Obsah (11)

§ 468§ 415§ 422§ 217§ 67§ 407§ 663§ 657§ 417§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 2. juuli 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-16573 Tsiviilasi Valentina

§ 468lg 1 p 2).

1. Kostja esitas
2. märtsil 2021 vastuse hagile, milles palus hagi rahuldamata jätta või alternatiivselt vähendada väljamõistetavat hüvitist vastavalt kohtu äranägemisele. Samal kuupäeval esitas kostja kaja, milles palus menetluse taastada ja asi uuesti läbi vaadata ning peatada kohtulahendi täitmine täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Kaja põhjenduste kohaselt ei vastanud kostja tähtaegselt hagiavaldusele kostja endise lepingulise esindaja hooletuse tõttu, mis on mõjuv põhjus

§ 415lg 1 mõistes.

Tagaseljaotsus tuli kostja jaoks üllatusena, kuna esindajale olid saadetud ka vastuse ettevalmistamiseks vajalikud dokumendid ja andmed. Suheldes endise lepingulise esindajaga kinnitas viimane, et dokumendid jäid tõepoolest kohtule saatmata. Kostja eeldas ekslikult ja oli kindel, et lepinguline esindaja esindab tema huve vajalikus ulatuses ja nõutava hoolsusega. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Määruse põhjenduste kohaselt puudub mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks.

§ 422

lg-s 1 toodud mõjuvate põhjuste loetelu hagile vastamata jätmiseks ei ole küll ammendav, kuid kostja esindaja poolt kohtule õigeaegselt mitte vastamine ei ole mõjuvaks põhjuseks

§ 422mõttes.

Menetlustoimingu tegemata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Tulenevalt

§ 217

lg-st 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui menetlusosaline jääb toimingu tegemisega hiljaks ja hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust

§ 67

lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt ühe menetlusosalise esindaja hooletuse riski kandma teine menetlusosaline. Kuna menetlus jäetakse taastamata, puudus kohtu hinnangul ka alus täitemenetluse peatamiseks käesoleva menetluse ajal. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub
2. aprillil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaja rahuldada. Kostja palub ka rahuldada tema taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX kuni esitatud kaja osas tehtava lahendi jõustumiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, kuna hagiavalduses polnud välja toodud kõiki nõuete eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ja nõuded ei olnud õiguslikult põhjendatud. Maakohus otsuse tegemisel eeltoodut ei kontrollinud. Seega ei olnud maakohtul

§ 407

lg 1 järgi võimalik tagaseljaotsust teha ning

§ 415

lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 järgi ei ole kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks kostjal vaja välja tuua mõjuvat põhjust, miks ta jättis hagile tähtaegselt vastamata.

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja nõustus, et tagaseljaotsuse tegemise eeldusi peab maakohus hindama omal algatusel ning neid uuesti hindama tagaseljaotsuse peale esitatud kaja menetlemisel, ent käesolevas asjas maakohus seda ka tegi. Tagaseljaotsus tehti kirjeldava ja põhjendava osaga ning kohtuotsusest nähtuvalt kontrollis maakohus hageja nõuete õiguslikku põhjendatust.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust 3 määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

10. Kostja esitas kaja tagaseljaotsuse peale, mille tegemise tingis asjaolu, et kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Maakohus leidis, et kostjal puudus kaja esitamiseks mõjuv põhjus ning jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostja leiab, et mõjuv põhjus polnud kaja esitamisel vajalik (

§ 417

lg 2), kuna seaduse kohaselt ei oleks maakohus võinud asjas tagaseljaotsust teha (

§ 415

lg 1 p 3), sest hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud (

§ 407lg 1).

10.1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest, mis loetakse

§ 407lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Seega tuleb esmalt tuvastada, kas hagiavaldus toimetati kostjale kätte nõuetekohaselt. 10.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati hagi menetlusse võtmise määrus kostja lepingulisele esindajale kätte
2. detsembril 2020 E-toimiku infosüsteemi kaudu. Kuna maakohus luges hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks, oli hagiavaldus kostjale kätte toimetatud juba eelnevalt. Töövaidluskomisjonile
3. augustil 2020 esitatud digitaalallkirjastatud vastuses on kostja (tööandja) kinnitanud hageja avalduse kättesaamist
4. augustil
5. Kajas ega määruskaebuses ei ole väidetud vastupidist. Hagi menetlusse võtmise määrusest nähtub ka, et maakohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib maakohus asja lahendada tagaseljaotsusega. Seega on hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus kostjale

§ 415lg 1 p 1 mõttes elektrooniliselt kätte toimetatud.

10.

1. Lisaks tuleb kohtul nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja lahendamisel omal algatusel kontrollida mh hagi õiguslikku põhjendatust (vt nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16;
4. veebruari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14). Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla, lähtudes sellest, et hageja väiteid faktiliste asjaolude kohta ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause).

Tagaseljaotsus ei saa olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 17). 10.
3. Ringkonnakohus nõustub hageja arvamusega, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning maakohus on hagi õiguslikku põhjendatust kontrollinud. Eeltoodu nähtub tagaseljaotsusest, mille maakohus tegi koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohus ei ole õiguse kohaldamisel (subsumeerimisel) eksinud. Maakohus on käsitlenud iga hageja nõuet eraldi, märkinud ära õigusnormi, mille järgi hageja nõuet kvalifitseerida ning seejärel kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi vastavalt kohtule esitatud asjaoludele. Eeltoodu tulemusena rahuldas maakohus hagi osaliselt, kuivõrd hagi oli õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt. Seega oli tagaseljaotsuse tegemine

§ 407lg 1 järgi lubatud.

4 10.5. Eeltoodut arvesse võttes on ebaõige kostja seisukoht, et kaja esitamisel ei olnud vaja välja tuua mõjuvat põhjust, mis tingis hagile vastuse esitamise hilinemise. Asjas kohaldub

§ 415

lg 1, mille kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Mõjuva põhjuse näidisloetelu on toodud

§ 422

lg-s 1, mille kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Kaja kohaselt jättis kostja hagile tähtaegselt vastamata kostja eelmise lepingulise esindaja hooletuse või saamatuse tõttu.

§ 422

lg-s 1 ei näe ette ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest ning mõjuva põhjuse hindamine sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest ja on seega kohtu diskretsiooni küsimus (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06, p 13). Maakohus on õigesti viidanud, et menetlustoimingu tegemata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt Riigikohtu
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 9). Ringkonnakohus leiab, et hooletus ja unustamine on selgelt isiku mõjualas ning ei ole sellised põhjused, mida saaks pidada mõjuvaks. Samuti ei nähtu asjas muid erakorralisi asjaolusid, mida koostoimes arvestades saaks siiski mõjuvaks põhjuseks lugeda. 10.
5. Praegusel juhul ei ole lepingulise esindaja tegevust võimalik eraldi vaadata kostja tegevusest.

§ 217

lg 5 kohaselt on lepingulisel esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ning

§ 217

lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega, kui kostja lepinguline esindaja unustas hagile vastata, on olukord olemuselt sama, kui hagile oleks unustanud vastata kostja ise ning kohalduvad samad seadusest tulenevad tagajärjed, mis kostja tegevusetuse puhul. 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

§ 417

lg 6 järgi võib kohus enne kaja lahendamist määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. Maakohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul alust täiteasjas menetluse peatamiseks ning määruskaebuse põhjendustes ei ole seda kohtu järeldust vaidlustatud. Kuna kaja jääb rahuldamata ja menetlus asjas taastamata puudub ka ringkonnakohtu hinnangul alus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. 12. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kaja lahendamise määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 5