KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. mai 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasj

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-20-12371 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. K. (hageja I) ja P. K. (hageja II) esitasid 27.08.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. K. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatis kokku pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, so 2020 aastal 292 eurot ning seega 146 eurot hageja kohta. 1.
2. Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt on kostjalt hagejate kasuks tsiviilasjas 2-09-4351 välja mõistetud elatis, mis hagiavalduse esitamisel on 1666 krooni (106,46 eurot kokku, 53,23 eurot lapse kohta). Väljamõistetud elatis ei kata hagejate igapäevaseid vajadusi, hagejate vajadused on 11 aastaga suurenenud ning üldine elatustase on muutunud. 1.
3. Hageja I vajadused keskmiselt kuus on kokku 595 eurot, sh eluasemekulud 93 eurot, kulutused toidule 125 eurot, kulutused transpordile 43 eurot, sidekulud 34 eurot, kulutused tervishoiule 40 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, meelelahutusele ja sünnipäevadele 40 eurot, huviringidele 30 eurot ning spordivahenditele 35 eurot. 1.
4. Hageja II vajadused keskmiselt kuus on kokku 610 eurot, sh eluasemekulud 93 eurot, kulutused toidule 125 eurot, kulutused transpordile 43 eurot, sidekulud 34 eurot, kulutused tervishoiule 40 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, meelelahutusele ja sünnipäevadele 40 eurot, spordivahenditele 35 eurot ning kooliõppemaksule 95 eurot. 1.
5. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis kummalegi hagejale 146 eurot kuus. Hagejad märgivad, et kostja ei pruugi olla suuteline tasuma mõlemale hagejale elatist alammääras 292 eurot kuus. Samuti paluvad hagejad rahuldada hagi tagamise taotlus, et hagejad saaksid Sotsiaalkindlustusametist taotleda elatisabi. Hagejad paluvad kohtul mõista kostjalt kohtumenetluse ajaks elatise igakuiselt 146 eurot ühe hageja kohta.
6. Pärnu Maakohus võttis
7. september 2020 hagiavalduse menetlusse ja rahuldas osaliselt hagi tagamise taotluse. Pärnu Maakohus kohustas hagi tagamise korras K. K. tasuma hagejate ülalpidamiseks igakuist elatist kokku summas 200 eurot kuus (100 eurot lapse kohta) alates 26.08.2020 kuni tsiviilasjas nr 2-20-12371 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
8. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta enam kui 10 aastat töötanud, ta on töötukirjas Järva maakonnas, vajab abi nii tervise kohapealt kui ka toimetuleku toetust ning tal puudub igasugune vara. 2

) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26).
3. Pärnu Maakohtu 02.10.2009 otsuse järgi olid elatise väljamõistmisel aluseks kostja õigeksvõtt. Lahendi tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 nr 90 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 sätestas töötasu alammääraks 4350 krooni, so 278 eurot ning seega igakuine elatis PKS § 101 lg 1 järgi oli miinimummääras 139 eurot kuus. Lahendi tegemise ajal oli kostja ülalpidamisel kolm alaealist last ning kohus mõistis iga hageja kasuks elatise välja 38,3% miinimummäärast.
4. Kostja ei ole hagejate suurenenud vajadusi vaidlustanud, vaid tugineb asjaolule, et elatub ise toimetulekutoetustest. Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on Riigikohus veelgi konkreetsemalt öelnud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
5. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
8. aprilli
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2115, p 14;
10. aprilli
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Elatise väljamõistmisel alla 3

§ 459lg 2 järgi ei ole võimalik muuta väljamõistetud elatist tagasiulatuvalt.

Antud seisukohta on Riigikohus väljendanud mitmetes lahendites (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26;
5. oktoober
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 15). Seega saab nõuda elatise suurendamist alates hagi esitamisest, s.o praeguses asjas alates
7. august
8. 14.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Käesolevas asjas kohus rahuldas hagi.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Märgitust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 teise lause alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule teadaolevalt ei ole hagejatel asjas menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu 4