KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2021, kell 13.00, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-7414 Tsiviilasi Võlgniku XX pankrotiavaldus

) § 102 lg 2 võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata XX ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot). Tsiviilasi nr 2-21-7414
3. Menetluskulud jäävad XX kanda.
4. XX ajutise pankrotihalduri tasu katteks maksta x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
5. Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku XX pankrotivara arvelt.
6. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates. AVALDUSE ASJAOLUD 10.05.2021 saabus Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavaldus. Kohus jättis pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Võlgnik kohtu nõudmisel täiendas avaldust. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu

§ 1lg 2 tähenduses.

Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi, võlgnikul puudub püsiv sissetulek ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjenduste kohaselt XX kolis 4 aastat tagasi perega Tallinnast Pärnusse, et oma elu alustada. Võlgniku abikaasa (YY) on olnud kogu selle aja lastega kodune ja võlgnik käib tööl autopesulas (xxxx xxxxxx xx). Kuna üürikorterisse oli kodumasinaid ja tehnikat vaja ja kohe asju välja ostmiseks raha ei olnud, siis kasutas võlgnik järelmaksu abi korduvalt. Nüüdseks on osa tehnikast ka riknenud (telerid 2tk). Alguses läks kõik hästi aga mida aasta edasi seda raskemaks rahaliselt läks. Nelja aasta jooksul sündis perre x last juurde, mis tõstis pere kulusid märgatavalt. Selle aja jooksul on ka kolitud erinevatest üürikorteritest uutesse ja ka uude üürikorterisse kolimiseks on võlgnik kasutanud kiirlaenu teenuseid. Võlgniku palgast ja lasterahadest enam ei piisanud, et katta püsikulusid. Seetõttu hakkas pere kasutama kiirlaenu teenuseid. Selleks, et tasuda juba tekkinud võlgasid, taotles võlgnik uutelt laenupakkujatelt uusi laene. Ja nii see võlakoorem kasvas ja kasvas. Algselt proovis võlgnik kõiki laene ja järelmakse maksta, kuid nüüd tunneb võlgnik, et ei saa sellega hakkama. Seisuga 10.06.2021 on võlgnikul vara kokku ~ 1000 eurot (puldiautod, mängukonsool, teler, jne), kohustusi kokku juuni 2021 seisuga +25 000 eurot. Võlgniku sissetulekud igakuiselt on ca 650 EUR tööandjalt xxxx xxxxxx xx (amet: xxxxxxxxxx). AJUTISE HALDURI ARUANNE 18.06.2021 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 28.06.2021 kirjaliku aruande kohaselt võlgniku varade väärtuseks 0 eurot ja kohustused kokku 31 227,52 eurot: jrk Võlausaldaja ja nõude alus Nõue . 1 Holm Bank AS Nõue tuleneb 29.04.2021 maksekäsust 2-21-108038. Nõue 397,06 € on muutunud sissenõutavaks. 2 Gelvorasergel OÜ, nõue tuleneb võlgniku ja Coop Finants AS vahel 5382,70 € sõlmitud väikelaenulepingutest L248548 ja L210513 ning Säästukaart Pluss lepingust CNT0000097263. Coop Finants AS müüs lepingud 25.02.2021 Gelvorasergel OÜ-le. Viimane ei ole ajutisele haldurile veel vastanud. Teadaolevalt on tegemist põhiosanõudega, millele lisanduvad intressid, 2

§ 1

lg 2) ning täitemenetluste ja täitemenetlustes toimuvate enampakkumiste kohta, avalduse esitamise seisuga, et kohus saaks otsustada täitetoimingute/ täitemenetluste jätkamise (

§ 17lg 3 ja § 31 lg 6).

Eeltoodust saab järeldada, et tegelikult puudub võlgnikul täpne ülevaade oma võlgnevustest ja võlausaldajatest, sh sissenõutavaks muutunud nõuetest ja kohtumenetlustest. XX teadaolevad kohustused kokku on 31 227,52 eurot, millest vähemalt 18 149,61 euro on muutunud sissenõutavaks ja 13 077,91 euro osas puudub info sissenõutavaks muutumise kohta. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud viivised. Turuväärtust omava vara olemasolu ei ole käesolevaks ajaks tuvastatud. Võlgnik töötab ning tema keskmine netosissetulek on 694 eurot kuus, mida ei ole lubatud arestida. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda, sh puudub vara ja sissetulek ka kindlalt sissenõutavaks muutunud 18 149,61 euro tasumiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse põhjuseks oma maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja hilisem uute laenude võtmine varasemate laenukohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimist mõjutas ka pere kulude kasv seoses viimasel neljal aastal veel x lapse sünniga (kokku x last). Makseraskused olid võlgnikul tekkinud hiljemalt 2020 aasta alguseks, kuid uute laenude arvelt varasemate kohustuste tasumine jättis petliku mulje maksevõime olemasolust. Maksehäired tekkisid 2020 lõpus ja maksejõuetus kujunes lõplikult välja hiljemalt 2021 aasta alguses. Pankrotiseaduse mõistes on XX maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik oleks teinud tagasivõidetavaid tehinguid

mõiste. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e.

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 31 227,52 eurot, millest vähemalt 18 149,61 eurot on kindlasti muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul müügiväärtust omav vara puudub. Võlgnik töötab, kuid tema sissetulekut ei ole lubatud arestida, sest tal on x alaealist last. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1

lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (

§ 1

lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt

§ 31lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.

XX on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ilmselt puudub võlgnikul praegusel hetkel täpsem arusaam kohustustest vabastamise menetluse olemusest. Pankrotimenetluse lõppedes edastab haldur võlgnikule sellekohase juhendi ning lisaks saab võlgnik kasutada võlanõustajate abi. Ülaltoodu alusel palub haldur kuulutada välja XX pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega 4

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (

§ 31lg 6).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31

lg 7).

§ 171

lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.

§ 171

lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud. 2. Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud.

§ 31lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on võimalikke kohustusi vähemalt 31 227,52 euro ulatuse, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 18 149,61 eurot ja 13 077,91 euro osas puudub info sissenõutavaks muutumise kohta. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud viivised. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste kandmiseks ja hilisemalt uute laenude võtmine varasemate laenukohustuste tasumiseks. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on

§ 29

lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb

§ 171

lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. 3. Vastavalt

§ 85

lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab XX vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 5

§ 91

lg 1 järgi ohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohtule ei ole teada, et XX tegutseks ettevõtjana, oleks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist, mistõttu kohus XX suhtes ärikeelu kohaldamist vajalikuks ei pea. Menetluskulude jaotus 5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu 6.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 7. Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi x minutit.

§ 23

lg 2 kohaselt katab ajutise halduri tasu ka halduri tegevusega seotud kulud, seal hulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud. Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb ajutine haldur tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu võlgniku kanda pankrotivara arvelt. 8. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi ja x minutit selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande.

§ 23

lg 2 kohaselt ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Praegu kehtiva kuupalga alammäära x eurot järgi on seega ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tasu sisaldab ka halduri tegevusega seotud üldisi kulusid. 6

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud

§ 171

lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb

§ 29

lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse. Praeguses asjas pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul vahendeid ei ole ning kohus kuulutab pankroti välja üksnes seetõttu, et võlgnik taotleb pärast pankrotimenetlust kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 10. Kõike eeltoodut arvestades kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (x eurot + käibemaks), mille katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot kohus mõistab välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osas, summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks), jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda.

§ 23

lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 7