KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 14.06.2021, Tallinn 3-21-1275 X esialgse õigu

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

7. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (

§ 249lg 4).

1. Kaebaja palub halduskohtul rakendada EÕK-d ning põhjendab oma taotlust alljärgnevalt. Ehitusloa menetluses on selgelt rikutud taotleja õigusi ja on jäetud oluliste asjaoludega arvestamata ning ehitusluba ei vasta Koguduse DP-le. Ehitusloa alusel juurdepääsuteede väljaehitamine rikuks taotleja omandipõhiõigust oluliselt, kuna juurdepääsuteed rajataks taotleja tahte vastaselt ja ilma taotleja kooskõlastuseta taotleja kinnistule, juurdepääsutee kaudu hakkaksid XXXXX tn X kinnistu kolmanda isiku ja kaubanduskeskuse kliendid/kaubavedajad jm isikud kasutama XXXX tänaval asuvat taotleja erateed, mis tooks kaasa tee kasutuskoormuse järsu tõusu ja olulised lisakohustused taotlejale. Kui ehitustegevust juurdepääsuteede osas ei peatata, muutub taotleja õiguste kaitse tulevikus võimatuks, kuna tee-ehitusega rikutaks taotleja kinnistul asuv haljasala. Kolmanda isiku huviks on rajada ehitusloa alusel valmis kaubanduskeskus ja sinna juurde kuuluv parkla. Arvestades, et taotleja palub ehitusloa peatamist üksnes osaliselt, st XXXX tänavale juurdepääsuteede rajamise osas, siis ei riiva see ülemäära kolmanda isiku õigusi ega muuda ehitusloa täitmist lõplikult võimatuks. Kolmandal isikul on jätkuvalt võimalik tegeleda XXXXX tn X kinnistul kaubanduskeskuse ehitamisega ja teha muid ettevalmistusi, aga kolmas isik ei saa rajada EÕK kohaldamise ajal juurdepääsuteid taotleja kinnistule.
2. Vastustaja hinnangul tuleb EÕK taotlus rahuldamata jätta. Kaebaja on teadlikult jätnud halduskohtule esitamata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud XXXXX tn X kinnistu lähiala, sealhulgas XXXX tänav on hõlmatud Rapla Vallavolikogu poolt 2 25.08.2011.a otsusega nr 80 kehtestatud Põhjakeskuse detailplaneeringuga. Põhjakeskuse detailplaneeringuga muudeti planeeringuala osas varem kehtestatud Koguduse detailplaneeringut. Kaebaja õiguseellase (Z) ja vastustaja vahel sõlmiti 22.08.2011.a notariaalne eelleping, mille punktiga 4.1 võttis kaebaja (läbi õiguseellase) endale kohustuseks võõrandada vastustajale tasuta lepingu esemeks olevad (ja notariaalse lepingu punktis 1 nimetatud) kinnistutest (Põhjakeskuse) detailplaneeringu alusel eraldatavad transpordimaa maatükid, koos nende oluliste osade ja päraldistega, sh väljaehitatud infrastruktuuriga, millel on väljastatud kasutusluba. Seega on kaebajal jätkuvalt detailplaneeringust ning notariaalsest lepingust tulenevalt kohustus XXXX tänav – mis käesoleval ajahetkel on avalikult kasutusel olev eratee – anda tasuta üle vastustajale. XXXX tänav on avalikkusele suunatud funktsiooniga, selle kaudu toimub juurdepääs Põhjakeskuse kaubanduskeskusele ning Rapla bussijaamale. XXXX tänava hooldust, sealhulgas lume- ja libedustõrjet teostab Rapla vald ehk vastustaja. Samuti ei ole kaebaja mitte kuidagi piiranud (ega saakski piirata) kuidagi avalikkuse juurdepääsu XXXX tänavale, sest tegemist on Põhjakeskuse kaubanduskeskuse (kus asub Rapla Selver) juurdepääsuteega. Seega on tegemist avalikkusele suunatud funktsiooniga erateega. Vastustaja 26.04.2021 korraldusega nr 213 ei ole XXXX tänava osas ehitusluba väljastatud. Üksnes asjaolu, et ehitusprojektis on ettenähtud juurdepääsud XXXXXX kinnistule ka XXXX tänavalt ei tähenda, et XXXX tänavale oleks väljastatud ehitusluba juurdepääsude rajamiseks. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse punktiga 1.7 väljastanud üksnes kaubanduskeskuse rajamiseks ehitusloa. Vastustaja ei ole väljastanud ehitusluba XXXX tänavale ehitusprojektiga näidatud juurdepääsude rajamiseks. Seega ei hõlma vaidlusalune ehitusluba üleüldse kaebaja omandis olevat XXXX tänava kinnistut. Kokkuvõttes ei ole eeltoodust tulenevalt kaebaja õiguste kaitseks vajalik EÕK kohaldamine, kuna ehitusluba ei hõlma XXXX tänava kinnistut ega juurdepääsu rajamist XXXX tänavalt.
3. Kolmas isik palub jätta EÕK taotluse rahuldamata. Vaidlusalune ehitusluba on antud XXXXX tn X katastriüksuse nr XXXXX:XXX:XXXX osas. Ehitusluba ei käsitle juurdepääsuteede ehitamist XXXX tänavale. Ehitusloa ese piirneb üksnes kolmandale isikule kuuluva kinnisasjaga. Seega ei ole vastustaja andud luba ehitustegevuseks võõral, kaebajale kuuluval kinnisasjal. Kaebaja omandipõhiõigus ei ole ülemääraselt riivatud, sest tema kinnisasjale ei ole antud ehitusõigust ega ehitustegevusega mahasõitude rajamiseks ei ole alustatud. Kaebuse eesmärk on saavutada olukord, kus XXXXX tn X ehitustegevus jääks seisma ning sellest tulenevalt tekiks kolmandal isikul raskusi hoone ehitusja kasutuselevõtu tähtaegade täitmisega. Kaebaja soovib survestada kolmandat isikut maksma kõrgemat hinda teeservituudi seadmise kokkuleppe sõlmimisel. Kolmandale isikule teadaolevalt on kaebaja pidanud Rapla vallaga läbirääkimisi XXXX tn avalikult kasutatavaks teeks määramise osas, kuid kaebaja on vastavate läbirääkimiste ning tehingu sõlmimisega venitanud.
4. Kohus on seisukohal, et kaebaja EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadest ilmneb, et vaidlusalune ehitusluba ei hõlma ehitustegevust, sh juurdepääsutee rajamist kaebajale kuuluval kinnistul. Kaebuse lisana 2 esitatud ehitusloast nähtub, et ehitusluba hõlmab tankla varikatust (dtl 16) XXXXX tn X kinnistul, tankla reklaamposti (dtl 17) XXXXX tn X kinnistul, XXXXXX Kaubanduskeskust (dtl 18) XXXXX tn X kinnistul ning Prisma reklaamposti (dtl 21) XXXXX tn X kinnistul. Seejuures on ehitusloas märgitud, et KOV on ehitusloa saanud isikule andnud kõrvaltingimuse arvestada naaberpiirkonna asjaõigustega ning ehitusluba antakse Rapla vald, XXXXXXX küla, XXXXX tn X maaüksusel tehtavatele ehitustöödele (katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) (dtl 20). Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et ehitusloaga ei ole antud luba teostada ehitustöid (sh rajada juurdepääsutee) kaebajale kuuluval XXXX tänava kinnistul, katastritunnusega 3 XXXXX:XXX:XXXX. Kohtule esitatud asjaolude ning tõendite pinnalt ei nähtu ka, et kolmas isik oleks kaebajale kuuluval kinnistul ehitustöid alustanud. Kuivõrd vaidlustatav ehitusluba ei hõlma ehitamist kaebaja kinnistul ning kaebaja kinnistul kolmanda isiku poolt ehitustöid alustatud ei ole, ei kaasne kaebaja jaoks EÕK kohaldamata jätmisega pöördumatuid tagajärgi, mistõttu on tegemist EÕK vajaduse puudumisega. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 4