja süüa. Naine tegi ise külmiku lahti ja endale võileiba. Naisel oli termos kaasas ja naine kallas endale kohvi kaasa ka. Tegelikult naine ise küsis süüa. Ta teab, et naine tuli nende maja juurde autoga, kuid ta ise autot ei näinud. Tema naaber altkorruselt G ütles talle, et see naine oli sõiduautoga Xxxx, metallik värvi ning et seda naist on veel ka mujal riideid müümas nähtud. Ta rääkis Gile, et tal on raha ära varastatud. G ei käinud tema korteris tol päeval, kui raha kadus. Naine oli tema pool lõunani ja siis sõitis minema. Ta nüüd enam täpselt ei mäletanud, kuhu ta pani rahaümbriku peale seda, kui võttis sealt raha välja. Ta arvas, et pani selle tagasi madratsi alla. Ta ei tea, kas naine nägi, kust ta raha võttis. Tema korteris on läbikäidavad toad. Naine tõi mitu kotitäit riideid tagumisse tuppa, kus on tema voodi, mille madratsi all hoidis ta ümbrikut rahaga. Kui naine ära läks, siis sama päeva õhtu poole vaatas ta ostetud riideid, millest mõni oli kuidagi niiske. Siis ta helistas Tle, et miks viimane talle poolniiskeid riideid tõi. T nagu ehmus ära ega tahtnud temaga rääkida. Sama päeva õhtul vaatas ta oma ümbrikut ja avastas, et ümbrikusse oli jäänud ainult neli 50-eurost rahatähte, seega kokku 200 eurot, ülejäänud raha oli ära varastatud. Kui arvestada maha see raha, mis ta sealt ise võttis, siis on varastatud vähemalt 1450 eurot, mida ta kogus endale matusteks. Pärast võõra naise äraminekut ei käinud tema pool enam kedagi. Järgmisel päeval selgus, et tema pool käinud naine ei olnud T, vaid üldse mingi võõras. Kuna ta on töötanud raamatupidajana, siis ta on harjunud kõik kulud üles kirjutama. Viimane kord
11. juulil 2015 luges ta oma raha ja kirjutas ümbriku peale 36x50, kokku
12. Tavaliselt pani ta pensionist kõrvale ainult viiekümnesed rahatähed. Tal oli ümbrikus kokku 1800 eurot ja ta mäletab, et augusti pensionist pani ta veel mõned 50-sed rahatähed ümbrikusse. Need jäid üleskirjutamata ja ta ei mäleta enam, palju neid oli. Oma märkmete alusel võib ta kindlalt öelda, et
13. septembril oli ümbrikus vähemalt 36 tk 50-st rahatähte, seega vähemalt 1800 eurot. Veel avastas ta, et peale naise äraminekut
14. septembril oli külmkapist kadunud 500 grammine viilutatud juustu pakk väärtusega 3 eurot. Naisel olid tumedamad juuksed, tukk näo ees. Naine kõneles selget xxxx keelt. Ta tunneb naise kindlasti ära. Keegi teine ei teadnud, kus ta oma raha hoiab. Mitte keegi peale selle võõra naise ei 13 saanud tema raha ära võtta. Kui ta ümbrikust raha võttis, et naisele riiete eest maksta, siis jäi sinna kindlasti suurem pakk 50-euroseid, kindlasti jäi sinna rohkem kui 200 eurot. Temale on vargusega tekitatud varaline kahju vähemalt 1453 eurot. Kannatanu L P lisas ülekuulamise protokolli juurde ümbriku, milles hoidis oma raha. 18.11.2015 täpsustas kannatanu L P oma 07.09.2015 antud ütlusi, märkides, et 2015.a suvel võttis ta oma rahaümbrikust välja 1000 eurot ja andis M L, sellepärast viimane märge ümbrikul on juulis „36x50“. Kui see naine oli tema pool, siis mõnda riideeset proovis ta selga. Samal päeval,
15. septembril, peale seda, kui naine ära läks, siis nägi ta Kt aiamaal, kes tõi talle kurki. Siis ta veel ei teadnud, et tal on raha ära varastatud. K käis tal ainult köögis. Ta on kindel selles, et kui ta võttis ümbrikust raha välja, siis pani ta ümbriku tagasi madratsi alla padja peale. Naine oli väga virk, jooksis edasi-tagasi mööda korterit ja võis näha, kust ta selle ümbriku võttis. L Pi ülekuulamise protokolli juurde on lisatud foto, kus ta näitab korteri väiksemas toas voodi all kohta, kus tal oli ümbrik rahaga. - äratundmiseks esitamise protokolliga 07.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (I kd, tl 56-57), mille kohaselt kannatanu L P tundis kindlalt ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 2 oleva naise, kes
16. septembril 2015 käis tema pool ja kellelt ta ostis riideid. Ta tunneb naise ära näo ja juuste järgi. Fototabelil fotol nr 2 ära tuntud naiseks osutus Helyse Karu. - tunnistaja G J kohtueelses menetluses 07.09.2015 antud ütlustega (I kd, tl 64-66), et
17. septembril 2015 märkas ta, et üks võõras naine käis L Pi juures, kes elab temaga samas majas teisel korrusel. Naine viis ülesse L poole kotte riietega. Ta sai aru, et naine müüs L riideid. Naine oli sõiduautoga Xxxx, metallik värvi, pikap. Naine oli tumedat värvi tukaga, nagu mustlase moodi. Naine oli xxxx juures vähemalt tund aega. See oli umbes 11-12 paiku päeval. Sama päeva õhtul rääkis L talle, et naine varastas tal ümbrikust suurema rahasumma ära.
18. septembril K Z ei käinud, ta tuli alles järgmisel päeval. G J täpsustas, et tema arust oli naine natuke heledamat värvi juustega, tukk oli tumedam. Ta tunneb selle naise ära. - äratundmiseks esitamise protokolliga 07.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (I kd, tl 67-68), mille kohaselt tunnistaja G J tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 2 oleva naise, kes
19. septembril 2015 käis xxxx külas nende majas L Pi korteris. Ta tunneb naise ära välimuse, näo ja juuste järgi, kuigi juuksed olid tal heledamaks värvitud. Fototabelil fotol nr 2 ära tuntud naiseks osutus Helyse Karu. - tunnistaja K Zi kohtueelses menetluses 13.10.2015 antud ütlustega (I kd, tl 69-71), et L Pit tunneb ta pikemat aega, on tema hooldaja juba vähemalt 8 aastat. L on liikumispuudega. L oli enne kolhoosis pearaamatupidaja ja on harjunud arvepidamisega, tal on kõik täpselt üles kirjutatud. Tõsisemat probleemi mäluga, nagu dementsus või midagi taolist, tal ei ole. Tavaliselt käib ta L pool ülepäeviti, kuid 2015.a augusti lõpus septembri alguses oli ta haiguslehel ja L pool ei käinud. Tal on samas majas, kus L elab, ostetud korter ja tal on seal aiamaa.
20. septembril kella 14-15 paiku käis ta oma aiamaal. L nägi teda aknast ja hõikas, et ta korjaks ka tema kurgid ära. Ta korjas L kurgid ära ja viis talle korterisse. Ta oli L pool ainult köögis. L ei öelnud talle, et tema pool käis keegi riideid müümas ega rääkinud ka rahast midagi. Õhtu poole umbes kella 20 paiku helistas L T Liivojale, kes on samuti vallas avahooldustöötaja. Ta on Tst rääkinud Lga, kuigi L ei ole Tt näinud.
