KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1162 Tsiv

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kohus tuvastab hageja sünnitõendi alusel (dtl 7), et kostja on hageja isa. Hagejal on õigus saada kostjalt ülalpidamist. 2 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures.

1. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (3-2-1-37-11, p 14).
2. Kohus tuvastab konto väljavõtete (dtl 8, 23) alusel, et kostja on alates 2019.a. märtsist tasunud hageja ema kontole igakuiselt elatisraha makseid, igakuise makse suurus on kuni 2020.a. detsembrini olnud vähemalt

§ 101lg 1 sätestatud ulatuses.

2020.a. detsembris ja 2021.a. jaanuaris on kostjalt laekunud maksed 50 eurot, kummagi selgituseks on märgitud, et tegemist on elatisraha esimese osamaksega. 26.02.2021 on tehtud makse 484 eurot, selgitusega detsembri ja jaanuari 2. osamakse. 2021.a. veebruaris, märtsis (dtl 32) ja aprillis (dtl 54) on kostja tasunud elatist 292 eurot kuus, so

§ 101lg 1 sätestatud määras.

8.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus tuvastab viidatud konto väljavõtete alusel, et kostja rikkus 2020.a. detsembris ja 2021.a. jaanuaris hageja ülalpidamiskohustust, andes ülalpidamist ebapiisavas ulatuses. Samas nähtub esitatust ka, et kostja on elatist tasunud pikema aja jooksul regulaarselt igakuiselt ning piisavas ulatuses. Kohtule esitatud kirjavahetuse kohaselt (viber dtl 43-44, tõlge dtl 42; e-kirjad dtl 41, tõlge dtl 39-40) pöördus kostja 2020.a. novembris hageja ema poole ettepanekuga kokku leppida, et kostja ei peaks kohe tasuma kuu või kahe eest elatist kuni töö leidmiseni, sest kostjal praegu tööd ja sissetulekut ei ole, ning võiks tasuda selle hiljem ühe maksena, kui on töö leidnud. Kostja selgitas, et on raha saamiseks eelmistel kuudel maha müünud juba auto ja elektritõukeratta, ka Töötukassa hüvitis on lõppenud. Hageja ema ettepanekuga nõus ei olnud.

1. Kohus leiab, et kahe kuu elatise maksetega osaline viivitamine ei ole piisav eeldamaks, et kostja edaspidi ülalpidamise andmise kohustust kohaselt ei täida. Kostja ei vaidle nõutava elatise ulatusele vastu ning tasub seda käesoleval ajal regulaarselt igakuiselt. Kohtuotsuse tegemise seisuga elatise võlgnevus puudub. Esitatust nähtuvalt ei vaielnud kostja kohustuse ulatusele vastu ka enne hagi esitamist ning püüdis kohustust täita. Võttes arvesse ka rikkumisele eelnenud pikemat perioodi, kus kostja täitis kohustust kohaselt, puudub kohtul alus arvata, et kostja keelduks suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt piisavas ulatuses elatise tasumisest. Seetõttu jätab kohus hagi elatise väljamõistmise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on 3 nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
3. Võttes arvesse, et kohus jätab küll hagi rahuldamata, kuid hageja loobus tagasiulatuva elatise maksmise nõudest, kuna kostja rahuldas selle pärast hagi esitamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4