Obsah (5)

§ 134§ 135§ 123§ 140§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18322 Kohtuasi Anij

) §-dele 116 lg 2, 124 lg 1, 134 lg 1, 135 lg

1. Maakohus tuvastas, et vanemad ei ole täitnud pikema aja vältel oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel. Peres on olnud hulgaliselt probleeme enesekohaste oskuste puudumisega, mõnuainete tarvitamisega, toimepandud kriminaalsete tegudega ja elustiilist tulenevate väheste vanemlike oskustega. Kuigi avaldaja on aastate jooksul peret toetanud ning abistanud, sh on vanematele määratud perenõustamine, korduvalt on läbiviidud kodukülastusi ja nõustatud vanemaid, siis ei ole see lõpetanud vanemate poolt süütegude toimepanemist ega lapse hooletusse jätmist. Lapse emalt on ära võetud kahe vanema lapse hooldusõigus, kuid see ei ole ema käitumist ega elustiili muutnud. Vanemad on läbi aastate andnud erinevaid lubadusi oma elukorralduse parandamiseks, samuti lapse eest hoolitsemisel, mida nad ei täida. Vanemad taotlevad ka praeguses menetluses täiendava võimaluse andmist. Tulenevalt vanemate 3 varasemast käitumisest puudub kohtul eeldus, miks vanemad nüüd oma lubadusi peaksid täitma.
2. Kohus ei nõustu vanemate seisukohaga, et piisav meede on nende hooldusõiguse peatamine. Emalt on kahe vanema lapse osas hooldusõigus ära võetud, kuid ema ei ole oma käitumist muutnud, ta kannab praegu karistust vanglas ning on noorima poja hüljanud. Lapse isa varasem käitumine ning eluviis, sh alkoholi- ja narkootiliste ainete jätkuv tarvitamine, süütegude toimepanemine ja karistuse kandmine vanglas, ei anna alust pidada isa võimetust last kasvatada ajutiseks. Kuigi lapse perearst ei ole toonud esile minetusi lapse tervise jälgimisel, ei ole see kohtu hinnangul piisav seisukoha muutmiseks. Seda eriti olukorras, kus Haiba Lastekodu on 11.05.2020 kohtule teatanud, et lapsel on probleeme selge kõnega.
3. Maakohus leidis, et tõendatud on asjaolu, et vanemad on lapse hooldusõigusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kaaludes nii lapse huve kui vanema õigusi, leidis kohus, et vanemalt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta, kuna puudutatud isikud II-III ei ole asunud pika ajavahemiku vältel last kasvatama ja tema eest hoolitsema ilma ühegi mõjuva põhjuseta. Piisav alus on eeldada, et puudutatud isikud II-III ei suuda jätkuvalt tagada lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ning lapse huvisid esikohale seada. Seega pidas maakohus põhjendatuks puudutatud isikutelt II-III täieliku hooldusõiguse äravõtmist lapse suhtes.
4. Puudutatud isik IV on andnud nõusoleku asuda lapse eestkostja ametisse, kuna ta on ka pere kahe vanema lapse eestkostja. Samas on eestkoste järelevalve tulemusena selgunud, et puudutatud isik IV ei ole täitnud oma eestkostja kohustusi korrektselt. Kohus on teinud isikule ettekirjutusi. Eestkostetavate pangakontot on kasutanud kolmandad isikud. Puudutatud isikul IV on viimane aruanne esitamata. Eestkostetavatel on õppetöös edasijõudmisel raskusi. Lastel puudub eestkostja tugi ja toetus õppetöös. Puudutatud isik IV on ise möönnud, et tema eestkostetavatest vanemal lapsel on olnud kokkupuuteid politsei ja alaealiste komisjoniga.
5. Politsei on 15.11.2019 kirjas juhtinud tähelepanu, et puudutatud isikul I ei ole puudutatud isiku IV peres sobivaid tingimusi, ära on märgitud alkoholi tarvitamisega seotud lähivägivallajuhtum ja pereliikmete regulaarne toas suitsetamine. Kodukülastuse aktidest nähtub, et puudutatud isiku IV peres tarvitatakse alkoholi. Laps on kodukülastuste ajal lutsutanud vana ja määrdunud lutti, istunud määrdunud voodis, mänginud vägivaldseid arvutimänge. Laps selgitas avaldajale, et puudutatud isik IV on sageli purjus ja majas kakeldakse. Kõike eelnenut kogumis hinnates leidis maakohus, et puudutatud isik IV ei vasta

§-s 174 sätestatud eestkostjale esitavatele nõuetele ning määras lapse eestkostjaks avaldaja.

1. Avaldaja ja puudutatud isiku IV menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning lapse ja puudutatud isikute II-III menetluskulud riigi kanda. Määruskaebused
2. Lapse ema esitas 29.06.2020 määruskaebuse maakohtu määrusele, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega peatada lapse ema hooldusõigus lapse suhtes. Lapse ema ei ole aastaid narkootikume tarvitanud ja võtab asendusravi. Menetluses esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et lapse ema tarvitaks alkoholi või narkootikume. Lapse perearsti tõendist nähtub, et vanemad on olnud lapse tervise suhtes tähelepanelikud ja koostöövalmid. Laps on käinud lasteaias. Seega pole tuvastatud, et laps oleks hooldamata või tema areng oleks olnud kahjustatud. Lapse ema viibib küll vanglas, kuid see pole alus hooldusõiguse äravõtmiseks, vaid peatamiseks.
3. Lapse isa esitas 29.06.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega isa hooldusõigus peatakse kuueks kuuks. Määruskaebuse kohaselt 4 on maakohus ebaõigesti leidnud, et isa ei ole lapse hooldamisega toime tulnud. Lapse isa on valmis lastekaitsega koostööd tegema. Lapse isa on asunud tööd otsima, isal on kindel elukoht puudutatud isiku IV majas. Kuna isa on tungivalt väljendanud tahet last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on põhjendatud eeldada, et isa asub edaspidi hooldusõigust teostama. Lapse isa on 26.06.2020 vabanenud kinnipidamisasutusest. Last ei ole väärkoheldud ning ta on käinud lasteaias. Alused hooldusõiguse äravõtmiseks puuduvad. Vastused määruskaebustele
4. Lapsele määratud esindaja vaidles määruskaebustele vastu ning leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
5. Avaldaja vaidles samuti määruskaebustele vastu.
6. Lapse ema ja isa toetasid teineteise määruskaebuseid. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
8. Lapse ema esitas 21.09.2020 ringkonnakohtule taotluse tema ärakuulamiseks. 29.10.2020 teatas lapse ema, et ta on tingimisi vabastatud koos allumisega elektroonilisele järelevalvele.
9. Lapse isa esitas 21.09.2020 ringkonnakohtule avalduse, milles palus vanemaõigusi mitte ära võtta. Tal on töökoht ja stabiilne sissetulek. Ta sai vallalt kahe-toalise sotsiaalkorteri. Lisaks on lapse isa esitanud ringkonnakohtule taotluse kohtuistungi korraldamiseks.
10. Avaldaja teatas 18.02.2021 ringkonnakohtule, et vanemad ei ole senini teinud piisavaid pingutusi selleks, et oma eluviisi muuta ja tulla toime hooldusõiguse teostamisega. 12.10.2020 andis lastekodu juhataja teada, et lapse isa ei pea lapsega kohtumiste kokkulepetest kinni. Samuti ütles üks lastekodu kasvandik, et puudutatud isik III andis temale tubakatooteid. Anija vald eraldas lapse isale sotsiaalkorteri, kuid ta ei kiirustanud temale eraldatud pinnale kolimisega. 12.10.2020, kui ta oli tarbinud ohtralt alkoholi, tekkis lapse isal riid lapse ema vanematega. Kuna lapse isa oli tingimisi vabastatud, toimetati ta vahi alla ning ta viibib Tallinna Vangalas. Lapse ema vabanes vanglast 28.10.2020 ja allutati elektroonilisele järelevalvele üheksaks kuuks. Lapse emal on lubatud lapsega asenduskodus kohtuda ja palutud last külastades mitte viia palju maiustusi ja pühendada koosoldud aeg lapsele. Lapse ema on neid kokkuleppeid eiranud, kuna ei mõista lapse vajadusi. Lapse ema soovil eraldati talle sotsiaalpind, kuid ta loobus sellest. Põhjuseks oli lapse ema poolt loodud suhe kriminaalkorras narkokuritegude eest karistatud isikuga. Avaldaja leiab, et lapse vanemad on veenvalt näidanud, et nad jätkavad oma väljakujunenud eluviisi, nende väärtushinnangud ja harjumused ei ole muutunud ning nad ei ole suutelised pakkuma lapsele vajalikku hoolitsust ja turvatunnet.
11. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada lõplikud seisukohad
12. juuniks
14. Lapse ema teatas 10.06.2021 ringkonnakohtule, et tal on alates 26.04.2021 töökoht ning temale ja elukaaslasele on eraldatud munitsipaalkorter Tallinnas. Ta käib last iganädalaselt vaatamas. Lapse ema soovib vahetut ärakuulamist. 5 Ringkonnakohtu põhjendused
15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
16. Avaldaja esitas 18.02.2021 täiendavad tõendid. Avaldaja esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.
17. Puudutatud isik II on taotlenud enda suulist ärakuulamist ja puudutatud isik III on taotlenud kohtuistungi korraldamist. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlused tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on vanemad suuliselt kohtuistungil ära kuulanud. Ringkonnakohtus on saanud vanemad võimaluse esitada kirjalikult kõiki seisukohti. Kolleegiumi hinnangul ei ole asja lahendamiseks vajalik ringkonnakohtus istungi korraldamine ning vanema suuline ärakuulamine. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus taotlused rahuldamata. 32.

§ 134

lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.

§ 135

lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

§ 123

lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

1. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine või hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu
2. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiiridest väljunud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul vanematelt hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et lapse huvide kaitseks oleks võimalik rakendada muid abinõusid, millest eelduslikult piisaks ohu ärahoidmiseks.
4. Vanemalt hooldusõiguse

§-de 134 ja 135 alusel äravõtmise aluseks võib olla vanema kuritegelik eluviis koosmõjus muude asjaoludega (Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13, p 18). Vanemad on korduvalt olnud kriminaal- ja väärteokorras karistatud ning neil on olnud probleeme mõnuainete tarvitamisega. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt on vanemad osalenud metadooni sõltuvusravi programmis. Samas ei ole vanemad suutnud tagada lapsele keskkonda, kus ei esineks sagedast alkoholi tarvitamist. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et sagedane alkoholi tarvitamine toimus nii puudutatud 6 isikute II ja III kodus, kui ka puudutatud isiku IV kodus. Sealjuures ei ole õige lapse ema väide, et tsiviilasjas puuduvad tõendid tema alkoholitarvitamise kohta. Nii on asja materjalides muuhulgas teade lasteaiast, mille kohaselt oli ema lapsele lasteaeda järele tulles silmnähtavalt purjus (I kd tl 5).
3. Toimikust nähtub, et avaldaja on tegelenud perega enne kohtule avalduse esitamist mitme aasta jooksul. Seega on avaldaja poolt vanemate suhtes enne hooldusõiguse äravõtmise avalduse esitamist rakendatud toetavaid abinõusid

§ 135lg 2 mõttes.

Puudutatud isikuid II-III on korduvalt toetatud erinevate sotsiaaltoetuste ja –teenustega. Neile on tehtud perenõustamist, samuti on neid nõustatud nii majanduslikes kui ka sotsiaalsetes küsimustes. Perenõustamise eesmärgiks oli toetada lapsevanemlike oskuste arendamist ning pere toimetuleku parandamist. Perekonna koduse toimetuleku jälgimiseks ning lapsevanemate suunamiseks lapse hooldamisega seotud küsimustes on korduvalt teostatud kodukülastusi. Samas nähtub tsiviilasjast, et see ei ole tulemust andnud. Vanemad ei ole alati teinud avaldajaga koostööd. Kodukülastusel on kodu olnud must ja segamini. Kodus on toimunud sagedased alkoholitarvitamised ning on olnud perevägivalla juhtumeid. Lisaks sattusid vanemad uuesti kinnipidamisasutusse. Eeltoodu kinnitab, et vanemad ei mõista lapse vajadusi.

1. Lapse emal on kaks vanemat last, kelle suhtes on lapse emalt samuti hooldusõigus ära võetud. See ilmestab lapse ema suhtumist oma kohustustesse lapse suhtes ning arvestades, et lapse ema ei tule ka puudutatud isiku I hooldusõiguse teostamisega nõuetekohaselt toime, järeldub sellest, et lapse ema ei ole suuteline oma käitumist hooldusõigusega seonduvalt sisuliselt muutma.
2. Menetlusosaliste poolt ringkonnakohtule esitatud andmetest selgub, et vanemad ei ole oma käitumismustrit muutnud ka pärast maakohtu määruse tegemist. Lapse isa vabanes määruskaebuse kohaselt 26.06.2020 kinnipidamisasutusest. Avaldaja selgitas, et 12.10.2020, kui lapse isa oli tarbinud ohtralt alkoholi, tekkis tal riid lapse ema vanematega. Kuna lapse isa oli elektroonilise valve all ja tingimisi vabastatud, toimetati ta vahi alla ning lapse isa viibib taas vanglas. Lapse ema vabanes 28.10.2020 kinnipidamisasutusest, kuid lõi suhte kriminaalkorras narkokuritegude eest karistatud isikuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole vanemad näidanud, et nad suudavad seada lapse huvid esiplaanile ja tagada talle turvalise elukeskkonna.
3. Ülaltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult leidnud, et lapse huvides on sobivaimaks abinõuks vanematelt hooldusõiguse äravõtmine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et muude abinõude kohaldamine võiks olla ohu ärahoidmiseks ja lapse heaolu tagamiseks piisav.
4. Lapse isa ettepanek kohaldada hooldusõiguse peatamist, ei ole põhjendatud.

§ 140

lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus lapse heaolu on ohustatud vanemate suutmatusest täita oma kohustusi, mis vastab

§ 134lg-s 1 sätestatud eeldustele.

Ka Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu ja/või vara on ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse vastu, ei ole õige vanema hooldusõigust peatada. Selliste asjaolude ilmnemisel peab kohus kohaldama ohu ärahoidmiseks

§ 134lg 1 järgi vajalikke 7 abinõusid vastavalt sellele, milline oht last ähvardab.

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 15). 41.

§ 174

lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kolleegium märgib, et eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleks eestkostjaks määrata avaldaja, mitte puudutatud isik IV.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.
2. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele ja lapse vanematele riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
3. Harju Maakohtu 10.08.2020 määrusega anti puudutatud isikule II menetlusabi ning ta vabastati määruskaebuse esitamisel riigilõivu 10 euro tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II majanduslikust seisundist tulenevalt tuleb ta TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu 10 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 8