← Eesti

2-20-3434/8

Obsah (9)§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 468

2-20-3434 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3434 Tsiviilasi V Ki

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. V K (hageja) esitas 03.03.2020 Harju Maakohtule hagi A Ki (kostja) vastu 7 300 euro ja viivise nõudes. Hageja täpsustas hagi 17.03.
  2. Harju Maakohus võttis hagi 18.03.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
  3. Nõude aluseks on kostja poolt 03.06.2019 sõlmitud võlatunnistus, millega kostja tunnistas hageja ees võlgnevust summas 7 300 eurot ning kohutus selle tagastama iganädalaste maksetena alates 03.06.2019-07.12.
  4. Kuivõrd kostja laenu ei tagastanud, saatis hageja 12.11.2019 kostjale raha tagastamise nõude. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 7 300 eurot, viivist (perioodi 03.06.2019-02.03.2020 eest) 438,13 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist 1 000 eurot (s.o riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulu 500 eurot). 2 2-20-3434
  5. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 14.07.2020 aadressil xxxx. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (03.08.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
  6. Hageja viivisenõude osas leiab kohus, et see on põhjendatud osaliselt: alates ajast, mis hageja nõudis kostjalt võla täielikku tasumist (12.11.2019) ja andis täiendava 10-päevase võla tasumise tähtaja. See tähtaeg möödus 22.11.2019 ilma, et kostja oleks võlga tasunud. Kohus leiab, et viivisenõue on seega põhjendatud alates 22.11.
  7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Kohus rahuldab hagi käesoleva otsusega 96,4% ulatuses ehk peaaegu täielikult. Riigilõivu tasumist 500 eurot on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 5 töötunni eest, kokku 500 eurot (100 eurot/h, ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu ja tehtud toimingud kooskõlas tsiviilasja materjalidega. 8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks kokku 1 000 eurot (500 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 500 eurot). 9.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 10.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.