21. septembril 2015 hommikul ütles T talle, et L helistas talle
22. septembri õhtu poole ja küsis, et miks ta poolniiskeid riideid tõi. T oli üllatunud ja palus, et ta helistaks Lle, et mis temaga lahti on. L oli helistanud E Jle, kes on valla sotsiaaltöötaja ja kaevanud, et temalt on varastatud raha. Tal paluti L poolt läbi käia. L rääkis, et eelmisel päeval käis tema pool mingi naine ja tõi riideid. L arvas, et see on T. L rääkis, et ta ostis mingeid riideid ja maksis 125 eurot, kuid kuna naine oli öelnud, et seda on vähe, siis oli L andnud veel 50 eurot. Õhtul L avastas, et tal on kodust raha ära varastatud. Kui palju Ll raha ära varastati, tema ei tea. Pension tuuakse Lle koju. Ta teab, et L hoiab raha kuskil magamistoas. Tema teada Ll ei ole pangaarvet. L ütles, et 14 ümbrikusse, kus ta raha hoidis, oli jäänud neli viiekümnelist rahatähte. L rääkis, et naine, kes tema pool käis, oli väga lahke, L pakkus naisele süüa ja juua. - Maanteeameti vastusega 09.11.2015 koos lisadega (I kd, tl 126-131), et sõiduki Xxxx (halli värvi, universaalkerega) registreerimismärgiga xxxx omanik on alates 01.04.2015 Helyse Karu. Alates 07.09.2015 on nimetatud sõiduki registreerimismärk xxxx. Registritoimingu tegemisel 07.09.2015 esitatud alusdokumentide koopiatest nähtub, et Helyse Karu andis oma kontaktandmetes telefoni abonentnumbriks xxxx. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 20.04.2016 (I kd, tl 134-139), et 03.09.2015 kella 08.10 ajal võeti Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx vastu lühisõnum xxxx tugijaama piirkonnas, kella 14.26 ajal helistati abonentnumbrilt xxxx xxxx külas asuva xxxx tugijaama piirkonnas, kella 14.37 kuni 14.45 helistati, saadeti ja võeti vastu lühisõnumeid abonentnumbrilt xxxx kokku 5 korral xxxx külas asuvate xxxx ja xxxx tugijaamade piirkonnast. Helyse Karu on ülekuulatuna kahtlustatavana kohtueelses menetluses 24.09.2015 (I kd, tl 7879) kinnitanud, et 03.09.2015 kella 11.00 paiku sattus ta möödasõidul xxxx, kus müüs ühele vanemale prouale hulga kasutatud riideid. Proua andis talle rahakotist üle 100 euro, kuid tal jäi veel midagi kätte ja ta ütles, et talle piisab pensionini. Ta ei näinud, kust proua rahakoti võttis. Proua ütles, et tal on palju raha ja see on kellegi inimese kätte antud. Proua pakkus talle kohvi ja juustusaia. Tema ei ole ise võtnud mingit raha. Kohus loeb süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud kuriteoepisoodis, mis puudutab kannatanu M Ti, tõendatuks alljärgnevate tõenditega: - kannatanu M T kohtueelses menetluses 21.09.2015 ja 25.09.2015 antud ütlustega (II kd, tl 106-110 ja II kd, tl 111-114), et 21.09.2015 õhtul (õues oli valge) saabus tema maja (xxxx talu) juurde valget värvi sõiduauto, mille rooli taga istus naine. M T ütlustest nähtub, et naine on sama autoga ka varem tema juures käinud. Ta elab eramajas üksinda. Naine tuli tema majja sisse ja pakkus talle rõivaid – särk ja püksid – 25 euro eest. Nad rääkisid suures toas. Ta läks magamistuppa, kus öökapi sahtlis oli rahakott sularahaga, mida oli umbes 625 eurot. Ta tuli tagasi suurde tuppa ja andis naisele 25 eurot. Teised kupüürid jäid rahakotti, mis jäi öökapi sahtlisse. Pärast seda palus naine juua. Naine jõi ja palus kabatšokki, mis oli õues keldris. Nad väljusid majast. Õues naine palus veel piparmünti. Ta hakkas seda lõikama, kui sel momendil jooksis naine majja. Kahe minuti pärast jooksis naine majast välja, istus autosse ja sõitis ära. Ta läks majja ja leidis, et ei ole raha, mis varem oli rahakotis. Kahju umbes 600 eurot. Naine oli keskmist kasvu, sale, umbes 30 aastat vana. Naine oli blond, rääkis eesti keeles. 25.09.2015 täpsustas kannatanu M T oma 21.09.2015 antud ütlusi, märkides, et see naisterahvas on varem juba mitu aastat tema juures käinud kasutatud riideid pakkumas. Viimati käis see naisterahvas tema juures umbes kuu aega tagasi. 21.09.2015 jooksis naisterahvas toast välja, haaras õues tema käest kilekoti koos piparmündiga ning sõnagi lausumata jooksis oma autoni ja sõitis kiiresti minema. Ta läks veel vaatama, kuhu auto läheb ja nägi, et naisterahvas oli otsa sõitnud xxxx talust teisel pool teed olevale kaevu/kanalisatsiooni luugile. Kui naisterahvas ära sõitis, läks ta tuppa vaatama, et mis naisterahvas toas tegi ja avastas, et raha on varastatud. - äratundmiseks esitamise protokolliga 25.09.2015 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 115-116), mille kohaselt kannatanu M T tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol B oleva isiku, kuna tal on sarnased näojooned. Fototabelil fotol B ära tuntud isikuks osutus Helyse Karu. - tunnistaja L Ki kohtueelses menetluses 05.10.2015 antud ütlustega (II kd, tl 121-124), et oli septembrikuu ja õhtune aeg. Ta oli toas, kui järsku kuulis õues pauku. Ta läks õue vaatama, et mis toimub. Kui ta trepile jõudis, siis auto, mis oli sõitnud kaevuluugi vastu, sõitis juba 15 minema, mingid jupid jäid maha. Ta nägi antud autot juba varem, kui see sõitis M T poole. Sõiduk oli hall, katusel olid sarved, sõiduk oli Xxxx, 293 olid esimesed numbrid, tähti ta ei näinud. Naisterahval olid heledamapoolsed juuksed. Naisterahvas sõitis peale pauku minema, kuid hiljem tuli ta oma auto osadele järele, mis sinna maha jäid. Juppidest oli kindlasti esipamper, mis tuli ära, number jäi ka maha. Naisterahvas korjas lõpuks kõik osad sealt kokku. Tema meelest oli naisterahvas sõidukis üksi. - Maanteeameti vastustega 20.10.2015 (II kd, tl 131-132) ja 09.11.2015 koos lisadega (I kd, tl 126-131), et sõiduki Xxxx (halli värvi, universaalkerega) registreerimismärgiga xxxx omanik on alates 01.04.2015 Helyse Karu. Alates 07.09.2015 on nimetatud sõiduki registreerimismärk xxxx. Registritoimingu tegemisel 07.09.2015 esitatud alusdokumentide koopiatest nähtub, et Helyse Karu andis oma kontaktandmetes telefoni abonentnumbriks xxxx. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 04.11.2015 ja selle lisadega (II kd, tl 142-144), et 21.09.2015 peale kella 19.00 on Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrit xxxx kasutatud xxxx ja xxxx tugijaamade piirkonnas. Süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud kuriteoepisoodis, mis puudutab kannatanu A Kt, on lisaks Helyse Karu poolt kohtuistungil süü omaksvõtule tõendatud veel alljärgnevate tõenditega: - kannatanu A K kohtueelses menetluses 02.02.2016 antud ütlustega (I kd, tl 184-185), et 01.02.2016 kella 19.30 paiku oli ta oma elukohas xxxx maakonnas xxxx linnas xxxx, kui sai naabrite käest teada, et nende maja trepikojas käis mingi võõras naisterahvas ja vedas mingeid asju sealt välja. Ta läks korterist välja ja nägi, et korteri välisukse juurest jalatsite kapi juurest põrandalt on varastatud temale kuuluvad 2 paari naiste talvesaapaid. Üks saapapaar oli pruuni värvi poole sääreni ulatuvad seest sooja voodriga pruunivalgekirju karvase äärisega, number
23. Saapad olid kasutatud, kuid korralikud, maksumusega 25 eurot. Teine saapapaar oli halli värvi lühikesed halli värvi karvase äärega, suurus
24. Saapad olid tagant lukuga, maksumusega 15 eurot. Need saapad olid alles 30.01.2015 kella 22.00 paiku, kui tal olid need viimati jalas. Kokku on talle vargusega tekitatud kahju 40 eurot. - tunnistaja T H kohtueelses menetluses 04.02.2016 antud ütlustega koos tõlkega vene keelest eesti keelde (I kd, tl 187-190), et 01.02.2016 oli ta oma kodus aadressil xxxx. Kella 18.15 paiku oli ta maja juures väljas, kui nägi, et naabermaja xxxx trepikojast väljus keegi naisterahvas mingite pakkidega, läks üle tee sinise mikrobussi juurde ja viskas asjad bussi. Naisterahvas vahtis koguaeg ringi, mis tundus talle kahtlane olevat. Pärast seda istus naisterahvas rooli ja sõitis minema xxxx küla suunas. Umbes kella 19.30 paiku märkas ta, et jälle seisab seesama sinine mikrobuss sama koha peal. Seesama naine võttis tühja kilekoti ja läks samasse xxxx majja, kuid teise trepikotta. See tundus talle veelgi kahtlasem ja ta läks selle bussi juurde tagantpoolt ning jättis numbri meelde – xxxx. Bussi mootor töötas. Umbes 3-4 minuti pärast väljus see naine trepikojast, kuid nüüd juba täis kilekotiga. Naine viskas kilekoti bussi tagaossa, istus bussi rooli ja sõitis kiiresti xxxx küla suunas minema. Peale naise ei näinud ta bussis kedagi. Nad hakkasid küsitlema xxxx maja elanikke ja hiljem selgus, et A Klt varastati ära talvesaapad. - vallasasja hoiulevõtmise protokolliga 02.02.2016 koos e-kirja 03.02.2016 ja fototabelitega (I kd, tl 192-197), millistest nähtub, et seoses juhtumiga 3120160008498 peeti 02.02.2016 kell 13.26 xxxx alevikus xxxx. kilomeetril kinni sinist värvi xxxx mikrobuss (reg nr xxxx), mille roolis oli tagaotsitav Helyse Karu. Prefektuuridele edastatud e-kirjas märgitakse, et isik viibib xxxx. Kõigil, kellel on huvi isiku vastu, palutakse sellest teada anda, kuna isik vabastatakse arestimajast 03.02.
25. E-kirja manusena on lisatud valik fotosid mikrobussist ja selle sisust. 02.02.2016 kell 16.10 on xxxx politseiametniku poolt hoiule võetud muu hulgas 2 paari saapaid, mis leiti Helyse Karu kasutuses olnud mikrobussist. 16 - asitõendi vaatlusprotokolliga 04.02.2016 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 198-201), milles on üksikasjalikult kirjeldatud kannatanu A Klt varastatud 2 paari naiste talvesaapaid. - esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga 04.02.2016 (I kd, tl 202), mille kohaselt on kannatanu A Kle tagastatud temalt varastatud 2 paari naiste talvesaapaid. Helyse Karu on ülekuulatuna kahtlustatavana kohtueelses menetluses 03.02.2016 (I kd, tl 204) kinnitanud, et tema 01.02.2016 xxxx mingites kortermajades üldse ei käinud ega saapaid ei varastanud. Parkimisplatsil tuli tema auto juurde võõras ca 50 või üle selle meesterahvas, kes rääkis vene keelt ja oli keskmise kehaehitusega. Mehel oli pooljope seljas ja kapuuts peas. Mees küsis, et kas ta ei taha saapaid. Mees näitas talle kilekotti, milles oli kaks paari naiste talvesaapaid. Ta vaatas neid saapaid ja arvas, et need on talle väiksed, kuid mees käis talle peale ja ta oli lõpuks nõus need 5 euro eest ära ostma. Ühed saapad olid hallikat värvi karvase äärega, teised olid beežikad karvase äärega. Ta pani need saapad koos kilekotiga, kus need saapad olid, endale kaubikusse. Need saapad leidis politsei
26. veebruaril 2016 tema kaubikust ka üles. Süüdistatava Helyse Karu süü temale inkrimineeritavates 8-s varguseepisoodis leidis kohtu hinnangul tõendite kogumi pinnalt täielikult tõendamist ning seda vaatamata sellele, et Helyse Karu tunnistas ennast kohtuistungil ise süüdi vaid vargustes, mis puudutavad kannatanuid V P, H Ut ja A Kt. Kannatanute ja tunnistajate ütluste õigsuses ning usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest ütlused haakuvad omavahel, samuti on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et varguseid kannatanutelt V Plt ja H Ult tuleks käsitleda ühe teona, sest ainuüksi varguste toimepanemise aeg (01.09.2015 ajavahemikul kella 15.00-16.00) ei ole selleks piisav. Helyse Karu käitumisele on iseloomulik see, et vargil käis ta alati mingi transpordivahendiga ning kuskilt ei läinud ta ära päris tühjade kätega, sest kui raha varastada ei olnud, siis kõlbasid varastada ka väheväärtuslikud asjad (toiduained ja aiasaadused). Oma sihtmärgiks valis ta enamasti üksikult elavad eakad inimesed, kelle poole ta pöördus valdavalt sooviga müüa neile kasutatud riideid, et seeläbi, olles eelnevalt oma lahkuse, toimekuse ja jutukusega võitnud inimeste usalduse, teada saada see, kus inimesed oma raha hoiavad. Varguse puhul on kaitstavaks õigushüveks omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis, vaid on kellegi teise omandis. Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Helyse Karu pani vargused toime otsese tahtlusega. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Asjade ebaseadusliku omastamise suhtes oli Helyse Karul kavatsetus, kuna eesmärgiks oligi asjad endale võtta. Kohus on seisukohal, et süüdistatava Helyse Karu käitumises esinevad

§ 199

lg 2 p 5,8,9 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Helyse Karu poolt toimepandud vargused on kohtueelses menetluses õigesti

§ 199

lg 2 p 5,8,9 järgi kvalifitseeritud, sest ta varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, võttis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult kuid vägivalda kasutamata ja sissetungimisega. 17 Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Helyse Karule esitatud süüdistuses

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Süüdistatav Helyse Karu ennast kohtuistungil nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Samuti ei ole Helyse Karu kohtueelses menetluses 11.05.2016 ülekuulatuna kahtlustatavana (II kd, tl 45-47) ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohus loeb süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate tõenditega: - kannatanu U Ti kohtueelses menetluses 19.01.2015 antud ütlustega (I kd, tl 141-143), et 17.01.2015 oli ta oma kodus xxxx majas. Ta elab üksinda. Kella 12 paiku lasti tema ukse taga uksekella. Ukse taga oli temale võõras naisterahvas. Naine käitus nagu tunneks teda, ütles talle, et kas tuppa ei kutsugi. Tema naist küll ei tundnud, kuid kutsus viimase sisse. Naine oli selline hakkaja, küsis temalt, et kas ta kohvi ei teegi. Ta läks kööki kohvi tegema, naine läks suurde tuppa. Ta tegi kohvi valmis ja viis suurde tuppa. Nad jõid kohvi. Naine ütles, et elamine on must ja hakkas koristama, pühkis põrandat. Maja esimesel korrusel on kõik toad ja köök läbikäidavad. Naine käis mitu ringi tubade ja köögi vahet. Naine oli kuskil 160-165 cm pikk, sportliku kehaehitusega, ei paks ega ka peenike, rääkis eesti keelt, vanuses kuskil 45-55 vahel, ümara näoga, natuke kõrgemate põsesarnadega. Juuksed, mis naisel mütsi alt välja paistsid, olid pruunid, aga heledamad, aga ka mitte blondid. Tundus, et mütsi all olid naisel juuksed krunnis. Naisel oli peas valge villane müts, seljas hall jope, sinised teksad, jalas lühikese säärega sinist värvi kummikud. Jopet ja mütsi naine ära ei võtnud. Algul hoidis naine mütsi üsna silmade peal ja jope krae oli üleval. Naine rääkis jutu käigus, et tema nimi on Helle, et tal on varsti sünnipäev ja ta saab 58 aastat vanaks. Naine rääkis, et tal on xxxx lähedal 2-toaline korter. Ta mäletab, et naine küsis maja küljes oleva soojapuhuri kohta, et mis see maksis. Veel küsis naine, et millises pangas on tal arve avatud ja ta vastas, et Swedbankis. Naine rääkis, et tema sünnipäeva võiks tähistada. Nad läksid kahekesi xxxx poodi, kus ta sularaha eest ostis rullbiskviiti ja pudeli veini, kohvikoort ja sinki. Naine oli temaga ka müügisaalis kaasas. Ta maksis sularahas. Nad läksid tagasi tema juurde, kus istusid, võtsid veini ja kooki ning rääkisid. Ta kinkis naisele sünnipäevaks veel 20 eurot. Mingi hetk, tema meelest kuskil kella 17 paiku, kui väljas oli juba pime, läks naine minema, kuid ütles veel lahkudes, et tuleb neljapäeval, st 22.01.2015 talle jälle külla. Naine ütles, et ärgu ta vahepeal poes käigu, et siis kui ta tuleb, siis nad koos lähevad ja ostavad tal külmkapi toitu täis. Ta vaatas samal laupäeva õhtul oma elamise üle ja avastas, et magamistoa kapist oli kadunud tema Swedbanki deebetkaart. Ta arvab, et kindlasti see naine varastas tema pangakaardi, sest see naine oli ainuke inimene, kes tal sellel päeval külas käis. Ta teab kindlasti, et tema pangakontol oli 5672 eurot, sest ta käis pensionipäeval 05.01.2015 pangakontoris, kust võttis kontoväljavõtte. Vahepeal, st 05.01.2015 ja 17.01.2015 vahel ta pangakontolt raha välja ei võtnud. Esmaspäeval, st 19.01.2015 hommikul läks ta xxxx Swedbanki kontorisse, kust võttis pangakonto väljavõtte, millelt selgus, et tema kontolt on välja võetud eri aegadel, perioodil 17.01.2015 kuni 19.01.2015, kokku summas 3936,82 eurot. Ta lisas veel seda, et tema pangakaardi PIN-kood oli xxxx ja see oli tal peas, kuhugi ta seda kirjutanud ei ole. Samuti ei ole ta seda kellelegi öelnud, välja arvatud tütardele, kes on korralikud inimesed ja keda ta ei kahtlusta. Ta ei oska öelda, kuidas varas tema pangakaardi PIN koodi teada sai. Pangakaardi väärtuseks on 5 eurot. Kuriteoga on põhjustatud talle varalist kahju kokku 3941,82 eurot, millises summas ta esitab tsiviilhagi. - asitõendi vaatlusprotokolliga 21.01.2015 koos sinna juurde kuuluvate fototabelitega ja CDplaadiga (I kd, tl 149-152), milles on vaadeldud xxxx turvakaamera salvestust 17.01.2015 kella 14.35 ja 14.42 vahel ning kus on näha U Ti ja temaga kaasas olnud naise liikumine kaupluses. Naine varjab nägu, valge kootud müts on silmini ja jope krae on üles tõstetud. 18 - kannatanu U Ti poolt 19.01.2015 ülekuulamise protokolli juurde esitatud Swedbanki konto väljavõttega ajavahemiku kohta 16.01.2015-19.01.2015 (I kd, tl 146) ja kviitungiga konto jäägi kohta 05.01.2015 (I kd, tl 147) ning Swedbanki vastusega 19.05.2015 menetleja päringule ühes U Ti arvelduskonto väljavõttega ajavahemikus 17.01.2015 kuni 25.01.2015 (I kd, tl 168-170), millistest nähtub, et seisuga 05.01.2015 oli kontojääk 5674,94 eurot ja seisuga 17.01.2015 oli konto algsaldo 5672,54 eurot. 17.01.2015 kell 19.23 on esmalt tehtud konto kohta infopäring (teenustasu 0,32 senti) ning peale seda kell 19.24 on sularahaautomaadist välja võetud sularaha summas 750 eurot (teenustasu 19,75 eurot), kell 19.25 sularaha summas 350 eurot (teenustasu 9,75 eurot), kell 19.26 sularaha summas 150 eurot (teenustasu 4,75 eurot) ja kell 19.30 sularaha summas 50 eurot (teenustasu 2,25 eurot). 18.01.2015 kell 00.07 on sularahaautomaadist välja võetud sularaha summas 750 eurot ja kell 00.08 sularaha summas 550 eurot. 19.01.2015 kell 00.17 on sularahaautomaadist välja võetud sularaha summas 750 eurot ja kell 00.18 sularaha summas 550 eurot. Sularahaautomaatide xxxx (asukohaga xxxx) ja xxxx (asukohaga xxxx) kaamerate salvestused puuduvad. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 20.04.2016 (I kd, tl 181-182), et 16.01.2015 kella 20.15 ajal helistati Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx xxxx asula lähistelt xxxx tugijaama piirkonnast ja 17.01.2015 kella 10.47 ajal on samalt abonentnumbrilt vastu võetud kõne Viljandi maakonnas xxxx linnas xxxx tugijaama piirkonnas. 18.01.2015 toimusid kõned abonentnumbrilt xxxx kella 13.18 kuni 19.54 kõik xxxx maakonnas, samuti kasutati 19.01.2015 nimetatud abonentnumbrit kella 11.44 kuni 18.02 xxxx maakonnas. - tunnistaja E H kohtueelses menetluses 18.05.2016 antud ütlustega (II kd, tl 56-59, tl 62-68), et ta töötab xxxx esinduses. See võis olla 2014.a novembris, kui nende esindusse pöördus üks naisterahvas, kes soovis hinnapakkumist akendele. Maja, millele naine aknaid soovis, asus xxxx teel. Naine tellis neilt ka paigalduse. Kogusumma jäi kindlasti üle 1000 euro. Naine soovis maksta sularahas ja pool maksis ta ära lepingu sõlmimisel 09.12.2014 (arve järgi 1200 eurot). Paigaldus toimus 19.01.2015 ja samal päeval maksis naine ära ülejäänud summa (arve järgi 1273,38 eurot, arve järgi oli tasumise tähtaeg 16.01.2015). - äratundmiseks esitamise protokolliga 18.05.2016 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 60-61), mille kohaselt tunnistaja E H tundis talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 3 olevas isikus ära Helyse Karu, kes käis nende ettevõttes aknaid tellimas 2014.a lõpus. Ta tundis isiku ära tänu sellele, et kohtus temaga korduvalt. Fototabelil fotol nr 3 ära tuntud isikuks osutus Helyse Karu. - tunnistaja T S kohtueelses menetluses 18.05.2016 antud ütlustega (II kd, tl 49-53), et ta töötab Xxxx kontori müügijuhina. 2015.a jaanuarikuu lõpus pöördus nende kontorisse üks naisterahvas, umbes 50 aastane ja soovis osta katusematerjali xxxx asuvale elamule. Naine maksis samas ära ka arve sularahas, see oli 1171,34 eurot. T S andis ülekuulamise protokolli juurde xxxx arve koopia, mis oli väljastatud 29.01.

1. Oma nime naine ei öelnud, aga tarneaadressiks andis xxxx, kontaktnumbriks andis ta xxxx. - äratundmiseks esitamise protokolliga 18.05.2016 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 54-55), mille kohaselt tunnistaja T S tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 3 oleva naise, kes käis 29.01.2015 nende ettevõttest xxxx katusematerjali tellimas. Ta tundis naise ära tema näo järgi, naine oli näost meigitud, juuksed olid ka siis musta värvi. Fototabelil fotol nr 3 ära tuntud naiseks osutus Helyse Karu. - AS SEB Panga vastusega menetleja päringule 20.05.2016 (II kd, tl 89-91), et Helyse Karu on omanud neil arvelduskontot. Alates 01.01.2014 oli konto jääk 0,04 eurot, kontol tehingud puuduvad. Konto suletud 02.06.
2. - Swedbank AS vastusega menetleja päringule 20.05.2016 (II kd, tl 92-96), et Helyse Karu omab arvelduskontot nende pangas. Ajavahemikul 01.01.2014 kuni 18.05.2016 käive kontolt 1923,97 eurot ja kontole 1938,52 eurot, konto jääk 27,84 eurot. 19 - Maksu- ja Tolliameti õiendiga Helyse Karu kohta (II kd, tl 156-158), mille kohaselt neil puuduvad andmed Helyse Karu tulude kohta, kuna 2014.a kohta ei ole ta tuludeklaratsiooni esitanud. Samuti puuduvad andmed Helyse Karule 2015.a tehtud väljamaksete kohta. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-8-10 öelnud, et „puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhuslikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Helyse Karu ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning ei ole ühtegi otsest tõendit, mis tema süüd kinnitaks, kuid samas on võimalik tõendite kogumi pinnalt järeldada, et 17.01.2015 päeval oli just Helyse Karu see naine, kes käis xxxx kannatanu U Ti elukohas ja lahkudes sealt varastas U Tile kuuluva Swedbanki pangakaardi. See, et tegemist oli Helyse Karuga, nähtub ütlustest, mida andis U T, kes kirjeldas naise pealetükkivat käitumist (naine käitus nagu tunneks teda; ütles talle, et kas tuppa ei kutsugi; naine oli selline hakkaja; küsis temalt, et kas ta kohvi ei teegi; hakkas omaalgatuslikult elamist koristama). Sellele, et tegemist oli Helyse Karuga, viitavad U Ti ütlused, et naine küsis temalt, et millises pangas on tal arve avatud ja ta vastas, et Swedbankis. Helyse Karul, arvestades toimepandud vargusi, oli kombeks eelnevalt uurida kannatanute rahalist seisu. U Ti ütluste kohaselt naine jopet ja mütsi ära ei võtnud, algul hoidis naine mütsi üsna silmade peal ja jope krae oli üleval. Ka nimetatud käitumine viitab Helyse Karule, kes ei tahtnud, et U T oskaks hiljem tema välimust (eriti tätoveeringut laubal) üksikasjalikult kirjeldada. Seda, et tegemist oli Helyse Karuga, näitab ka xxxx turvakaamera salvestus 17.01.2015, kus on näha U Ti ja temaga kaasas olnud naise liikumine kaupluses, sealjuures naine varjab nägu, valge kootud müts on silmini ja jope krae on üles tõstetud. Seega tegi Helyse Karu kõik endast oleneva selleks, et teda ei oleks võimalik hiljem ära tunda. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 20.04.2016 on tõendatud, et 16.01.2015 kella 20.15 ajal helistati Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx xxxx asula lähistelt xxxx tugijaama piirkonnast ja 17.01.2015 kella 10.47 ajal on samalt abonentnumbrilt vastu võetud kõne xxxx linnas xxxx tugijaama piirkonnas. Kuna Helyse Karu hakkas omaalgatuslikult U Ti elamist koristama ja U T tal järel ei käinud, siis tekkis Helyse Karul võimalus võtta magamistoa kapist kannatanu Swedbanki deebetkaart. U Ti väitel oli see naine (Helyse Karu) ainuke inimene, kes tal sellel päeval külas käis. Tõendeid ei ole üksnes selle kohta, kuidas sai Helyse Karu teada U Ti pangakaardi PIN-koodi. Kui vaadata kohti, kus on sularahaautomaatidest sularaha välja võetud ja aega, millal on sularahaautomaatidest sularaha 20 välja võetud, siis viitavad kogutud tõendid selles osas jällegi Helyse Karule, kes käis xxxx mingi transpordivahendiga ja hakkas 17.01.2015 õhtul xxxx oma koju xxxx sõitma, kuivõrd esimest korda võttis ta xxxx sularahaautomaadist välja sularaha kokku 1300 eurot (ilmselt lubatud päevalimiit, sest ka kahel järgmisel päeval on ta kokku sama summa sularahaautomaatidest välja võtnud) ning teist korda kokku 1300 eurot 18.01.2015 kell 00.07 ja kell 00.08 xxxx asulas. Eelnevat toetab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 20.04.2016, mille kohaselt 18.01.2015 toimusid kõned Helyse Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxx kella 13.18 kuni 19.54 kõik xxxx, samuti kasutati 19.01.2015 nimetatud abonentnumbrit kella 11.44 kuni 18.02 xxxx. See kinnitab eelnevat versiooni, et 18.01.2015 oli Helyse Karu jõudnud xxxx koju xxxx. Helyse Karul puudus legaalne sissetulek, kuid 2015.a jaanuaris oli tal kasutada suurem summa sularaha. Helyse Karu oli tellinud xxxx OÜ xxxx esindusest oma elamule aknad, mille teise osamakse sularahas summas 1273,38 eurot maksis ta ära 19.01.2015, s.o samal päeval, kui ta oli võtnud xxxx asulas sularahaautomaadist U Ti pangakaardiga välja viimast korda kokku 1300 eurot. Kui Helyse Karul oleks olnud juba 16.01.2015, s.o enne kuriteo toimepanemist sularaha, siis miks ei maksnud ta tellitud akende eest teist osamakset ära tähtaegselt 16.01.2015 (arve järgi oli tasumise tähtaeg 16.01.2015), vaid alles 19.01.
3. Samuti ostis Helyse Karu Xxxx kontorist 29.01.2015 katusematerjali oma elamule, makstes samas ära arve sularahas, mis oli 1171,34 eurot. Kohtu hinnangul viitavad need asjaolud samuti Helyse Karule, kui antud kuriteo toimepannud isikule. Arvutikelmuse objektiivne koosseis sarnaneb kelmuse üldkoosseisuga, sest koosseisutegu peab viima varalise kahju tekkeni. Koosseisutegu on ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi, mis peab mõjutama selle tulemust. Viimaks peab sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju. Pangaautomaadist raha väljavõtmine nõuab pangakaardi PIN-koodi tippimist pangaautomaadi klahvistikul, mida tuleb pidada arvutiandmete sisestamiseks või edastamiseks. Käesoleval juhul on kannatanu U Ti Swedbanki pangakaarti kasutanud selleks mitteõigustatud isik (süüdistatav Helyse Karu) omavoliliselt, olles eelnevalt kaardi U Tilt varastanud. Andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus väljendub selles, et andmeid sisestanud isikul Helyse Karul ei olnud andmete kasutamise õigust omava isiku (kaardi õiguspärase kasutaja U Ti) luba teo toimepanekuks, ent PIN-koodi sisestades andis ta pangale (17.01.2015 SEB Pangale, sest ei kasutanud kaardi väljastanud panga automaati ning 18.01.2015 ja 19.01.2015 Swedbankile) märku, justkui oleks ta ise konto üle õigustatud isik või vähemasti tegutseks ta viimase nõusolekul. Sularaha valdav pank andis raha pärast PINkoodi sisestamist koodi sisestanud Helyse Karule üle, tehes vabatahtliku varakäsutuse. Arvutikelmuse subjektiivne koosseis nõuab sarnaselt

§-ga 209 varalise kasu saamise eesmärki. Isikul peab olema kavatsetus (

§ 16lg 2) saada seda kasu, mille võrra kannatanu kahju kannab.

Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt on täidetud nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Helyse Karu pani arvutikelmuse toime kavatsetult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 213

lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

§ 213

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Helyse Karu poolt toimepandud kuritegu on õigesti

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud.

21 Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Helyse Karule esitatud süüdistuses

§ 303lg 1 järgi.

Süüdistatav Helyse Karu tunnistas kohtuistungil ennast nimetatud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi. Samas ei ole Helyse Karu kohtueelses menetluses 11.05.2016 ülekuulatuna kahtlustatavana (II kd, tl 45-47) ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohus loeb süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate tõenditega: - kannatanu H O kohtueelses menetluses 18.02.2016 antud ütlustega (I kd, tl 3-4), et 18.02.2016 alates kella 10.00 viibis ta Rakvere kohtumajas kohtuistungil kohtualusena kriminaalasjas, milles koos temaga olid kohtu all I V, K H ja Helyse Karu. Nad viibisid kõik neljakesi kohtusaalis. Parajasti luges prokurör Sirje Merilo ette tema poolt varem antud ütlusi, see võis olla umbes kella 10.45 ajal, kui Helyse Karu tõusis püsti ja hakkas karjuma. Helyse Karu ütles, et tema, H ja V valetavad, et ta lööb nad kõigi nähes maha. Helyse Karu ütles, et ta pole midagi teinud ja teda süüdistatakse alusetult. Helyse Karu karjus nende peale umbes viis minutit ja trampis jalgu. Helyse Karu poolt kõlanud ähvardusi võttis ta tõsiselt ja tal oli täielik alus arvata, et Helyse Karu võib need ähvardused täide viia, sest samalaadseid ähvardusi on Helyse Karu alates

