2-20-15456/39

2-20-15456 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.

1. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15456 Tsiviilasi Axxx Pxxxxxx hagi Hxxxx Pxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind Hinnata hagi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxx Pxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxmaakond; tegelik elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hageja lepinguline esindaja Piia Roosileht (piia.roosileht@mail.ee); Kostja: HxxxxxPxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx maakond) esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (AB Tarmo Pilv ja Partnerid, info@tarmopilv.ee) 26.11.2020 ja 16.02.2021.a Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada Axxx Pxxxxxx ja Hxxxx Pxxxxxx abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx. Jõgeva Rajooni Perekonnaseisuametis. Kohtukulude jaotus
2. Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda.
3. Jätta Hxxxx Pxxxxxx õigusabikulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxa Jõgeva Rajooni Perekonnaseisuametis. Pooled elasid koos kuni 12.08.2020.a kui hageja pöördus abi saamiseks Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse poole. Naiste Tugikeskusesse pöördumise põhjuseks oli kostjapoolne vägivald mida hageja enam ei suutnud taluda. Sel päeval, s.o 12.08.2020 kostja lõhkus ära toa ukse, viskas kogu söögikraami põrandale ning lõi hagejat salatikausiga vastu pead. Hageja kutsus kohale politsei, algatatud on kriminaalmenetlus kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Ühise kooselu lõppemise põhjuseks oli aastatepikkune füüsiline- ja vaimne vägivald ning erimeelsused. Hageja ei soovinud enam elada koos mehega, kes tarvitas igapäevaselt alkoholi, alkoholijoobes olles muutus kostja eriti vägivaldseks ja tigedaks, hagejal oli tõsine hirm viibida kostjaga ühe katuse all. Kostja on käinud korduvalt alkoholismivastasel ravil, kuid ravi ei ole tulemusi andnud, kostja tarvitab alkoholi edasi. Kostja oli vägivaldne juba abielu algusest ja see on tingitud alkoholist. Hageja ei osanud varem kuhugi pöörduda, sest tol ajal ei räägitud oma kodustest asjadest võõrastele inimestele. Hagejal oli ka väga häbi ja tihti arvas hageja, et tema ise on süüdi, et abikaasa selline on. Kuigi juba sel perioodil, kui abikaasa hakkas ohtralt alkoholi tarvitama ja oli hageja suhtes vägivaldne (nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt) tegi hageja katseid lahkuda, kuid vaatamata korduvatele äraminekutele suutis kostja hageja tagasi meelitada, lubades ennast muuta ja joomist vähendada. Kuna vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline kasvas aina suuremaks, sai hageja aru, et sedamoodi enam jätkata pole võimalik. Abielulised suhted poolte vahel on lõppenud ja hageja ei soovi kooselu kostjaga jätkata ja soovib abielu lahutada. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja kinnitas, et leppida ta ei soovi. 16.02.2021.a istungil kinnitas hageja, et leppida ta ei soovi. Kostjal pole ta kunagi kuuldeaparaati näinud ja kogu aeg on saanud suhelda temaga ilma kuuludeaparaadita. Kostja kirjalikus vastuses teatas, et ei ole lahutusega nõus, sest ei saa üksi hakkama. On häälekõri vähk. Abikaasa juba 5 aastat ei aita kodus midagi teha, kõik tööd pidi ise tegema. Vägisi lahutada ei saa. 11.11.2020 esitas kostja kohtule kirja, mille palus edastada hageja esindajale. Kirjas soovis ta hagejaga kohtuda. Kooselu lõppemises on palju süüd Axxxx, sest tal on halb suuvärk. Lahutusele ei ole mõtet raha raisata. Vahest küll võttis viina aga pahandusi ei olnud. Kui midagi vaja oli, siis ai ilusti räägitud. Kostja teatas, et on hagejale nii palju head teinud aga nüüd, kui tal on vähk, jättis hageja ta maha. Hageja on hunt lambanahas ja valetab kogu aeg. Hagis on vale see, et kostja on käinud mitu korda viinaravil- ühe korra ainult on olnud Tartus Staadioni tänaval, pandi ampull. Nüüd pole tükk ega tilkagi viina võtnud, sest kanged rohud pandi peale. Võiks proovida eraldi elamist- Axxxxvõiks 1 toalise korteri võtta. 26.11.2020 toimunud kohtuistungil ei olnud võimalik kostjaga sisuliselt suhelda, sest lisaks sellele, et ta ei saanud rääkida, väitis ta ka, et ei kuule. Sellest puudest polnud ta kohut teavitanud. Kostja esindaja kirjalikus vastuses teatas, et kostja soovib hagejaga leppida läbi nõustamise. Pooled on eraldi elanud vaid ca 6 kuud. Kostja oli arvamusel, et abielulist suhet on võimalik käesoleval hetkel siiski taastada ning palub selles osas kohtu abi. Kostja tunnistas erimeelsuste esinemist hagejaga, kuid leidis, et tülide põhjustaks on olnud hageja ning tema käitumine ja suhtumine kostjasse. Kostja ei välista abielu lahutamist, kuid soovis, et hageja aitaks ja ostaks uue kuuldeaparaadi. Eelmise aparaadi lõhkus ära hageja poeg. Pealegi peaks hagejal rahalisi vahendeid olema, sest sai loomade realiseerimisest kogu raha endale ega jaganud seda kostjaga. Kui hageja on nõus kuuldeaparaadi ostma, siis kostja annab nõusoleku abielu lahutamiseks. 16.02.2021.a istungil teatas kostja esindaja, et kostja ei ole lahutusega nõus. Kompensatsiooniks soovib uut kuuldeaparaati. Esindaja möönis, et lepitust on keeruka läbi viia, kui ühel osalistest puudub kõnevõime. Kuna kohtul tekkis kahtlus kostja teovõimelisuse küsimuses, millist arvamust toetasid ka poolte esindajad, määras kohus kohtupsühhiaatriaekpertisii. Ekspert leidis siiski, et kostjal ei esine vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkuts, kuid tal võib diagnoosida alkoholisõltuvust. Alkolisõltuvus ei välista ega piira kostjal kestvalt oma arusaamise ja/või käitumise juhtimise võimet. Eksperdi hinnangul saab kostja kõigi tehingutega iseseisvalt hakkama. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: pooled kinnitasid, et nende kooselu on lõppenud. Hageja kinnitas korduvalt, et ta ei soovi kooselu taastamist ja soovib lahutust. Kostja vaidles lahutusele vastu- tema argumendiks oli soov, et abikaasa teda aitaks nüüd kui ta on haige. Lähtudes selles, kuidas kostja käitus 16.11.2020 istungil peab kohus usutavaks hageja väidet kostja vägivalduse kohta: ta vehkis kätega, tegi ähvardavaid liigutusi hageja esindaja suunas, sagis saalis ringi, häälitses nii, et kui ta oleks saanud häält teha, oleks ta ilmselt karjunud või häält tõstnud, kohtu korraldustele ei allunud. Nimetatust võib järeldada, et kui tegemist on olukorraga, mis talle ei meeldi, ei suuda ta ennast ohjata ja võib ka muutuda vägivaldseks. Eksperdi arvamusest saab kinnistust ka hageja väide kostja alkoholilembuselekui tal saab diagnoosida alkoholisõltuvust, on ilmne, et see on väja kujuneu aastatega, mitet kuudega. Arvestades hageja vastuseisu ja kostja võimetust ena väljendada (ja võimelik, et ka kuulda) ei pea kohus antud olukorras otstarbekaks abielu taastamiseks lepitust. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja oli oma soovis kestev ja kui üks abikaasadest nõuab järjekindlat abielu lahutamist, ei saa jätta nõuet rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. Kohus andis kostjale riigi õigusabi kohustuseta selle kulud hüvitada. Seega jäävad kostja õigusbaikulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik