Obsah (8)

§ 121§ 263§ 274§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2537 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Tõlk Marina Davõ

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat.

Vjatšeslav Lukin tunnistati süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

Vjatšeslav Lukin tunnistati süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 09.12–10.12.2018 ja 09.08– 10.08.2019, s.o 4 päeva vangistust karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 15.05.2020. Harju Maakohtu 16.09.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-2537 pöörati

§ 74

lg 4 alusel täitmisele Vjatšeslav Lukinile Harju Maakohtu 29.04.2020 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Vjatšeslav Lukini karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamine 25.08.

1. Kinnipeetavat Vjatšeslav Lukinit on kriminaalkorras karistatud 3 korral, millest üks karistus on arhiveeritud. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Kinnipeetav on toime pannud kehalise väärkohtlemise oma ema suhtes. Käesolev kuritegu on avaliku korra raske rikkumine, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamine ning kehaline väärkohtlemine ema suhtes. Vastavalt sellele on kinnipeetava vägivaldsuse raskusaste muutunud raskemaks. Viimase kuriteo puhul määrati kinnipeetavale katseaeg, kuid ta rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise muster kordub, kuna alkoholijoobes olles kasutab ta vägivalda. Kõikide kuritegude puhul on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Ajavahemikul 19.01-05.03.2021 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mille kokkuvõttest nähtub, et isiku motivatsioon programmis osalemiseks oli madal, suhtumine programmi ei olnud tõsine, grupis oli pigem kuulaja rollis ning avaldas arvamust vaid siis kui küsiti. Läbiviija hinnangul ei näe kinnipeetav probleemi alkoholi liigtarvitamises, väidab, et tarvitab nagu kõik teised inimesed ning ei taha midagi enda eluviisis muuta. Järeltegevuseks soovitavalt psühholoogilised nõustamised tulevikueesmärkide seadmise teemadel. Alates 01.01.2021 osaleb kinnipeetav Viru Vanglas majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetava sõnade kohaselt elas ta enne vangistust aadressil xxxx. Tegemist oli üürikorteriga. Isiku sõnade kohaselt elas ta korteris üksinda, kuid kriminaalhooldaja 03.07.2020 koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt samal aadressil oma emaga tülli läinud. Lisaks on varasemas riskihindamises välja toodud, et kriminaalhooldusametnikul oli alust arvata, et isik elab ikkagi koos emaga ning 01.07.2020 kinnitas ema I. L., et elab koos Vjatšeslav Lukiniga. Käesolev kuritegu on sooritatud teisel aadressil (xxxx tn), ka varasem kehaline väärkohtlemine on sooritatud teisel aadressil (xxxx maja ees), kuid sellegipoolest on see toime pandud oma ema suhtes kohtades, kus nad koos viibivad. Kinnipeetava sõnul on ta töötanud nii Eestis kui ka Soomes, mistõttu on tihti elukohti vahetanud. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et viimane sissekirjutus kuni 22.02.2021 oli xxxx. Kinnipeetav on andnud oma elukohaks vabanemisel koos elektroonilise valve kohaldamisega xxxx. Tegemist on üürikorteriga, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub J. L.le. Tegemist on 1-toalise korteriga, eraldi on suur köök. Magamiskohad kahele inimesele on olemas. Praegu elab antud korteris kinnipeetava ema üksi. Elamistingimused on head, eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks on andnud kinnipeetava ema I. L. ja korteri omanik J. L.. Neile selgitati elektroonilise valve olemust. Risk ja ohtlikkus eluaseme osas jääb, kuna isik on korduvalt kasutanud vägivalda oma ema suhtes elukohtades, kus nad viibivad koos, sh on temaga tülitsenud, kui oli alkoholijoobes. Lisaks jääb risk ja ohtlikkus, kui kinnipeetav vabaneb tagasi samale aadressile, kus võib elada ka tema ema. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kinnipeetaval on xxxx. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et 07.10.1999-21.08.2000 õppis ta xxxx, kuid oli sealt välja arvatud. Kinnipeetav ise väidab, et tal on keskeriharidus, mille omandas xxxx (kool nr 4). Samuti toob ta välja, et oli omandanud
2. aastal xxxx eriala, oskusi on ka xxxx erialal. Kinnipeetav ei valda riigikeelt üldse. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt, soovib heal tasemel eesti keelt rääkida, osaleda erinevatel lühiajalistel kursustel, mis vangla talle pakkuda võib. Kinnipeetav on motiveeritud riigikeeleõppes osalema ning ootab, millal riigikeeleõpe algab. Kinnipeetava enda sõnul oli tal enne vangistust olemas ametlik töökoht firmas K OÜ, lisaks on tal ka oma firma I OÜ. Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et isik on varasemalt töötanud 19.05.2014-25.03.2016, 18.07-04.08.2016 firmas I OÜ, 19.08-05.09.2014, 09.04-15.04.2015 firmas E OÜ, 14.02-20.02.2020 firmas S OÜ ning 13.08-26.08.2020 firmas K OÜ. Kinnipeetav töötas xxxx xxxx. TÖR-i kontrollides nähtub, et isik on viimase viie aasta jooksul pidevalt töökohti vahetanud. Isiku sõnul ei olnud ta alati oma töö ja palgaga rahul. Viimase aasta jooksul puudus kinnipeetaval kindel töökoht. Isiku sõnade kohaselt on ta viimased 10 aastat töötanud oma firmas, millel olid ehitusobjektid Soomes ning Eestis. Kinnipeetava sõnul otsis ta endale alati tööd, kui oli töötu või tegevuseta. Enda sissetulekuks oli kirjalikus ankeedis märkinud, et tavaliselt maksimaalselt kuni 1500 eurot kuus. Isik väidab, et tal on oskusi ehitustööde, ventilatsioonitööde teostamisel, lukksepa ning keevitaja erialal. Üldiselt saab kinnipeetav aru töötamise vajalikkusest. Enda sõnul on tal olnud küll pidev sissetulek, kuid on ka võlad, mille likvideerimine ei ole kindel. Isiku sõnul tasub ta võlgnevusi, kuid teeb seda vastumeelselt. K-Raha andmetest nähtub, et isikul on 07.04.2021 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 1449,01 eurot. Kinnipidamise ajal soovib isik nii täiendada ennast kui ka töötada, vastumeelsust vanglas töötamise suhtes ei väljenda. Kinnipeetav on esitanud vabanemise korral töökohana K OÜ. Telefoni teel on vesteldud firma esindaja I. B., kelle sõnul on kinnipeetav varem nende juures teinud ventilatsioonitöid. I. B. on valmis Vjatšeslav Lukinit vabanemisel tööle võtma, kui siis tööd pakkuda on. Vabanemise korral on 4 kinnipeetava ema I. L. nõus toetama poega majanduslikult, kuigi tal praegu ka endal töökohta ei ole. Ema loodab, et poeg saab endale ka kohe töökoha. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava lähedasteks ema I. L., isa A. L., laps A. L. ning endine abikaasa I. L.. Endise abikaasaga kestis abielu xxxx. aastani. Abielust sündis tütar A. L. xxxx. Kinnipeetava peresuhted olid noorukieas keerulised, ema ja isa lahutasid ning alates ajast kui ta oli 5-aastane kasvatas teda kasuisa, kelle perekonnanime ta kannab. Kriminaalhooldusametniku koostatud erakorralises ettekandes on fikseeritud kinnipeetava ning ema vahelised tülid, kui Vjatšeslav Lukin oli alkoholijoobes (27.05.2020, 30.05.2020, 23.06.2020). Isiku sõnul elab ema xxxx ning suhted on neil normaalsed, suhtlevad telefoni teel. Kõnelogist nähtub, et isik suhtleb telefonitsi oma emaga nädalas vähemalt 2-3 korda, isaga, kes elab eraldi emast, suhtlevad telefoni teel väidetavalt 1-2 korda kuus. Isiku sõnul on tal olemas vennad, kes elavad Soomes ning kes on kriminaalkorras karistatud. Varasemast riskihindamisest nähtub, et kinnipeetava osa lapse kasvatamisel on väike, ta ei täida ülalpidamis- ega muid vanemakohustusi. Enne vangistust tegi isik juhutöid ning lapse kasvatamiseks aega ei leidnud. Vanglal puudub informatsioon kinnipeetava suhtlusringkonna kriminaalse tausta kohta. Isiku sõnade kohaselt ei ole tal sõpru, kes oleksid kriminaalkorras karistatud, küll aga nähtub varasemast riskihindamisest, et suhtlusringkonda kuulusid isikud, kellega koos on alkoholi tarvitanud. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et oli korduvalt tarvitanud naabriga alkoholi, kuigi oli määratud alkoholi tarvitamise keeld. Kinnipeetav tõi välja, et kannatanu (ema I. L. ning alkoholipoes võõras isik) provotseeris teda, mistõttu ta kuriteo sooritas. Kinnipeetav ei hooli oma tegude tagajärgedest, sooritab korduvalt samalaadseid kuritegusid, mis viitavad tema riskivale elustiilile. Kriminaalhooldaja vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et vaatamata sellele, et poeg on kasutanud tema vastu vägivalda, on neil suhted head. I. L. loodab, et vabanedes suudab poeg toime tulla ilma alkoholita, hakkab tööle ning käitub seadusekuulekalt. Kinnipeetava sõnade kohaselt hakkas ta alkoholi tarvitama 18-aastaselt, viimase aasta jooksul on tarvitanud alkoholi igapäevaselt. Isiku arvates ei suurenda tema alkoholi tarvitamine riski, et paneb toime uue kuriteo. Kinnipeetava kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning on olnud vägivaldsed, ta on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma ema suhtes. Isikule oli määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid alkoholi tarbimine oli fikseeritud 27.05.2020, 30.05.2020, 16.06.2020, 23.06.2020 ja 24.06.
3. Kahel korral tuli isik toimetada kainestusmajja. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida kinnitavad korduvad kiirabiväljakutsed. Lisaks nähtub, et isik on viibinud Wismari haiglas, kuid ravist ei piisanud. Kinnipeetav ei tunnista, et tal oleksid alkoholiga probleemid, leiab, et alkoholi tarvitamise põhjuseks on tegevusetus. Tunnistab, et alkoholijoobes olles on käitunud vägivaldselt ning leiab, et peaks vähem jooma, kuna see rikub tema tervist. Kriminaalhooldusel olles on isik korduvalt vestelnud kriminaalhooldusametnikuga alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest, kuid ka see ei mõjutanud isikut. Isik andis 08.04.2021 nõusoleku minna ravile seoses alkoholi kuritarvitamisega. Narkootikume ei ole kinnipeetav tarvitanud. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmete kohaselt on kinnipeetaval krooniline haigus. Isik on varasemalt saanud psühhiaatrilist ravi. Isik oskab küll põhjendada enamikke probleeme ning võimalikke probleemide lahendusviise, kuid leiab, et kannatanute väljakutsuv käitumine on tema poolt toime pandud süütegusid põhjustanud. Kinnipeetav ei ole muutusteks valmis. Talle määrati katseaeg ning kontrollnõuded, mida ta rikkus lühikese aja jooksul. Kinnipeetaval puuduvad pikemaajalised eesmärgid, ta soovib vaid läbida vanglas määratud tegevused ning elada edaspidi õiguskuulekalt. Vangistuses ei ole täheldatud, et isik oleks vanglaametnike suhtes negatiivselt meelestatud. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, eiranud kontrollnõuete 5 täitmist, mistõttu on alust arvata, et tema suhtumine ei ole muutunud. Isik ei ilmunud registreerimisele, oli korduvalt alkoholijoobes. Isikul puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, millele viitavad korduvad kuriteod ja väärteod ning oma käitumise osaline õigustamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava Vjatšeslav Lukini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada Vjatšeslav Lukini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 20.08.
4. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,4,5,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Vjatšeslav Lukin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta ei hakka elama koos emaga ühes korteris, sest emal on veel 2 korterit, ema lihtsalt hakkab käima tema juures iga päev või üle päeva. Alkoholi probleemi osas kavatseb ta pöörduda arstide poole. Ta ei lähe Wismari haiglasse, sest on olemas ka teisi kohti. Vabatahtlikult ei ole ta varem alkoholivastasel ravil käinud. Kohus kohustas teda ja esialgu oli ta Wismari haiglas, siis läks Kordamedi, kus arst ütles talle, et olukord ei ole kriitiline, et tal on lihtsalt vaja vähem tarvitada, arst ei hakanud teda kodeerima. Vähem tarvitamine sõltub temast ja ka sõpradest. Kui kohus ta vabastab, siis ta on nõus minema alkoholivastasele ravile. Ta on suuteline täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi, kui kohus selle kohustuse määrab. Talle piisas 9 kuust vanglas, et kõik ümber mõelda. Töökoha osas on tal vaja helistada, kui ta kuskil kuu aega tagasi helistas, siis kinnitati, et tööd on. Sama on kinnitanud ka tema paarimees. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vjatšeslav Lukini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vjatšeslav Lukini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kohus võiks väga tõsiselt kaaluda kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Täidetud on ennetähtaegse vabastamise seadusest tulenevad tingimused. V. Lukinil on olemas kindel töö- ja elukoht. Ta on andnud nõusoleku asuda ravile seoses alkoholi kuritarvitamisega. Kõige olulisem on kaitsja arvates see, nagu ütles V. Lukin, et 8 kuud vangistuses viibimist on olnud piisav järelemõtlemise aeg ja ka selja pööramine oma eelnevale elule. Ka väga oluline on see, et V. Lukin ütles, et alkoholi tarvitamine ja sellele ei ütlemine sõltub temast endast. Kui ta on teinud järeldused oma eelnevast elust, siis tõenäoliselt tagasi selle juurde ei pöördu. Seega toetas kaitsja V. Lukini taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, 6 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Lukin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 11 kuu 26 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimane karistus on talle mõistetud avaliku korra raske rikkumise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest ema suhtes. Materjalidest nähtub, et ka sellele eelnev kuritegu oli kehaline väärkohtlemine, mis oli toime pandud ema suhtes. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud vägivalla kasutamist oma ema suhtes, samuti on lisandunud vägivald võimuesindaja vastu ning avaliku korra rikkumine vägivallaga. Kõikide kuritegude puhul on olnud soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemilahendusoskus. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav tunnistab, et on alkoholijoobes käitunud vägivaldselt ning peaks vähem jooma. Kuigi isik läbis vangistuses sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, oli tema motivatsioon programmis osalemiseks madal ning läbiviija hinnangul ei näe isik probleemi alkoholi liigtarvitamises. Kinnipeetav on andnud nõusoleku vabanemisel pöörduda alkoholivastasele ravile, samal ajal tunnistades, et on varem sel eesmärgil käinud nii Wismari haiglas kui ka Kordamedis, kuid alkoholiprobleemist ta siiski ei vabanenud. Arvestades varasemat ebaõnnestunud alkoholivastast ravi ning kinnipeetava iseloomustuses toodut, mille kohaselt ta ise ei näe probleemi oma alkoholi tarbimises ega leia, et alkoholi tarbimine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, puudub kohtul kindlus, et isikul on olemas sisemine motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta on küll väljendanud, et alkoholi tarbimise vähendamine sõltub temast endast, kuid samas ka kohe lisanud, et see sõltub ka tema sõpradest. Iseloomustuse kohaselt kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda inimesed, kellel on probleeme alkoholi tarvitamisega ning kellega koos ka tema alkoholi tarvitas. Eeltoodu viitab sellele, et isik võib alkoholi tarvitamise osas olla mõjutatav oma tutvusringkonna poolt. Lisaks ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et isikule mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning korduvalt ka talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 25.08.2020 määrusega võeti Vjatšeslav Lukin kohtusaalist vahi alla, kuna ta oli ilmunud erakorralise ettekande arutamisele alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab korrektselt täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Samal ajal säilib ka risk, et isik võib alkoholi tarbinuna asuda taas ema suhtes vägivalda tarvitama. Kinnipeetav on küll kohtuistungil kinnitanud, et ta ei hakka koos emaga elama, aga iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal elab kinnipeetava poolt esitatud aadressil olevas üürikorteris just tema ema ning korteris on olemas magamiskohad kahele inimesele, mistõttu ei saa välistada, et isik siiski jätkuvalt koos emaga elama asub. Isiku motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest seab kahtluse alla see, et ta püüab oma käitumisele leida õigustusi ning süüdistab juhtunus teisi, mis viitab sellele, et ta ei ole mõistnud oma vigu ja seda kuidas neid edaspidi vältida. 7 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning töötab majandustöödel koristajana. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning tõenäoliselt ka võimalus asuda tööle K OÜ-s. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ja milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Vjatšeslav Lukini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 133,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2021 kohtumäärusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. 31.05.2021 kohtumäärus 1-20-2537 jõustus
2. juulil 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent