Obsah (6)

§ 429§ 432§ 168§ 174§ 138§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2840 Tsiviilasi M.T. hagi P.B.O. hüvitamiseks Menetlustoimin

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

1. Käesolevas asjas soovib hageja loobuda töövõtulepingust tulenevast mittekohase täitmise heastamise ja kahju hüvitamise nõudest, kuna kostja on pärast hagi esitamist olukorra heastanud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
2. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 5.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Hageja loobus hagist põhjusel, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja menetluskulud

§ 168lg 5 alusel jätta kostjate kanda.

6.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Seoses ½ suuruses riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamisega jätab kohus kostja kanda riigilõivu 50 euro suuruses hagejale tagastamata osas. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 7.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse 2-21-2840 menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kohus tagastab hagejale menetluses tasutud riigilõivust ½ , s.o 50 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada M.T. arvelduskontole nr XXX selgitusega „riigilõivu tagastus“. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik