Obsah (6)

§ 70§ 371§ 103§ 657§ 372§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 2. juuli 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-1129 Tsiviilasi A.A. hagi B

) § 103 lg-te 2 ja 4 alusel. Nimetatud sätete alusel võib kohus ülalpidamisasja lahendada mh juhul, kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus keeldus
2. veebruari
3. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt tuleb praeguses asjas kohaldada kohtualluvuse määramisel õigusabilepingut, kuna hageja ja kostja on Vene Föderatsiooni kodanikud (

§ 70lg 2 ja õigusabilepingu art 1 lg 1).

Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millist liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole. Õigusabilepingus puudub erisäte elatiseasjade kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramise kohta. Kohtualluvuse määramisel tuleb kohaldada õigusabilepingu art 21 lg-t 1, millest tuleneb, et kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad 2 arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Järelikult tuleb käesolev vaidlus lahendada Vene Föderatsiooni kohtus, kuna kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Õigusabilepingu art 21 lg 2 kohaselt saavad õigusabilepingu poolte kohtud arutada asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Maakohus andis hagejale tähtaja hagis puuduste kõrvaldamiseks, s.o kohtualluvuse põhjendamiseks ning kostja kirjaliku nõusoleku esitamiseks lahendada asi Eesti kohtus. Kuivõrd hageja kohtule kostja kirjalikku nõusolekut ei esitanud, keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 1 alusel, leides, et asi allu Eesti kohtule.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub
2. aprillil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning tõlgendanud õigusabilepingut ebaõigesti. Asi allub maakohtule õigusabilepingu art 21 ja

§ 103alusel, kuna hageja elukoht on Eestis.

Vajadusel saab kohus küsida kostjalt kirjalikku nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Hageja eesmärgiks on saada kohtuotsus Eesti Vabariigi seaduse alusel. Kohus peab asja lahendamisel arvestama alaealise lapse õiguseid ja huve. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas

§ 657lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse õiguslikke põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 5. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud ekslikult

§ 371lg 1 p-le 1.

Ringkonnakohus leiab, et kohtualluvuse (kui kohtu territoriaalse pädevuse) puudumise tõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 1 p 2 alusel, mis on sama sätte punkti 1 suhtes erisäte (vt Riigikohtu 19.

aprilli

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 14). Kõnealuses osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.
2. Eelmärgitu ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse muude põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduvaid rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimise sätteid saab kohaldada üksnes juhul, kui rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist ei reguleeri mõni Eesti Vabariigi suhtes siduv välisleping (

§ 70lg-d 1 ja 2).

Rahvusvahelised lepingud (sh õigusabileping) on riigisiseste seaduste suhtes prioriteetsed, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123). Kuivõrd praegusel juhul reguleerib rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist Eesti suhtes 3 siduv õigusabileping, leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kohtualluvust käesolevas vaidluses pidi kontrollima õigusabilepingu, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. Samuti ei kohaldu praeguses asjas ülalpidamiskohustuste määrus, kuna see EL-i õigusakt ei mõjuta liikmesriikide poolt varem kolmandate riikidega (sh Vene Föderatsiooniga) sõlmitud õigusabilepingute kohaldamist (ülalpidamiskohustuste määruse art 69 lg 1). Kuivõrd pooled on Vene Föderatsiooni kodanikud, on õigusabilepingu kohaldamise tingimused täidetud (õigusabilepingu art 1). 6.2. Samuti leidis maakohus õigesti, et kuna õigusabileping ei sisalda erisätteid elatisevaidlustes kohtualluvuse kohta, tuleb kohtualluvust kontrollida õigusabilepingu üldise kohtualluvuse sätte, s.o art 21 lg 1 alusel. Sellest sättest tulenevalt saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju juhul, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud, vaid on nii hagiavalduses kui ka määruskaebuses märkinud, et kostja elab Vene Föderatsioonis (tl-d 3 ja 19). Õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest võib kohus enne hagi menetlusse võtmise otsustamist pooled ära kuulata (sh küsida kostjalt seisukohta asja lahendamise kohta Eestis kohtus), kuid see on kohtu õigus, mitte kohustus (

§ 372lg 3).

Maakohus on praeguses asjas andnud hagejale võimaluse esitada kostja kirjalik nõusolek lahendada käesolev vaidlus Eesti kohtus (tl-d 9–10) ning hagejat hoiatanud, et kohtu määratud tähtpäevaks puuduse kõrvaldamata jätmisel jäetakse hagi menetlusse võtmata. Seega on maakohus täitnud selgitamiskohustuse. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vaatamata kohtu nõudmisele kõnealust kostja kirjalikku nõusolekut esitanud, on maakohus põhjendatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest, leides, et asi ei allu Eesti kohtule. Järelikult tuleb hagejal pöörduda nõudega Vene Föderatsiooni kohtusse. Ringkonnakohus märgib, et õigusabilepingu kohaldamata jätmiseks ei anna ka alust asjaolu, et hagejaks on alaealine laps, kes nõuab kostjalt elatist. 7. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud hageja (määruskaebuse esitaja) kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 4