1. aasta kevadest nende suunas loopinud. Alates sellest ajast on Helyse Karu keelitanud neid teda mitte sisse rääkima röövimisega seotud episoodides. Juba
2. aasta kevadel lasi Karu ühel oma tuttaval meesterahval talle helistada ja kõnes too ähvardas teda, lubades soolikad välja lasta. Helyse Karu rääkis ka varem, et kui tema poeg O vanglast välja saab, siis pidi nende elu põrguks minema. Peale pausi istungi jätkumisel hakkas Karu uuesti karjuma, et ta lööb nad maha või kui tema seda ei tee, siis teeb seda tema poeg O. Helyse Karu poolt kõlanud ähvardused, et tema poeg O K võib nad maha lüüa, olid tema jaoks arvestatava tähendusega. Alates sellest ajast, kui nad olid andnud ütlusi Helyse Karu vastu, oli ka O K teda ähvardanud Viru Vanglast telefoni teel, et ta ei tohi ema vastu ütlusi anda. Helyse Karu poolt 18.02.2016 Rakvere kohtumajas tehtud ähvardusi tema elu ja tervise suhtes võttis ta sellistena, et arvestades Helyse Karu ja nendevahelisi suhteid, oli tal alust arvata, et ta need ähvardused ka täide viib. - kannatanu I V kohtueelses menetluses 18.02.2016 antud ütlustega (I kd, tl 5-6), et 18.02.2016 kell 10.00 oli ta Rakvere kohtumajas kohtuistungil kohtualusena kriminaalasjas, milles koos temaga olid kohtu all H O, K H ja Helyse Karu. Nad olid kõik neljakesi kohtusaalis. Prokurör luges O poolt varem antud ütlusi, see võis olla umbes kella 10.45 ajal, kui Helyse Karu tõusis püsti ja hakkas karjuma. Helyse Karu ütles, et nemad kõik (tema, O ja H) valetavad, et ta lööb nad maha, et tema pole midagi teinud ja teda süüdistatakse alusetult. Karu trampis jalgu ja karjus mitme minuti jooksul. Pärast vaheaega, kui istung jätkus, hakkas Karu uuesti karjuma ja ütles, et kui tema ise neid ära ei tapa, siis tapab neid tema poeg O. Kui nad
3. aasta kevadel olid andnud tõeseid ütlusi selles kriminaalasjas, mille eest kohtu all olid, siis hakkas Karu neid kõiki ähvardama, et nad tema vastu ütlusi ei annaks. Mingi Karu poolt saadetud meesterahvas helistas talle ja ähvardas vägivallaga, kui nad peaksid Karu vastu tunnistama. Ta oli mitmel korral Karuga koos, Karu veenis teda uusi tunnistusi andma, et tema pole midagi teinud ja ta peaks kõik O kaela ajama. Samuti helistas talle vanglast Helyse poeg O K, kes ütles, et kui ta ei räägi kohtus seda juttu nagu ema tahab, siis tal ei lähe hästi. Ta on peale Oi vanglast vabanemist viimasega paaril korral kohtunud ja kardab teda. Kuna Helyse Karu on neid juba pikema aja jooksul ähvardanud, siis 18.02.2016 tema poolt kohtusaalis nende suunas kõlanud ähvardusi võttis ta tõsiselt. Alates
4. aasta kevadest on Helyse Karu teda korduvalt erinevate ähvardustega üritanud mõjutada, et ta annaks Helyse Karu mittesüüstavaid ütlusi. 22 - kannatanu K H kohtueelses menetluses 18.02.2016 antud ütlustega (I kd, tl 13-16), et 18.02.2016 viibis ta alates kella 10 Rakvere kohtumajas, kus toimus kohtuistung kohtuasjas, milles ta oli kohtualune. Samas asjas olid kohtu all H O, I V ja Helyse Karu. Ka nemad viibisid kohtusaalis. Kell võis olla umbes 10.45 paiku, kui prokurör luges ette O ütlusi, mille ajal hüppas Karu püsti ja hakkas karjuma, et ei jäta seda asja nii ja tapab neid kõiki – tema, O ja Ve ära. Karu ütles seda mitu korda. Lisaks lubas Karu Ve advokaadi ära tappa. Peale vaheaega istung jätkus, kuid veidi aja pärast hakkas Karu uuesti karjuma, öeldes, et kui tema neid ära ei tapa, siis teeb seda tema poeg. Tema võttis Helyse Karu poolt tema suhtes tehtud ähvardusi tõsiselt. Tal oli alus arvata, et võimaluse korral võib Helyse Karu oma ähvardused täide viia. Juba alates
5. aasta kevadest ähvardas ta neid vägivallaga, juhul kui nad ka kohtus tema vastu tunnistusi annavad. Ta on kahel korral Helysele „pihku jäänud“ ja siis viimane ähvardaski teda. Helyse Karu poeg O helistas talle vanglast ja ähvardas elu põrguks teha, kui ta ema vastu tunnistusi annab. Vahetult enne esimest kohtuistungit mõjutas Helyse teda xxxx maja ees, lüües teda jalaga vastu jalga ja karjudes tema peale. - tunnistaja T H kohtueelses menetluses 18.02.2016 antud ütlustega (I kd, tl 11-12), et täna,
6. veebruaril 2016 oli ta Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Helyse Karu ja kolme alaealise kohtuprotsessil seoses tööülesannete täitmisega. Vanemprokuröri Sirje Merilo süüdistuskõne ajal, mis puudutas alaealiste süüdistatavate eelnevalt antud ütluste kirjeldust, ärritus Helyse Karu, tõusis püsti ja ütles: „Ma tapan need nolgid maha, aga mina ei ole seda teinud.“ Veel karjus Karu: „Ma lähen neile praegu kõigi ees kallale, ma ei ole seda teinud.“ Ka jätkas Karu karjumist pärast kohtuniku kuulutatud vaheaega. Veel ütles Karu, et kui ta kinni pannakse, siis tegeleb kolme süüalusega tema poeg. Karu ütles: „Poeg ütles, et lööb need värdjad maha.“ Karu kehahoiak oli esimese või teise tsitaadi ajal poiste poole suunatud, käed olid tal rusikas, ja oli tõsine alus arvata, et ta ründab. Kokkuvõttes leidis tunnistaja, et kohtusaalis juhtunu oli väga tõetruu ja oht oli reaalselt olemas. - asitõendi vaatlusprotokolliga 22.02.2016 ning sinna juurde kuuluva videosalvestisega (I kd, tl 33-35). Tegemist on Viru Maakohtu 18.02.2016 kohtuistungi videosalvestisega, mida on vaadeldud ning millelt on näha Helyse Karu agressiivne käitumine kohtusaalis. - asitõendi vaatlusprotokolliga 29.02.2016 ning sinna juurde kuuluva helisalvestisega (I kd, tl 41-42), millelt on kuulda Helyse Karu ähvardused kaaskohtualuste suunas. - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 15.03.2016 (I kd, tl 43-44), millest nähtub, et ajavahemikul 01.03.2015 kuni 19.02.2016, s.o kohtueelse ja kohtumenetluse ajal, on Helyse Karu helistanud ning saatnud sõnumeid I Vle ja H Ole. Helyse Karu on ülekuulatuna kahtlustatavana kohtueelses menetluses 19.02.2016 (I kd, tl 1820) kinnitanud, et on kuriteo ebateadlikult toime pannud, kuna talle avaldati moraalset survet. Ta karjus saalis, et pole milleski süüdi. Teda provotseeriti eile kohtusaalis. Kohtusaalis provotseerisid teda kolm advokaati ja need poisid ise. Nad süüdistasid teda, et ta on noa andnud, et olevat käskinud teha ühte ja teist. Selle peale läks ta endast välja, sest koguaeg kuulis ta enda nime, ta ei ole ju seda teinud. Kohtuistungil ta lihtsalt karjus 5 minutit järjest, et ta ei ole süüdi, spontaanselt võis kellelegi midagi näkku karjuda. Ta ütles seda ebateadlikult, äkkviha hoos. Ta ei mõelnud reaalselt, et tapaks alaealise maha. Kui ta ei jää süüdi kohtuprotsessis, siis on kõik ju korras. Tal pole mõtet kätte maksta. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Helyse Karu süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendatud. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda kannatanute ja tunnistaja ütluste õigsuses, sest nende ütlused on analoogsed ning kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul on Helyse Karu poolt toimepandud kuritegu kohtueelses menetluses ebaõigesti

§ 303

lg 1 järgi (õigusemõistmise mõjutamine) kvalifitseeritud, sest

§ 303

lg 1 näeb ette vastutuse 23 vägivallateo toimepanemisega või muul viisil õigusemõistmisel osaleva isiku mõjutamise eest eesmärgiga sundida teda tegutsema õigusemõistmise huvidele mittevastavalt või kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest. Kaitstav õigushüve antud kuriteokoosseisu puhul on õigusemõistmine, mille vastu suunatud rünne on küll vahetult suunatud kellegi vastu, kuid mille eesmärk on sundida õigusemõistmisel osalejat tegutsema õigusemõistmise huvidele mittevastavalt või kättemaksuks tema kohustuste täitmise eest. Õigusemõistmisel osalevate isikute ring on sõnastatud

§-s 302 lahtiselt (hõlmates kohtunikku, rahvakohtunikku, uurijat, prokuröri, menetlusosalise esindajat, pankrotihaldurit, eksperti, tõlki või muud õigusemõistmisel osalevat isikut).

§-s 303 kasutatakse blanketset viidet samale õigusemõistmisel osalevate isikute ringile, mis tuleneb §-st 302. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu hinnangul õige süüdistatava Helyse Karu poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerida

§ 323

lg 1 järgi (vägivald õigusemõistmises osaleja vastu), mitte

§ 120

lg 1 järgi, nagu taotles kaitsja, sest

§ 323

lg 1 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest kahtlustatava, süüdistatava, õigeksmõistetu, süüdimõistetu, tunnistaja või kannatanu vastu eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Antud süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb vägivallas (§-d 120 ja 121) kriminaalmenetluses osaleva või osalenud kahtlustatava, süüdistatava, õigeksmõistetu, süüdimõistetu, kannatanu või tunnistaja suhtes. Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik paneb vägivalla toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks tahtlusele koosseisupärase teo suhtes eeldab süüteokoosseis kavatsetust õigusemõistmises osaleja kohustuste täitmise või õiguste takistamise või kohustuste täitmise eest kättemaksmise osas. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt on täidetud nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Helyse Karu poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimine on võimalik, sest

§ 303

lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt kaaskohtualused H O, K H ja I V ei lähe määratluse alla - muud õigusemõistmisel osalevad isikud, vaid tegemist oli kahtlustatavate ja süüdistatavatega. Sanktsioon

§ 323

lg 1 järgi on kergem kui sanktsioon

§ 303

lg 1 järgi, sest erinevalt

§ 303

lg 1, kus vangistuse alammäär on üks aasta, ei ole

§ 323

lg 1 puhul vangistuse alammäära välja toodud, mistõttu on see

§ 45lg 1 kohaselt kolmkümmend päeva.

Täiendavalt märgib kohus, et isegi kui nõustuda kaitsjaga ja asuda seisukohale, et kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega nr 145/16 21.12.2016 on kõneeristuste kasutamine lubatav vaid raskete kuritegude puhul, mistõttu tuleks need tõendid kõrvale jätta, on Helyse Karu süüditunnistamiseks talle esitatud süüdistustes olemas piisavalt tõendeid. Karistus.

§ 199

lg 2 p 5,8,9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 213

lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse.

§ 323

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest. Helyse Karu poolt toimepandud kuriteod on teise raskusastme kuriteod. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, 24 samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Helyse Karu karistust kergendavad süü tunnistamine kohtuistungil 3-s varguse episoodis ja

§ 323

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas,

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud süüdistatava Helyse Karu käitumises puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süüdistatavat Helyse Karu on 2 korral kriminaalkorras karistatud. Väärib märkimist, et Helyse Karu jätkas kuritegude toimepanemist veel ka ajal, kui tema suhtes olid käimas eelmises kriminaalasjas kohtuistungid (varguseepisood 01.02.2016), mistõttu saab öelda, et varastamine oli tema elustiil ja sissetulekuallikas. Helyse Karu kannab käesoleval ajal 22.03.2016 Viru Maakohtu otsusega

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi mõistetud 4 aasta ja 7 kuulist vangistust.

Nimetatud kohtuotsus jõustus 28.02.2017 Riigikohtu määrusega. Selle kohtuotsusega on alates 22.03.2016 kohaldatud tema suhtes tõkendina vahistamine. Väärteokorras on Helyse Karu 24 korral karistatud valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealjuures väärib märkimist, et enamik rahatrahve on tal tasumata või asendatud. Arvestades kõike eelnevat, Helyse Karu süü suurust, sh tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, ei ole karistuse eesmärkide saavutamine võimalik rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmisega. Kohus leiab, et Helyse Karu tuleb karistada vangistusega, mis

§ 199

lg 2 p 5,8,9 järgi on suurem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast,

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 323lg 1 järgi on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt lühimenetluses karistust mõistes

§ 64

järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kuna tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga, sest Helyse Karu kannab käesoleval ajal 22.03.2016 Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistust, kuuluvad mõistetud karistused

§ 65lg 1 ja 64 lg 1 alusel omavahel liitmisele.

Kohus lähtus Helyse Karule liitkaristust mõistes sellest, milline oleks olnud tema karistus sellisel juhul, kui kriminaalasju oleks arutatud koos ühes menetluses. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

§ 68

lg 1 alusel tuleb eelvangistus alates 18.02.2016 arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust tuleb lugeda kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 18.02.2016. Seonduvalt varguseepisoodiga 01.02.2016, mis puudutab kannatanu A Kt, märgib kohus, et üksnes e-kiri (I kd, tl 193) ei anna kohtule alust arvestada kinnipidamist Lõuna prefektuuri Tartu arestimajas 02.02.2016-03.02.2016 karistusaja hulka. Tsiviilhagid. Kannatanu K K on esitanud tsiviilhagi (II kd, tl 26) varalise kahju nõudes summas 2100 eurot. Kannatanu L P on esitanud tsiviilhagi (I kd, tl 63) varalise kahju nõudes kokku summas 1453 eurot. Kannatanu M T on esitanud tsiviilhagi (II kd, tl 145) varalise kahju nõudes summas 600 eurot. Kannatanu U T on esitanud tsiviilhagi (I kd, tl 145) varalise kahju nõudes kokku summas 3941,82 eurot. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. 25 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Lühimenetluses saab kohus tugineda vaid kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud tõenditele. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid on kannatanute K K, M T’i ja U Ti poolt esitatud tsiviilhagide tõendamiseks piisavad. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus peab kannatanute K K, M T’i ja U Ti poolt esitatud tsiviilhagisid täielikult põhjendatuks ja leiab, et need kuuluvad süüdistatavalt Helyse Karult kui kannatanutele oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. Arvestades asjaolu, et kannatanu L P on xxxx surnud (II kd, tl 179), tuleb tema tsiviilhagi summas 1453 eurot jätta läbi vaatamata. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas ei kuulu KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõistmisele sundraha teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 705 eurot, sest kui isik mõistetakse süüdi mitme kohtuotsusega, siis tuleb hiljem tuvastatud kogumi puhul jätta sundraha välja mõistmata. Viru Maakohtu 22.03.2016 otsusega on Helyse Karult välja mõistetud sundraha summas 1075 eurot seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega. Kohus peab põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Helyse Karult menetluskuluna ekspertiisitasud kokku summas 1140 eurot teostatud DNA-ekspertiiside eest (ekspertiisiakt nr xxxx 14.10.2015, ekspertiisitasu summas 1083 eurot ja ekspertiisiakt nr xxxx 25.04.2016, ekspertiisitasu summas 57 eurot). Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Helyse Karult menetluskuluna ½ kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasudest, s.o summas 1403,40 eurot. Arvestades kaitsjatasude kogusuurust, milleks on 2806,80 eurot, on KrMS § 26 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta ½ kaitsjatasudest, s.o summas 1403,40 eurot riigi kanda, sest kõikide menetluskulude hüvitamine käiks süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb asitõendid – CD-plaadid turvakaamerate salvestistega, videosalvestis ja helisalvestis, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb asitõend – kruus, mis on pakendatud paberkotti ja antud hoiule Tallinn Rahumäe tee 6/1 asitõendite hoiulattu (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2015-1507 07.09.2015), kohtuotsuse jõustumisel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Heli Väinaste